Obsah (4)

§ 120§ 132§ 123§ 30

Väärteoasi nr 4-25-3076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3076 Kohtunik Kristiina Laas Vä

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 8.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.
2. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,010885 tuleb jätta muutmata. 2
3. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse R. Grauenile ette seda, et ta juhtis 13.07.
4. a kell 14.18 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Pikknurme-Põltsamaa tee
5. kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,4 mg/l +/- 0,05 mg/l.
6. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on 13.07.
7. a koostatud väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja tunnistaja ülekuulamise protokoll.
8. Väärteoprotokollist nähtub, et R. Grauen juhtis 13.07.
9. a kell 14.18 mootorsõidukit Jõgevamaal Põltsamaa vallas Pikknurme-Põltsamaa tee
10. kilomeetril Põltsamaa suunas. Tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga joove 0,4 mg/l (+/- 0,05 mg/l) väljahingatavas õhus. Sellega rikkus ta LS § 69 lõiget 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
11. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R. Grauen kõrvaldati juhtimiselt alates 13.07.
12. a kell 14.
13. Isik kõrvaldati juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.
14. R. Graueni alkoholijoobe suurust tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest lõplik mõõtetulemus, milleks oli 0,35 mg/l väljahingatavas õhus. Alkomeeter oli taadeldud taatlustunnistuse kohaselt alates 15.01.
15. a kuni 31.07.
16. a. Alkoholijoobe mõõtmise viis läbi selleks pädev politseinik.
17. Patrullpolitseinik I.S on tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, kuidas olles 13.07.
18. a graafikujärgselt tööl ja teostades koos Tartu politseijaoskonna patrull-politseinikega liiklusjärelevalvet Väike-Kamari külas Kaarlimõisa tee 25 maja juures, märkas ta kella 14.17 ajal valget kaubikut lähenemas patrulli suunas suunaga Põltsamaa poole. Sõiduk jäi enne politseipatrulli umbes 150 m kaugusele tee äärde seisma. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis ta koheselt valge kaubiku juurde, mille registreerimisnumber oli XXX XXX ja mille roolis oli R. Grauen. Isik oli autos üksinda. Kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant mõõtis tunnistaja R. Graueni joovet, mõõtetulemuseks oli 0,64 mg/l kohta. Juht tunnistas, et ei ole veel kaineks saanud. Pärast seda andis tunnistaja R. Graueni üle teisele ekipaažile.
19. R. Grauen on andnud rikkumise kohta ka omakäelise selgituse, mille kohaselt tarvitas ta rikkumisele eelneval päeval alkoholi. Arvas, et võib rooli minna.
20. Eelnevaga on tõendatud, et R. Grauen oli 13.07.
21. a alkoholijoobes, täpsemalt oli tema väljahingatavas õhus alkoholinäit vähemalt 0,35 mg/l. Samuti on tõendatud, et R. Grauen juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid, et R. Grauen juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ja täitis sellega LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu.
22. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
23. Kohus leiab, et R. Grauen pani väärteo toime otsese tahtlusega. R. Grauen oli tarvitanud alkoholi väidetavalt rikkumisele eelneval õhtul. Politseinikule avaldatu kohaselt ei olnud ta veel kaineks saanud. Kuigi R. Grauen on kaebuses väitnud, et ta kontrollis 3-4 tundi enne sõitma asumist politseipatrulli juures oma joovet ning käitus täpselt politseiametnike juhiste järgi ehk ootas paar tundi enne rooli asumist, näitab R. Graueni käitumine politseipatrulli märgates, et ta teadis, et ei oleks tohtinud mootorsõidukit juhtida temal esineva joobe tõttu. Tunnistaja ütluste kohaselt R. Grauen nähes politseipatrulli peatas auto teepervel umbes 150 m kaugusel patrullist. Selline käitumine kirjeldab ilmekalt R. Graueni soovimatust 3 politseipatrulliga kohtuda ja kontrolli sattuda temal esineva joobe tõttu. Seega autoga sõitma asudes R. Grauen teadis, et juhib mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna, mida kinnitab ka patrullpolitseinikule avaldatu. Ta ei teadnud ega saanudki teada täpset alkoholisisaldust oma veres või väljahingatavas õhus, kuid ta pidi möönma, et see võib ületada lubatud piirmäära.
24. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb R. Grauen süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi ja teda toimepandu eest karistada.
25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
26. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on R. Grauenile kohaldanud rahatrahvi keskmisest madalamas määras, so 120 trahviühikut. Otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja leidnud, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Kohtuvälise menetleja arvates on R. Grauen poolt toime pandud teod oma raskusastmelt kõrgeimal kohal, mistõttu karistuse selle teo eest on vähemtähtsatest rikkumistest rangem. Kohtuvälise menetleja hinnangul on joobes juhtimiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud.
27. R. Grauen on kaebuses sisuliselt taotlenud väärteomenetluse lõpetamist

§ 30

alusel, so otstarbekuse kaalutlusel.

§ 30

lg 1 p 3 ja 4 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis või võtnud muu asjakohase kohustuse. Arvestades asjaoluga, et LS §-s 224 sätestatud rikkumised on ühiskonnas laialdaselt levinud ja need on väga tõsiseks probleemiks, on selliste rikkumiste puhul avalik huvi olemas. Seega ei ole põhjendatud R. Graueni rikkumisele reageerida üksnes sotsiaalprogrammi läbimisega. Lisaks ei anna R. Graueni rikkumise asjaolud põhjust tema suhtes menetluse lõpetamiseks, sest kohus tuvastas, et R. Grauen pani teo toime tahtlikult.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt R. Grauenile valitud karistusliigi ja -määraga. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt tõdetuga, et R. Graueni süü on suur ja käitumises puuduvad kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et R. Graueni süü on keskmine. LS § 224 lg 2 alusel karistatakse isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. R. Graueni alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,35 mg/l ehk alla keskmise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei põhjustanud R. Grauen liiklusohtlikke olukordi ega häirinud teisi liiklejaid. R. Grauenil kriminaal- ega väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole. Kohus arvestab R. Graueni puhul kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud kohaldada rahatrahvi sanktsiooni keskmisest (150 trahviühikut) madalamas määras. Samas ei too kohtu poolt tuvastatud karistuse erinev suurus ja kergendava asjaolu olemasolu kaasa karistuse kergendamist, sest kohus leiab, et R. Grauenile kohtuvälise menetleja poolt keskmisest madalamas määras rahatrahvi mõistmine vastab tema tegelikule süü suurusele ning täidab samas ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.
3. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,010885 muutmata ja R. Graueni kaebuse rahuldamata. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5