← Eesti

2-23-142874/6

Obsah (10)§ 407§ 444§ 367§ 162§ 174§ 175§ 147§ 4842§ 177§ 468

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Deniss Iškin Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-142874 Ko

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi P. V. T. R. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud liitumislepingud (03.01.2021 liitumisleping nr 852881668 ja 11.01.2021 liitumisleping nr 852881668), mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Tele2 Eesti Aktsiaselts esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ees kokku 159,62 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal 2 2-23-142874 sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 43,55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhivõla summalt 159,62 eurot kuni selle tasumiseni alates hagiavalduse esitamisest lepingujärgse viivisemääras 0,05% päevas. Samuti on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid (tasulised meeldetuletuskirjad, 3 tk) ja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 4. septembril 2024 isiklikult AET-i kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 16. septembriks 2024 ei esitanud.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 ning

§ 367

alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 159,62 eurot, viivised 43,55 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot, s.o kokku 228,17 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 159,62 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21. novembrist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, kokku 540 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja

§ 147lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on

§ 4842alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

3 2-23-142874 Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 300 eurot (100+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks PlusPlus Legal OÜ arvelduskontole nr EE422200221061046633 viitenumbriga 25174885. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.