← Eesti

2-25-7682/5

Obsah (4)§ 661§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-7682 Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2025, Pärnu Tsiviilasi Coop Pank AS hagi M. M. vastu võlgnevuse ja viivise vä

§ 661

lg 4 alusel saab määruse peale edasi kaevata 2 kalendripäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Coop Pank AS-i 19.05.2025 esitatud hagi M. M. vastu poolte vahel 04.12.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX (23.07.2024 lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise järgselt hakkas leping hageja laenuprogrammi tehnilise ülesehituse tõttu kandma uut numbrit – XXX) tuleneva põhivõla 8211,91 euro, intressivõla 349,41 eurot, viivise võlgnevuse 232,76 euro, lepingu haldustasu 6 euro, võla sissenõudmiskulude 20 euro ja edasiulatuvalt viivise väljamõistmiseks lepingus kokkulepitud määras 11,9% aastas (0,0331% päevas, lepingu kohaselt lähtutaks viivise arvestamisel 360 -päevasest aastast). Hagiavalduse kohaselt kostja jättis maksmata 15.11.2024 – 15.02.2025 tasumisele kuulunud osamaksed, mistõttu hageja ütles lepingu üles alates 27.02.
  3. Kohus
  4. septembril 2025 võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja sai dokumendid isiklikult kätte kättetoimetamisportaali kaudu 12.10.
  6. 04.11.2025 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud, kostja poolt 30.10.2025 ja hageja volitatud esindaja poolt 04.11.2025 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingus on pooled leppinud kokku kostja poolt hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude katteks hüvitatava summa suuruse, selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad. Kokkulepitud osamaksete tähtaegselt tasumata jätmise puhuks on ette nähtud hageja õigus pöörduda kogu kompromissi summa jäägi sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning nõuda kostjalt lisaks viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
  7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Krediidikulukuse määr 14,14% lepingu 04.12.2023 sõlmimise ajal (võttes aluseks laenusumma 9200 eurot, laenulepingu kestuse 48 kuud, intressimäära 11,9% aastas, igakuise haldustasu 1,50 eurot, ühekordse lepingutasu 184 eurot ning eelduse, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus) ja lepingu 23.07.2024 muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 13,08% (laenusumma 8356,15 eurot, laenulepingu kestvus 48 kuud, intressimäär 11,9% aastas, igakuine haldustasu 1,50 eurot, ühekordne lepingutasu 15 eurot ning arvestades eeldusega, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus) ei ületanud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrasid (vastavalt 17,36% ja 16,65%).
  8. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ja lisatud tõenditega põhistanud, et on kostjale laenu andmisel olnud vastutustundlik. Hageja on kogunud kostja majandusliku olukorra, sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks andmeid andmebaasidest, küsinud täiendavalt kostjalt pangakonto väljavõtted. Kogutud andmete alusel tegi hageja kindlaks, et kostja regulaarseks sissetulekuks oli töötasu Soome 3

(5)2-25-7682 ettevõttelt XXX OY, kuue kuu keskmine sissetulek oli kontoväljavõtete alusel 2484,56 eurot. Konto väljavõtte analüüsist selgus, et kostjal igakuised regulaarseid finantskohustused teiste krediidiandjate ees puudusid. Lähtudes kostja sissetulekutest ja kohustustest, hindas hageja kostja krediidiskooriks 0,4 (väga hea), kostja maksimaalne laenusumma võis olla 29 814,68 eurot ja igakuiseid finantskohustusi võis kostja juurde võtta summas kuni 1242 eurot. Eeltoodu alusel hageja leidis, et kostja ei lange ühegi riskiprofiili alla, mis annaks aluse laenu summas 9200 eurot väljastamise keelamiseks ja lepingust tulenevad igakuised maksekohustused summas 244,51 eurot olid kostjale jõukohased. 03.07.2023 lepingumuudatusega pikendati maksetähtaega, sellest tulenevalt muudeti osamaksete suurust ja viimase osamakse maksepäeva. Eeltoodu alusel kohus leiab, et laenuleping oli kehtiv ja hagejal on õigus kostjalt nõuda kompromisslepingus märgitud summade tasumist. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.
  2. Kohus selgitab, et kohtumääruse resolutsiooniga kohus kinnitab kokkuleppe tingimused, mis puudutavad menetluse eset. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kokkulepe edasikaebetähtaja lühendamise kohta, samuti menetluslikud kinnitused ja taotlused kokkuleppe määrusega kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadmise kohta. Kohus märgib, et kokkuleppe punkti 2 esimeses lõigus on ilmselt ekslikult märgitud viivise arvestuse lõppkuupäevaks 26.05.
  3. Järgmise lõigu kohaselt on esimeses lõigus märgitud viivisesumma arvestatud 10.10.2026 seisuga. Kohus kontrollis viivisearvestuse üle, viivis on arvestatud 10.10.2026 seisuga ning kompromissi kogusumma on õige. Ekslikult märgitud kuupäev kompromisslepingus märgitud viivisearvestuse kirjelduses ei takista kompromissi täitmist, kohus ei pea kokkuleppe kinnitamiseks vajalikuks nõuda teksti parandamist ja uuesti allkirjastamist. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud ka kostja poolt hagejale menetluskulude osaliselt hüvitamise osas. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad iga kulu kandnud poole enda kanda. Kohus täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 10.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada. Seega saab selles asjas kompromissi määruse peale määruskaebust esitada lühendatud tähtaja, 2 kalendripäeva jooksul. 11. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist tema pangakontole. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja hagivalduse esitamise eest 16.05.2025 riigilõivu 770 eurot.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab asja viimati menetlenud kohus riigilõivu tasunud menetlusosalise avalduse alusel ja tema näidatud kontole (

§ 150lg 4). Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale 385 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(5)2-25-7682 Heli Käpp Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.