RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 104 lg 4).

1. VAKO jättis
2. märtsi
3. a otsusega Planeedi Ehitus OÜ vaidlustuse tema kvalifitseerimata jätmise peale rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 5.
4. Pakkuja ei saa ainuisikuliselt väita, et ta tugineb pakkumuse esitamisel oma kvalifikatsiooni tõendamisel kellegi teise vahenditele.

§ 103

lg-st 1 tulenevalt peab ettevõtja olema nõus oma vahendite kasutamisega hankelepingu täitmisel. 5.2. Kui hankepassi ei esitata, pole võimalik andmeid kontrollida. Hankepassi esitamisega annab isik, kellele

§ 103

lg 1 alusel tuginetakse, kinnituse, et ta on kaasatud ning pole alust teda kõrvaldada. Planeedi Ehitus OÜ pakkumuses polnud OÜ Urban Mark nõusolekut tugineda kvalifikatsiooni tõendamiseks tema arhitekti pädevusele. Nõusolekut ei saanud esitada pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva (27. jaanuar 2025 kell 9.00). Tagantjärele pole võimalik kindlaks teha, kas nimetatud arhitekt ja OÜ Urban Mark olid enne pakkumuse esitamist teadlikud sellest, et Planeedi Ehitus OÜ soovib tugineda kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks OÜ Urban Mark oskustööjõule või esitati arhitekti nimi ja kutsetunnistuse number ilma eelneva nõusolekuta. Hiljem esitatud nõusolekut ei saanud hankija aktsepteerida, mistõttu ei saa talle ette heita, et ta kaebaja poole

§ 46lg 4 alusel täpsustamiseks ei pöördunud.

1. veebruari
2. a kinnitus tõendab üksnes seda, et OÜ Urban Mark on nõus osalema hankelepingu täitmisel alltöövõtjana.
3. Planeedi Ehitus OÜ esitas halduskohtule kaebuse tühistada Toila Vallavalitsuse
4. veebruari
5. a otsus osas, millega hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata, ja VAKO
6. märtsi
7. a otsus. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 6.
8. Kaebaja märkis pakkumuse lisas, et
9. taseme volitatud arhitekt-ekspert on Ü. Mark. Kaebaja võttis enne pakkumuse koostamist arhitektiga ühendust ning soovis teha temaga koostööd. Kaebaja esitas hankijale OÜ Urban Mark juhatuse liikme Ü. Marki kinnituse, millega anti kaebajale nõusolek osaleda hankelepingu täitmisel arhitektuurse projekteerijana. Hankijal oli seeläbi piisav teave, mis võimaldas tal kontrollida OÜ Urban Mark või tema arhitekti kohta käivaid andmeid. Samuti oli hankijal võimalik pöörduda kaebaja poole lisaküsimustega ning anda pakkujale võimalus täpsustada OÜ Urban Mark kohta käivaid andmeid. Planeedi Ehitus OÜ kirjavahetus arhitektiga ja tema tehtud pakkumine olid olemas enne, kui kaebaja esitas pakkumuse, kuid hankija ei küsinud

§ 46lg 4 alusel kaebajalt rohkem tõendeid.

6.2. VAKO leidis valesti, et kaebaja pole tõendanud, et OÜ Urban Mark lubas enda arhitekti kvalifitseerimisel kasutada. Pakkumuses nimetatud arhitekt on OÜ Urban Mark ainus juhatuse liige, kasusaaja ning töötaja. Kuivõrd kaebaja ei tuginenud mitte OÜ Urban Mark tehnilistele näitajatele, vaid füüsilisest isikust arhitekti pädevusele, ei eeldanud kaebaja, et vajalik on esitada ka OÜ Urban Mark hankepass. Füüsiliste isikute puhul ei näe riigihangete seadus ette hankepassi esitamise kohustust. VAKO sisustas hankepassi esitamise kohustust ebamõistlikult kitsalt. 2

§ 46lg 4 alusel esitada hankija jaoks puuduvad andmed.

6.

1. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli ebaproportsionaalne. Hankijal oli võimalik kontrollida, et kaebaja nimetatud spetsialist vastab riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele ning teda pole alust kõrvaldada.
2. Tartu Halduskohus rahuldas
3. mai
4. a otsusega kaebuse. Kohtu põhjendused olid järgmised. 7.
5. Praegusel juhul võis ettevõtjaks, kelle vahenditele tugineda, olla nii OÜ Urban Mark kui ka tema arhitekt. Riigihangete seadus ei tee vahet, kas ettevõtjaks, kelle vahenditele soovib pakkuja tugineda, on füüsiline isik või mitte. Seega oleks tulnud hankepass esitada ka juhul, kui kaebaja soovis tugineda füüsilise isiku näitajatele. 7.
6. Hankijale pidi pakkumuse dokumentide, kaebaja
7. veebruari
8. a vastuse ja arhitekti
9. veebruari
10. a kinnituse põhjal olema arusaadav, et kaebaja soovib tugineda OÜ Urban Mark juhatuse liikme kvalifikatsioonile ja ettevõtja on nõus osalema kaebajaga sõlmitava hankelepingu täitmisel arhitektuurse projekteerijana. Teine ettevõtja ei pea sõna-sõnalt kasutama väljendeid, et ta lubab tugineda oma vahenditele või lubab end kasutada kvalifitseerimisel, vaid piisav võib olla ka see, kui ettevõtja kinnitab, et on nõus osalema hankelepingu täitmisel oma vahenditega. Kinnitusest oli võimalik järeldada, et OÜ Urban Mark oli andnud nõusoleku osaleda hankelepingu täitmisel oma vahenditega. Selline kinnitus on piisav, et aru saada, et kaebajal oli õigus tugineda kvalifitseerimisel OÜ Urban Mark vahenditele. Seda mõistes pidi hankija kaaluma, kas kaebajale tuleb anda võimalus esitada OÜ Urban Mark hankepass. 7.
11. Pakkuja peab küll olema hoolas ja tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument ei jääks pakkumuses esitamata, kuid see ei välista, et osal juhtudel peab hankija siiski hoolsuskohustust rikkunud pakkujale andma võimaluse puuduoleva dokumendi esitamiseks. Praegusel juhul on tähtis ka see, et puudus seostub kvalifitseerimistingimusega, mitte pakkumuse sisulise küljega. Riigikohus on selgitanud, et pakkujate kvalitatiivse valiku kontekstis on oht laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem (RKHKo 3-3-1-24-13, p 21). Praegusel juhul ei oleks puuduolevate andmete küsimine ja esitamine pakkumust sisuliselt muutnud. Euroopa Kohus on pidanud ettevõtjate kvalitatiivse valiku puhul sisuliseks muudatuseks nt seda, kui ettevõtja soovis pärast dokumentide esitamise tähtaega tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda algses pakkumuses ei olnud nimetatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C-387/14 Esaprojekt, p-d 41–43). Praeguses asjas on aga kaebaja juba algses pakkumuses märkinud, et soovis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmisel tugineda OÜ Urban Mark juhatuse liikme kvalifikatsioonile. 7.
12. Ka on oluline see, et esitamata jäänud andmed on sellist laadi, et on võimalik kontrollida, kas need olid olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid nagu avaldatud majandusaasta aruannet, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, kas need on taotluste esitamise tähtajast varasemad (vt otsus asjas C-336/12 Manova, p 39). Kaebajal oli 3

§ 103lg 1 mõttes.

Eeltoodut saaks tõendada koos pakkumusega üksnes hankepassi esitamine ka selle isiku kohta, kelle vahenditele pakkuja tugineb (

§ 104lg 4). 4

§ 46

lg 4 alusel Planeedi Ehitus OÜ-le võimaluse esitada teise isiku kohta hankepass tagantjärele. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 9.4. Halduskohtu otsus on vastuolus ringkonnakohtute praktikaga, mille kohaselt ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist ega asuda kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollima koos võimalike lisaselgituste või -dokumentide küsimisega, kui pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata. Mitte üksnes hankepassi esitamata jätmine ei too kaasa kvalifitseerimata jätmist, vaid pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata isegi juhul, kui esitatud hankepass ei sisalda kõiki kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavaid andmeid ning neid andmeid ei saa

§ 46lg 4 alusel täiendada.

9.

1. Kuna
2. veebruari
3. a kinnitus esitati pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, ei saanud sellega tõendada kvalifitseerimistingimuste täitmist. 9.
4. Olukorras, kus pakkumuses nimetatud arhitekt ei olnud tegelikult kaebaja töötaja, ei ole tähtsust asjaolul, et kaebaja oli nimetatud isiku märkinud enda pakkumuses isikuks, kellega täita kvalifitseerimistingimus. Samuti ei vabane pakkuja selliste asjaolude esinemisel ikkagi

§ 104lg-st 4 tulenevast kohustustest esitada koos pakkumusega teise isiku hankepass.

9.7.

§ 46

lg 4 ei luba hankijal nõuda tagantjärele andmeid isegi hankepassis esitamata jäetud andmete kohta, mistõttu on selge, et ka juhul, kui hankepass on jäetud üldse esitamata, ei saa seda

§ 46

lg 4 alusel pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist ka tagantjärele esitada. Seetõttu ei olnud hankijal isegi alust kaaluda, kas anda kaebajale selleks

§ 46lg 4 alusel täiendav tähtaeg.

9.

1. Viitamine asjas C-336/12 tehtud Euroopa Kohtu otsuse p-le 39 ei ole käesoleva asja kontekstis põhjendatud, kuna kõnealune lahend tehti ajal, kui ei olnud veel kehtima hakanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2. veebruari
3. a direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, millega esimest korda kehtestati standardvorm, mida

§ 4p 6 nimetab hankepassiks.

Samuti nõuti majandusaasta aruande esitamist viidatud kaasuses kvalifitseerimistingimuse täitmiseks, kuid see oli avalikult kättesaadav ning üks pakkujatest viitas selles osas enda veebilehele. Käesolevas asjas esitas kaebaja oma pakkumuse viisil, mis jättis mulje, nagu oleks arhitekt tema töötaja. See osutus ebaõigeks, nagu tuvastas ka halduskohus. Kaebaja soovis alles hiljem tugineda arhitekti kvalifikatsioonile teise isiku vahenditena. Samas ei olnud pakkumusele lisatud teise isiku nõusolekut ning puudus ka hankepass teise isiku kohta. 9.

1. Halduskohtu otsuses tehtud viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-24-13 pole asjakohane, kuna see on tehtud riigihangete seaduse varasema redaktsiooni (kehtis kuni
2. augustini 2017) kehtivusajal, kui riigihangete seaduses ei olnud hankepassi regulatsiooni. Samuti on erinevalt viidatud lahendist käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus teise isiku vahenditele tuginemisel jäeti seaduses nõutud hankepass üldse esitamata, mistõttu ei ole olukorrad võrreldavad. Samal põhjusel ei ole käesolev juhtum analoogne Riigikohtu otsuses nr 3-19-1501/203 käsitletud vaidlusega. Selles asjas oli pakkuja ekslikult märkinud hankepassis valikutes „Jah/ei“ ebaõiged vastused, mistõttu leidis kolleegium, et sellises olukorras oleks olnud võimalik küsida pakkujalt selgitusi

§ 46lg 4 alusel. 5

§ 46lg 4 ega teised riigihangete seaduse sätted seda ei võimalda.

Ühtlasi toonuks eelkirjeldatud olukord kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise, mis on

§ 3p 2 järgi keelatud.

Olukorras, kus kaebaja jättis teise isiku hankepassi esitamata, ei olnud hankijal võimalik kontrollida, kas on alust teist isikut kõrvaldada. Tähtsust ei ole asjaolul, et kõrvaldamise aluse puudumist sai kontrollida hankepassi põhjal, mille olid OÜ Urban Mark kohta esitanud teised pakkujad. Iga pakkuja peab ise esitama hankepassi teise isiku kohta, kelle vahenditele ta soovib tugineda (

§ 96lg 1 ja § 104 lg 4).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Planeedi Ehitus OÜ palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 10.
2. Kaebaja viitas enda hankepassis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse juures arhitekt Ü. Markile. Ka vastavustingimuste dokumendil „Lisa 4 Vorm A Kaasatud isikud“ märkis kaebaja volitatud arhitekt-eksperdiks OÜ Urban Mark juhatuse liikme. Seega oli hankijale pakkumuse dokumentide põhjal äratuntav, et kaebaja kasutab volitatud arhitekt-eksperdina OÜ Urban Mark arhitekti. 10.
3. Ringkonnakohus jättis õigusvastaselt arvestamata kaebaja ja pakkumuses nimetatud arhitekti vahel enne pakkumuste esitamise tähtpäeva toimunud kirjavahetuse, millest mõistlikule isikule nähtub selgelt, et kaebajal oli arhitekti nõusolek tugineda nii tema kui ka OÜ Urban Mark vahenditele (

§ 103lg 1).

10.

1. Kuna pakkumuses nimetatud OÜ Urban Mark juhatuse liige on osaühingu ainus tegelik kasusaaja ja töötaja, on ilmselge, et ta nõustus enda kasutamisega kaebaja poolt kõnealuse hankelepingu täitmisel sõltumata sellest, et kinnituse on ta allkirjastanud OÜ Urban Mark juhatuse liikmena. Hankija pidi kinnitusest aru saama, et kaebaja soovib tugineda OÜ Urban Mark vahenditele. 10.
2. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et ainsaks võimaluseks, kuidas tõendada õigust teise isiku vahendeid kasutada, on hankepassi esitamine. Hankepassi esitamine ei tõenda, et kaebajal on selle isiku nõusolek, kelle hankepassi ta esitab. Hankepass on allkirjastamata dokument, mille võib teise isiku kohta esitada iga soovija. Ringkonnakohus leidis valesti, et kui kaebaja soovis arhitekti või OÜ Urban Mark vahenditele tugineda, oli ainsaks võimaluseks esitada hankepass. Hankepass ei anna hankijale suuremat kindlust selle kohta, et pakkujal on õigus teise isiku vahenditele tugineda, kui see, et pakkuja on pakkumuses esitanud kinnituse vastava õiguse olemasolu kohta. 10.
3. Hankija pidi andma kaebajale täiendava võimaluse andmete esitamiseks. Kaebaja märkis pakkumuses nimeliselt, et tugineb OÜ Urban Mark juhatuse liikme pädevusele. Kaebaja esitas hankijale kinnituskirja, mille oli allkirjastanud Ü. Mark OÜ Urban Mark juhatuse liikmena. Kaebaja tõendas enda ja arhitekti vahelise e-kirjavahetusega, et tal oli enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist kahtlusteta olemas arhitekti nõusolek tugineda viimase vahenditele. Hankijale oli esitatud OÜ Urban Mark hankepass. Hankija sai veenduda, et OÜ-d Urban Mark pole alust kõrvaldada.
4. Toila vald palub vastuses kassatsioonkaebusele see rahuldamata jätta. Hankija seisukohad on järgmised. 6

§ 104lg-st 4 tulenevast kohustusest esitada teise isiku hankepass.

11.3. Pärast pakkumuse esitamise tähtaega esitatud dokumente ei saa arvesse võtta. Isegi kui kaebaja oleks esitanud ühes pakkumusega, s.o tähtaegselt teise isiku nõusoleku enda vahenditele tuginemiseks, pidanuks kaebaja ikkagi esitama eraldi ka hankepassi teise isiku kohta, kelle vahenditele ta soovib tugineda (

§ 104lg 4).

11.4. Põhjendatud pole kaebaja väide, justkui ei tulnudki hankepassi esitada. Ebaõige on kaebaja arusaam, et esitades

§ 103

lg 1 kohase teise isiku kinnituse (pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva), täideti sellega ka hankepassi esitamise kohustus.

§ 103

lg 1 kohane kinnitus ja

§ 104

lg 4 alusel teise isiku kohta esitatav hankepass on erinevad dokumendid ning täidavad erinevat funktsiooni ja eesmärki. Teise isiku tagantjärele antud kinnitused ei võimalda hankepassi tagantjärele esitamist. 11.5. Kaebaja kvalifikatsiooni täitmist ei saa kontrollida teiste pakkujate kvalifikatsiooni täitmise põhjal. Iga pakkuja peab esitama hankepassi teise isiku kohta, kelle vahenditele ta soovib tugineda, et oleks võimalik kontrollida, kas on alust teda kõrvaldada (

§ 96lg 1 ja § 104 lg 4).

1. Kolmandad isikud oma seisukohti ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja jätab jõusse halduskohtu otsuse resolutsiooni, muutes otsuse põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p-d 4 ja 6).
3. Hankija jättis Planeedi Ehitus OÜ kvalifitseerimata põhjendusega, et ta ei esitanud hankepassi isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb (

§ 104lg 4).

Pooled vaidlevad selle üle, kas hankija tegutses õiguspäraselt, kui ta ei andnud võimalust seda viga kõrvaldada. 15. Kui hankija kasutab kohustuslikus korras või vabatahtlikult hankepassi (

§ 4

p 6), tuleb hankepassis esitatud teabe kontrollimiseks selgituste küsimisel lähtuda

§ 104

lg-st 7 (vt ka direktiivi 2014/24 art 59 lg 4 esimene lõik ja teise lõigu teine lause, art-d 56 ja 57 ning art 60 lg 1).

§ 104

lg 7 järgi on hankijal õigus nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Sisuliselt samaväärse õiguse küsida kvalitatiivset valikut puudutavate dokumentide kohta selgitusi sätestab

§ 46lg 4 (vt ka direktiivi 2014/24 art 56 lg 3).

16. Pooled ei vaidle selle üle, et ettevõtja, kelle vahenditele Planeedi Ehitus OÜ tugineb, oli pakkumuses nimetatud. Määravaks ei saa pidada asjaolu, et kaebaja eksis hankepassis õigusliku suhte iseloomu kirjeldamisel ega märkinud selge sõnaga, et soovib tugineda selle isiku vahenditele oma kvalifikatsiooni tõendamiseks.

§ 103lg 1 järgi pole oluline õigussuhte iseloom ettevõtjaga, kelle 7

§ 103tähenduses võib olla ka füüsiline isik.

Oluline on see, et hankija sai teada, et Planeedi Ehitus OÜ soovib tugineda pakkumuses nimetatud isiku pädevusele

§ 103lg 1 tähenduses.

17. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb (

§ 104lg 4).

Kuigi Planeedi Ehitus OÜ teise ettevõtja hankepassi ei esitanud, on asjas tuvastatud, et hankija teadis, et teine ettevõtja vastab kutsealasele pädevusnõudele (volitatud arhitekt-eksperdi tase 8) ja tema suhtes ei esine kõrvaldamise aluseid, kuna teised kvalifitseeritud pakkujad tuginesid sama ettevõtja pädevusele ja esitasid tema hankepassi. Hankepass on olemuselt formaalne dokument, mis sisuliselt ettevõtja vastavust kvalitatiivse valiku kriteeriumitele ei tõenda. Seega ei saanud praegusel juhul ainuüksi teise ettevõtja hankepassi tagantjärele esitamisel olla sisulist tähendust kvalifikatsiooni kontrollimisel. 18. Planeedi Ehitus OÜ-l oli enne pakkumuse esitamise tähtaja lõppu selle isiku nõusolek, kelle vahenditele ta soovib tugineda (

§ 103lg 1).

Kohtumenetluses esitatud Planeedi Ehitus OÜ ja teise ettevõtja vahelisest kirjavahetusest, mis peeti enne pakkumuse esitamist, saab järeldada, et teine ettevõtja oli nõus hankemenetluses osalema, sh et ta lubab kaebajal oma pädevusele tugineda (vt käesoleva otsuse p 7.6). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et teise ettevõtja nõusolekut

§ 103

lg 1 tähenduses saab tõendada üksnes koos pakkumusega hankepassi esitamine ka selle isiku kohta, kelle vahenditele pakkuja tugineb. Riigihangete seadus ega direktiiv 2014/24 sellist nõuet ei sätesta. Riigihanke alusdokumentides pole samuti ringkonnakohtu kirjeldatud nõuet. Pakkuja peab hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et teine ettevõtja on nõus tema vahendite kasutamisega (

§ 103lg 1 teine lause).

Direktiivi 2014/24 art 60 lg 1 teise lõigu kohaselt võib vajalike ressursside olemasolu hankijale tõendada mistahes sobivate vahenditega. Halduskohus on õigesti märkinud, et piisavaks võib pidada teise ettevõtja kinnitust, et ta on nõus osalema hankelepingu täitmisel oma vahenditega (direktiivi 2014/24 art 63 lg 1 kolmas lause). Ka ei pruugi pakkuja poolt teise ettevõtja hankepassi esitamine tingimata tähendada seda, et on olemas nõusolek tugineda tema vahenditele. 19. Kolleegiumi hinnangul võis hankija praegusel juhul nõusoleku kohta tõendeid küsida. Nii nagu

§ 46

lg 4 puhul, on ka

§ 104

lg 7 rakendamisel oluline lähtuda direktiivis 2014/24 seatud tingimusest, et selline täienduste tegemise nõue peab olema täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ning Euroopa Kohtu praktikaga nende põhimõtete sisustamisel (vt Euroopa Kohtu seatud selgitamise nõude lubatavuse kriteeriumide kohta RKHKo 3-19-1501/203, p 17). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et viitamine Euroopa Kohtu otsusele asjas C-336/12 ei ole käesoleva asja kontekstis põhjendatud, kuna kõnealune lahend tehti ajal, kui ei olnud veel kehtima hakanud direktiiv 2014/24, millega esimest korda kehtestati standardvorm (Euroopa ühtne hankedokument, direktiivi 2014/24 art 59), mida

§ 4p 6 nimetab hankepassiks.

Kvalitatiivse valiku tegemise kord on küll hankepassi loomisega muutunud, kuid nõue järgida selgituse küsimisel ettevõtjate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet on direktiivis 2014/24 sätestatud ühtse reeglina siiski kõigi dokumentide kohta (k.a hankepass; direktiivi 2014/24 art 56 lg 3 ja art 59 lg 4). 20. Praegusel juhul on võimalik kaebaja ja teise ettevõtja vahelise e-kirjavahetuse abil objektiivselt kontrollida, kas pakkujal oli enne pakkumuste esitamise tähtpäeva olemas selle ettevõtja nõusolek, kelle vahenditele ta oma kvalifikatsiooni tõendamisel tugineb. Seejuures ei ole hankija väitnud, et teise ettevõtja nõusoleku kohta tõendi küsimine on vastuolus tema enda kindlaks määratud tingimustega. 8

§ 103lg 1 teises lauses märgitud nõusoleku edastamiseks võimaluse andmist.

Seda hankija ei teinud, pidades puuduste kõrvaldamist lubamatuks. Kuna ettevõtja, kelle pädevusele Planeedi Ehitus OÜ soovis tugineda, oli pakkumuses nimetatud, on alusetu hankija väide, justkui oleks kaebajal olnud ebaõiglane eelis, sest tal olnuks võimalus pärast pakkumuste avamist sõlmida kokkuleppeid ükskõik millise arhitektiga, nähes, et tal on võimalus hange võita. Kuigi ka ringkonnakohus on asunud seisukohale, et puuduse kõrvaldamise lubamine tooks kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, ei ole kohus oma seisukohta põhjendanud. Kolleegium võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtte rikkumist ei näe. Olukorras, kus pakkumuse esitamise eel toimunud kirjavahetusest nähtub, et teine ettevõtja oli nõus, et kaebaja tugineb tema pädevusele, ei oleks kaebaja saanud dokumentide hilisema esitamise võimalusega sisulist eelist teiste pakkujate ees, sest talle ei oleks antud võimalust ennast kvalifitseerimistingimustega vastavusse viia pärast pakkumuse esitamist. Halduskohus on seejuures õigesti märkinud, et viga teise ettevõtja hankepassi esitamisel puudutas kvalifitseerimistingimust, mitte pakkumuse sisulist külge, kus oht ebavõrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte rikkumiseks on väiksem (vt ka RKHKo 3-3-1-24-13, p 21).

üldpõhimõtete (

§ 2

ning § 3 p-d 3 ja 5) järgi tuli olukorras, kus hilisem dokumentide küsimine kaebajale ebavõrdset eelist ei andnud ega toonud kaasa läbipaistvuse nõude rikkumist, anda kaebajale võimalus esitada lisatõendeid. Selle võimaluse andmata jätmine oli õigusvastane. 22. Jõusse jääb ka halduskohtu otsus mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3252 eurot ja 10 senti. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu lahendi ja teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb jagada apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Apellatsiooniastmes on kaebaja kandnud õigusabikulusid 692 eurot ja 90 senti (ilma käibemaksuta) ja kassatsiooniastmes tasus kaebaja riigilõivu 50 eurot. Kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 9