KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Menetluse viis Harju Maakohus

) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks Y.U ‒ ik XXX; XX kodanik; elab aadressil XXX, XXX; töötab XXX OÜ juhatuse liikmena; e-post xxx; kaks kehtivat väärteokaristust Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747) Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond; asukoht XXX, Rapla, Raplamaa; e-post xxx Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133‒135, maakohus otsustas: 1. Rahuldada Y.U kaebus. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi 28.06.2023 otsusega väärteoasjas nr 2230,23,008507 Y.U-le

§ 227lg 5 p 1 alusel määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides selgituseks rahatrahv väärteoasjas nr 2230,23,008507 ja viitenumbriks
3. Juhul, kui süüdlane ei ole rahalisi kohustusi tasunud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile. 1
4. Otsuse koopia saata kaebuse esitanud isikule ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Y.U-le heidetakse väärteoasjas nr 2230,23,008507 ette seda, et ta 16.01.2023 kell 16.15 ajal Tallinnas Järvevana tee 3 maja juures juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (kuni 70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 106+/-5 km/h, millega ületas suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Oma tegevusega rikkus Y.U

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 28.06.2023 otsusega karistati Y.U-d

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ning lisakaristusena võeti temalt

§ 227lg 5 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks.

1. Otsuse peale esitas menetlusalune isik 15.07.2023 kaebuse ning toob välja allpooltoodud etteheited. Kaebaja vaidlustas kiiruskaameraga jäädvustatud kiiruseületamise, sest auto jälgimisseade lükkas kiiruskaamera fikseeritu ümber. Saanud teada, et auto jälgimisseade annab infot katkendlikult ja tutvunud täpsemate andmetega, võttis menetlusalune isik ühendust politseiametnikuga ja soovis menetluse lõpetada. Kaebajale sellist võimalust ei antud. Ebaõige on otsuses sisalduv väide, nagu ei saaks kiiruseületamine 31 km/h jääda märkamata. Kaebaja ei märganud kiiruseületamist, sest spidomeetri ekraan oli halvasti nähtav ja kaebaja sõitis ilma puhkepausita. Tegemist oli esimese kiiruseületamisega selle aasta jooksul ning järgmised kaks kiiruseületamise eest määratud trahvi ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased, sest määratud karistused olid juba piisavad menetlusaluse isiku mõjutamiseks. Kaebaja omandab täiendava kategooria juhilube ning seal omandatud teooriaõpe innustas teda oma sõidukitele lisama kiirusepiirajad 95 km/h peale. Kaebajal on kaks terviseprobleemidega pereliiget, mistõttu vajab juhiluba. Toodut kokku võttes palub kaebaja, et tema karistust kergendatakse ja talle jäetakse alles juhtimisõigus. Samuti taotleb kaebaja, et jõustunud lahendis asendatakse tema nimi tähemärkidega ning ei avalikustataks tema sideandmeid. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebaja on juhtima asudes jätnud täitmata

§ 33

lg-s 2 sätestatud kohustused ‒ ei veendunud sõiduki korrasolekus ja oma terviseseisundis. Selline käitumine ei ole kuidagi kergendav, vaid liikluses tuleb kogu tähelepanu suunata sellele, et ei oldaks ohuks teistele liiklejatele. Asjaolul, et tegemist oli selle aasta esimese rikkumisega, ei ole tähtsust, sest karistus määrati ajal, mil isikul oli kaks kehtivat väärteokaristust kiiruseületamise eest. Oluline on, et karistused on kehtivad. 2 Kokkuvõttes märgib kohtuväline menetleja, et määratud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 227

lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21‒40 kilomeetrit tunnis.

§ 50

lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Google Maps andmetel on liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus Järvevana tee 3 naabruses oleval Järvevana teel 70 km/h.1

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Y.U sõitis 16.01.2023 kella 16.15 ajal Tallinna linnas Järvevana teel mootorsõidukiga kiirusega vähemalt 101 km/h. Lubatud sõidukiirus selles piirkonnas on aga 70 km/h. Nimetatut ei eita menetlusalune isik Y.U, kelle ütlustest ilmneb, et juhtis 16.01.2023 sõiduautot Škoda Octavia reg nr XXX Tallinnas Järvevana teel suunaga Ülemiste poole. Ta ei märganud, et ületab kiirust, sest spidomeetrinäidikut varjas käsi ja elektrooniline osa ei olnud ilmselt töökorras. Lisaks isiku enda ütlustele on toimepandu tõendatud fotodega videosalvestiselt, milles on näha mootorsõiduki reg nr-ga XXX sõitmine 16.01.2023 kella 16.15.55 ajal Järvevana tee 3 juures koordinaatidel 6587296,
2. Fotodelt on näha, et lubatud kiirus teelõigul oli 70 km/h, mõõdetud sõiduki kiirus oli aga 106 km/h. Kiirust mõõdeti seadmega nr PS
3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse järgi on laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr 953192 tunnistatud taadelduks kuni 30.04.
4. Seega oli 16.01.2023 teostatud järelevalve käigus kaebaja juhitava mootorsõiduki kiirus mõõdetud taadeldud kiirusmõõtesüsteemiga.
5. Uuritud fotodega videosalvestiselt ja Y.U ütlustega on tõendatud menetlusaluse isiku rikkumine 16.01.2023 kella 16.15 ajal. Kiirust mõõdeti töökorras kiirusmõõturiga. Fotod tõendavad, et Y.U juhitud sõiduki suurimaks kiiruseks mõõdeti 106 km/h (+/- 5 km/h). Y.U juhtis sõidukit teel, kus kiirus oli liiklusmärkidega piiratud 70 km/h, mistõttu ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h (101 km/h – 70 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7.

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest, ent tegelikkuses pidi isik linnaliiklusest tulles ligi kolmandiku lubatust suuremat sõidukiirust tunnetama. Seega on ületatud sõidukiirust arvestades tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. 8. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 2 koosseisule.

Y.U õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole. Kaebaja toodud väited, mille kohaselt oli ta vahepeal sõitnud ilma puhkepausideta ning tema spidomeetri näit ei olnud töökorras, ei ole õigusvastasust välistav asjaolu, vaid näitab, et kaebaja ei suhtu täie vastutustundega liiklusseaduse § 33 lg-s 2 pandud juhi üldkohustustesse. 1 Vt https://www.google.com/maps/@59.4117377,24.7565667,3a,75y,29.57h,90t/data=!3m6!1e1!3m4! 1sKfH2UzVxYQppcH7tlbcMpA!2e0!7i16384!8i8192?entry=ttu. (20.09.2023) 3 9. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21‒41 kilomeetri tunnis on

§ 227

lg 2 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Lisakaristusena võib juhilt

§ 227lg 5 p 1 alusel ära võtta sõiduki juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni.

1. Süü suurust hinnates on kohtu hinnangul Y.U-le määratud põhikaristus õiglane, st kiirust ületas ta sanktsiooni keskmisele määrale lähedases ulatuses ning tegemist oli isikuga, keda enne seda tegu ei olnud varem liiklussüütegude eest karistamata. Isiku karistust raskendavaid asjaolusid asjas ei leidu, karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus.
2. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis kohtu hinnangul on see käesolevas asjas ebavajalik. Kaebaja juhib põhjendatult tähelepanu asjaolule, et tegemist oli tema esimese liiklusrikkumisega. Karistusregistri väljavõtte järgi on teised kaks liiklusrikkumist toime pandud mais 2023, s.o ligi neli kuud hiljem arutatava rikkumise toimepanemisest. Transpordiameti liiklusregisti väljavõtte järgi on isikule antud B-kategooria juhtimisõigus 26.03.2019, st isik on kehtivate karistusteta mootorsõidukit juhtinud ligi neli aastat enne arutatava rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa isikut karistada tegude eest, mida ta toimepanemise hetkel veel ei olnud toime pannud. Lisaks on Riigikohus korduvalt pidanud vajalikuks märkida, et lisakaristuse kohaldamisel ei tohi minna üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt nt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9) ning kui isikult soovitakse juhtimisõigus ära võtta, siis peab olema põhikaristus tema süüst väiksem (vt RKKKo 3-1-1-59-15, p 13). Kohtuväline menetleja on Y.U-le määranud põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras (suurim võimalik karistus 400 eurot) ning kohaldanud samal ajal ka lisakaristust sanktsiooni keskmises määras (võib määrata ühest kuust kuni kolme kuuni). Seega leiab kohus, et kaebajale kohaldatud karistus on asjaolusid arvestades liiga karm ning kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust arvestades tuleb talle anda veel üks võimalus oma liikluskäitumist muuta lisakaristust kohaldamata.
3. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 28.06.2023 otsuse osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Mis puudutab avalikus andmebaasis kaebaja nime tähemärkidega asendamises ja sideandmete varjamises, siis selgitab kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 2 asendatakse avalikustatud kohtulahendis nimi initsiaalidega ainult alaealiste isikute puhul. Seega ei saa kohus selles osas taotlusele vastu tulla ning kui kohtuotsus on jõustunud, siis avalikustatakse nii menetlusaluse isiku nimi kui ka isikukood. Küll aga ei kuulu toodud sätte alusel avalikustamisele isiku kontaktandmed. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4