RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-68 19. novembe
) § 28 lg 2 võimaldab seda üksnes põhjendatud huvi korral. Sellist põhjendatud huvi pole esile toodud. Hüpoteetilisel kahtlusel rajanev väide ei ole aluseks valijate nimekirja töötlemiseks. Samuti ei tulene seadusest õigust saada ligipääs häälte ülelugemisel kasutatavale riist- ja tarkvarale.
- Kaebaja esitas VVK kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tuvastada RVT
- oktoobri
- a keeldumise õigusvastasus, tühistada VVK
- novembri
- a otsus nr 84 ja kohustada RVT-d läbi viima elektroonilisi hääli uuesti üle lugema. Kaebaja väitel ei kasutatud
- a kohalike omavalitsuste volikogu valimistel elektroonilise hääletamise läbiviimiseks süsteemi, mis oleks kooskõlas Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lg-ga
- Seepärast tuleb elektrooniliselt antud häälte kontrollimiseks hääled üle lugeda. Seoses
- oktoobril 2025 toimunud elektrooniliste häälte tervikluse kontrolliga on avalikuks tulnud informatsioon, et häälte ülelugemise käigus peatus audiitori tarkvara, kuna valimiskastis tuvastati korduv krüptogramm. Seega ei suutnud audiitor kinnitada hääletuskasti andmete terviklust. Rakendus kuvas ekraanile teate „E-valimiskasti verifitseerimise logid on terviklikud: ei“. Samuti polnud vaatlejatel võimalik saada ligipääsu piisavatele andmetele, näiteks keelduti neile näitamast kehtetuid sedeleid. Seetõttu ei saa olla kindel, kas kokku loetud lõpptulemus on õige. Häälte lugemise käigus on tuvastatud, et üks isik on andnud hääle selliselt, et selle juures ei olnud ajatempliga lisafaili. See hääl eemaldati elektrooniliste häälte hulgast. Pole välistatud, et esineb teisi sarnaseid juhtumeid. Varasemas praktikas on RVT võimaldanud häälte ülelugemist. Riigikohus on kinnitanud, et elektrooniliste häälte ülelugemine on võimalik seaduse analoogia korras sarnaselt hääletamissedelite ülelugemisega (RKPJKo 08.11.2017, 5-17-38/2, p 38). 25 kehtetut sedelit, millest VVK koosolekul juttu oli, võib muuta kaebaja jaoks valimistulemust mitmes omavalitsuses. Lisaks on elektroonilise hääletamise kord vastuolus valimiste ühetaolisuse ja salajasuse põhimõtte ning elektrooniliste häälte lugemise vaatlemine ei ole samal määral tagatud kui paberhäälte puhul. Samuti ei taga RVT ja VVK toimingute ja otsuste vaidlustamise tähtajad sisuliselt kohtusse pöördumise õigust.
- VVK märkis, et jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks märkis VVK, et kaebaja on Riigikohtule esitatud kaebuses tõstatanud VVK-le esitatud kaebuse esemest väljuvaid küsimusi, mille osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- RVT teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00 (
§ 542lg 1).
Valimispäevale järgneval päeval kontrollib RVT elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sh elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud (
§ 542lg 91).
Praegusel juhul on RVT mõlemad toimingud läbi viinud. Kolmandat korda elektrooniliste häälte lugemist seadus ette ei näe. Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukoht elektrooniliste häälte ülelugemise kohta analoogselt hääletamissedelite ülelugemisega (RKPJKo 08.11.2017, 5-17-38/2, p 38) pole pärast
§ 542
lg 91 kehtestamist enam asjakohane, sest seadusandja on seaduse lünga kõrvaldanud. Sisuliselt nõuab kaebaja
§ 542lg-s 91 reguleeritud toimingu ehk elektroonilise hääletamise süsteemi andmete 2
(3)5-25-68 tervikluse kontrolli kordamist. Selleks võiks olla alust siis, kui toiming viidi läbi õigusvastaselt, kuid seda õiguspäraselt korrates saaks kõrvaldada kahtluse elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsuses või kinnitada, et elektroonilise hääletamise süsteemi andmed ei ole terviklikud.
- Kaebuses viidatud asjaoludel sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja tugineb peamiselt veateatele auditirakenduses. Audiitor on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise
- aasta elektroonilise hääletamise toimingute auditi II vahearuande lk-l 4 selgitanud kokkuvõtlikult järgmist. Häälte ülelugemine
- oktoobril 2025 andis täpselt samad tulemused, mis saadi esimesel lugemisel
- oktoobril
- Auditirakendus tuvastas krüptogrammide kontrolli käigus anomaalia ja näitas, missugused kirjed andsid vigu. Auditirakendus ei kinnitanud sellel hetkel krüptogrammide terviklust. Analüüs näitas, et auditirakendus ei arvesta kasutusjuhtudega, kus hääletajad loovad oma valijarakenduse ning annavad korduvalt sama krüptogrammiga e-hääle. Seetõttu väljastas auditirakendus eksitava teate, kuigi krüptogrammid olid terviklikud. Isetehtud valijarakendusega ühe ja sama krüptogrammi kogujasse saatmise eesmärk on tõenäoliselt e-hääletuse süsteemi proovilepanek. Krüptogrammide kontroll läbiti edukalt, mis näitas, et anonümiseeritud, pabersedeliga ülehääletanute ja korduvhääletanute krüptogrammid sisaldusid RVT-le üle antud e-valimiskastis ja krüptogramme ei ole lisatud, muudetud, vahetatud ega kustutatud.
- Eeltoodust järeldub, et vaatamata auditirakenduse veateatele ei kahelnud audiitor kokkuvõttes, et elektroonilise hääletamise süsteemi andmed on terviklikud ja et elektroonilised hääled on õigesti loetud. Häälte lugemise tulemus ei muutunud. Elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse nõuded on sätestatud
§ 532alusel RKVS §-s 488.
RKVS § 488 lg 9 kohaselt teeb infosüsteemide audiitor elektroonilise hääletamise tervikluse kontrollimiseks protsessi- ja andmeauditi. Protsessi- ja andmeauditi nõuded on sätestatud sama paragrahvi lg-tes 10 ja 11. Kaebaja ei väida, et audiitor oleks jätnud mõne seaduses nõutud kontrolli läbi viimata.
§ 542lg-s 91 sätestatud toiming viidi 20.
oktoobril 2025 läbi õiguspäraselt ning pole tõenäoline, et kui elektroonilised hääled veel kord üle lugeda, võiks tulemus olla senisest erinev. Seda järeldust ei muuda see, et kaebaja soovib häälte ülelugemisel juurde pääseda häälte lugemisel kasutatavale riist- ja tarkvarale ning valijate nimekirjale.
- Kaebaja on välja toonud, et RVT ja VVK toimingute ja otsuste vaidlustamise tähtajad ei taga sisulist kohtusse pöördumise õigust. Sellest hoolimata on kaebaja tähtaegselt nõuetekohase kaebusega kohtusse pöördunud. Kaebaja on sidunud oma etteheite tõsiasjaga, et audiitor allkirjastas teise vahearuande alles
- oktoobril 2025, mistõttu polnud kaebajal võimalik enne VVK-sse pöördumist sellega tutvuda. Seevastu oli kaebajal võimalik sellega tutvuda VVK menetluse ajal ning Riigikohtusse kaebust esitades. Samuti tutvus sellega asja lahendades Riigikohus. Kaebuse esitamise tähtajad ei ole praegusel juhul kaebaja õigusi rikkunud.
- Lisaks on kaebaja Riigikohtule esitatud kaebuses teinud ka üldisi etteheiteid
- a kohalike omavalitsuse volikogu valimistel kasutatud elektroonilise hääletamise süsteemi seaduslikkuse kohta ning elektroonilise hääletamise korra vastuolu kohta valimiste ühetaolisuse ja salajasuse põhimõttega ning elektrooniliste häälte lugemise vaatlemisega. Need õiguslikud väited ei puutu praeguse kaebuse nõuete (veelkordse häälte lugemise küsimuse) lahendamisel asjasse.
- Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 jääb kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)