Obsah (10)

§ 199§ 215§ 136§ 200§ 64§ 65§ 218§ 76§ 56§ 69

1-16-3948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3948 (15231601735) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav K.M Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, oma sõnade kohaselt äriühingu XXXXOY omanik; elukoht: registreeritud elukoht XXXX, faktilise elukoha kohta kohtul andmed puuduvad. Tõkend: alates 11.10.2015 elukohast lahkumise keeld. Tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud Harju Maakohtu 17.08.2016 määrusega tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 30.10.2016. Asukoht: Tallinna Vangla. Varasem karistatus: Kehtivaid kriminaalkaristusi 11, viimati: - Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega

§ 215

lg 3 p 1 järgi vangistus 2 aastat,

§ 136

lg 1 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi vangistus 3 aastat,

§ 64lg 1 alusel liitkaristus vangistus 3 aastat.

Harju Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, ärakandmata karistus vangistus 11 kuud ja 6 päeva. Kaitsja Advokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON 1. K.M süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 1 05.09.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o. tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuu ja 6 (kuus) päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 6 (kuus) päeva.

1. K.M-ile mõistetud liitkaristuse 1 aasta 3 kuu ja 6 päeva ärakandmist arvestada alates K.M kinnipidamisest Harju Maakohtu 17.08.2016 vahistamismääruse alusel, so alates 30.10.
3. K.M suhtes Harju Maakohtu 17.08.2016 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel.
4. K.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 144 (sada nelikümmend neli) eurot, mis on kokku kaitsjale makstud tasu kokku 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.M 1-16-3948, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.M-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. XXXXesitatud tsiviilhagi 597 (viissada üheksakümmend seitse) euro ja 7 (seitse) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista K.M-ilt XXXXkasuks 597,07 eurot, mis tuleb kanda kannatanu XXXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena: „K.M , 1-16-3948, tsiviilhagi“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
6. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: K.M ’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on süstemaatiliste varguste ja röövimise toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist ja uuesti ajavahemikul 13.09.2015 kell 19.00 kuni 14.09.2015 kell 07.00 Tallinnas, XXXX asuvast korterist võttis võõra vallasasja 2 ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXX kuuluvad järgmised esemed kogusummas 597,07 eurot: - sülearvuti Lenovo koos dokumentidega (seerianumber XXXX ) maksumusega 410,99 eurot; - mobiiltelefon Samsung maksumusega 15 eurot; - kaks paari nööpkõrvaklappe kogumaksumusega 22 eurot; - poolik pudel lõhnavett Adidas maksumusega 3,50 eurot; - sinist värvi seljakott maksumusega 40 eurot; - meeste käekell Q&Q hõbeda värvi metallrihmaga maksumusega 40,58 eurot; - Zippo tulemasin maksumusega 25 eurot koos nahast kotiga maksumusega 30 eurot, kogumaksumusega 55 eurot; - päikeseprillid maksumusega 10 eurot. Seega K.M pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistas tsiviilhagi. Kaitsja asus seisukohale, et kaitsealune on oma süüd tunnistanud, soovib lühimenetluse kohaldamist. Kaitsealune ei soovi ütlusi anda. Süüdistus on talle arusaadav, tsiviilhagiga on nõus. Saab arutada lühimenetluses.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale. Kohus leiab, et ajavahemikul 13.09.2015 kell 19.00 kuni 14.09.2015 kell 07.00 Tallinnas, XXXX asuvast korterist XXXXvara väärtuses 597,07 eurot varguse toime panemine K.M poolt on tõendatud nii K.M süü tunnistamisega, tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXXütluste (tl 2-4, 8-9, 59-61) kohaselt tulid 13.09.2015 hommikul tema korterisse Tallinn XXXX tuttavad XXXX ja XXXX , hiljem liitusid veel endine töökaaslane XXXX ja XXXX tõi kaasa veel kolm noormeest, kellest ühe nimi oli K.M. Tarbisid koos alkoholi. Korter on kahetoaline, pidu käis elutoas ja mingi aeg jäi ta tukkuma. Kella 22 paiku palus naaber muusika vaiksemaks keerata. Järgmisel hommikul avastas, et tema mobiiltelefon Samsung on kadunud. Sel ajal oli korteris veel K.M koos oma kahe sõbraga. Läks kööki suitsu tegema, kui K.M ütles, et vaata veel ringi, mis varastatud on. Vaatas magamistuppa, kust lauaarvuti pealt oli varastatud sülearvuti, sahtlist sülearvuti dokumendid ja magamistoa kapi pealt vana telefon Samsung. Lisaks oli kadunud kaks paari nööp-kõrvaklappe, millest ühed olid elutoa sahtlis ja teised jope taskus esikus ning poolik lõhnavesi Adidas, mis oli elutoa vitriinkapis. K.M arvas, et akna kaudu on korteris varas käinud. Tema kahtlustab K.M-i ja tema sõpru, kuna aknast sisse roninud varas ei tundu loogiline, kuna varastatud on igast toast midagi. Hiljem avastas veel, et puudu oli Zippo tulemasin, käekell, päikeseprillid ja seljakott. Telefon oli Google-otsinguprogrammi järgi välja lülitatud 14.09.2015 kell 03.17 ja rohkem pole seda sisse lülitatud. K.M kahtlustatavana antud ütluste (tl 39-42) kohaselt tunnistab ta end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ja kahetseb. Olid XXXX juures külas, pidutsesid ja jäid magama. Kuskil kella 3 paiku ärkas üles, nägi seljakotti ja pani sinna läpaka, mobiiltelefoni ja veel pisiasju, siis lahkus korterist, vist koos XXXX . Läksid tema Õismäe korterisse, kuhu jättis ka varastatud asjad. Hommikul otsustasid XXXX juurde tagasi minna ja XXXX avastas, et kadunud on tema mobiiltelefon ja läpakas. Ütles XXXX le, et vist on akna kaudu varas käinud. Hiljem läks Balti jaama töökotta proovima, kas saab varastatud telefoni lukust 3 lahti. Kasutas varastatud telefonis korterikaaslase Kareli sim-kaarti, et proovida, kas telefon on lahti saadud, kuid telefoni lahti ei saanudki. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 15) kohaselt mobiiltelefoni IMEI-koodiga XXXX pandi 15.09.2015 kell 12.22 SIM-kaart numbriga XXXX , mis on XXXX kasutuses. Tunnistaja XXXX ütluste (tl 16-18) kohaselt kinnitab ta, et tema enda SIM-kaarti ei ole septembrikuu algusest saadik kasutanud, kõnekaart oli korteris sektsioonkapis vitriini taga, on võimalik, et keegi võis selle sealt võtta ja kasutada. Teab, et korterinaaber K.M käis
2. septembri paiku kellegi XXXX juures peol koos XXXX , XXXX , XXXX ja XXXX ga (kelle perekonnanimesid ei tea). Peale XXXX pool peetud pidu, kui K.M, XXXX ja XXXX koju tulid, nägi ta laual ühte võõrast mobiiltelefoni, mis oli Samsung Galaxy S5, musta värvi korpusega. Nad tegid sellega midagi, kuid tööle ei saanud. K.M-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka teiste tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXXX ütluste (tl 20-22) kohaselt oli ta XXXX juures külas ja kui kell 21 lahkus sealt, siis jäid sinna veel XXXX , K.M, XXXX, XXXX . Järgmine päev helistas K.M talle ja ütles, et XXXXjuures on akna kaudu vargil käidud, varastatud oli mobiiltelefon ja sülearvuti. Hiljem samal päeval helistas talle ka XXXXning küsis K.M ja tema sõprade nimesid. Tema arvates ei ole loogiline, et akna kaudu keegi sisse võis ronida, sest seal on värav avatav puldiga ja nimelt aken, millele K.M viitas on sinnapoole, kus on hoov ja hoovi pääseb ainult värava kaudu. Märgib veel, et kui hommikul XXXX ga XXXX juures olid, näitas XXXX neile oma uut telefoni Samsung, musta värvi korpusega (Samsungi viimane mudel) ja see oli tal uus telefon. Tunnistaja XXXX ’i ütluste (tl 24-26) kohaselt oli ta XXXX ga XXXX juures külas ja kui kell 23.30 paiku lahkus sealt, siis jäid sinna veel K.M, XXXX ja XXXX , kes magasid. XXXXhelistas talle järgmise päeva hommikul (14.09.2015) kella 07.00 paiku ja ütles, et tal on öösel korterist varastatud sülearvuti ja mobiiltelefon. Kinnitab, et XXXX oli endale ostnud uue kalli mobiiltelefoni Samsung, kuna hommikupoolikul XXXX ga koos tema juures olles nad veel vaatasid seda telefoni. Telefoni nägi XXXX korteris elutoas laua peal. Tunnistaja XXXX ütluste (tl 36-38) kohaselt 13.09.2015 läks ta koos XXXX ga XXXX nimelise meesterahva juurde, kus jõi viina ja jäi magama. Arvab, et see oli varahommikul, kui K.M äratas ta 04.00 ajal üles ja tegi ettepaneku minna Õismäele. Lahkudes oli K.M-il kaasas üks tumedat värvi seljakott, millest ta Õismäel asuvas korteris, s.o XXXX ja K.M elukohas olles võttis välja musta värvi korpusega sülearvuti. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 13.09.2015 kell 19.00 kuni 14.09.2015 kell 07.00 Tallinnas, XXXX asuvast korterist varastas XXXXvara väärtuses 597,07 eurot. Kannatanu on lisanud ka Tele2 telefoni 09.09.2015 lepingu lisa, millelt nähtub mobiiltelefoni väärtus (tl 5) ja Klick Eesti AS arve-saatelehe XXXX, millelt nähtub kannatanult varastatud sülearvuti väärtus (tl 63). Seega on sedastatav, et eelnimetatud vara oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt nähtub, et süüdistatav soovis esemete äravõtmisega jätta omaniku esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Sellele viitab otseselt ka asjaolu, et süüdistatav 4 proovis mobiiltelefoni lukust lahti saada ja viis telefoni selleks vastavasse töökotta. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Riiklik süüdistaja on K.M käitumise kvalifitseerinud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Kohtuistungil leidis riiklik süüdistaja, et süüdistatava käitumine tuleks kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Senise kohtupraktika kohaselt isiku tegevus tuleb kvalifitseerida süstemaatilise vargusena

§ 199

p 9 järgi siis, kui toime on pandud vähemalt kolm vargust, mis on toime pandud ühe aasta jooksul. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et süüdistatav pani toime 1 varguse episoodi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et viimati on süüdistatavat varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 29.10.2010 otsusega (tl 86-100), s.o ligi 5 aastat tagasi. Seejuures ei nähtu süüdistatava isikuandmetest sedagi, et teda oleks sellel ajaperioodil karistatud

§ 218

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis annaks aluse hinnata menetlusesemeks oleva varguse toimepanemist süstemaatiliselt toime pandud vargusena. Seega, kuigi süüdistatavat on varem

§ 199

lg 2 p 9 eest karistatud, siis käesoleva süüteo puhul ei ole tegemist süstemaatilisusega

§ 199

lg 2 p 9 mõttes, kuna süütegude toimepanemise ajavahemik on selleks liiga pikk ja juhuslik, et näidata pidevalt korduvat harjumuspäraseks muutunud käitumisstiili. Sellest tulenevalt leiab kohus, et K.M käitumises ei ole

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnus, so süstemaatilisus sedastatav ning tema käitumist ei saa kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Samas süüdistatakse süüdistatavat varavastase kuriteo toimepanemises, millises esinevad kõik

§ 199

lg 1 sätestatud kuriteo tunnused ning kohus peab kontrollima, kas süüdistatava käitumine vastab mõnele muule karistusseadustiku normile, mille järgi oleks võimalik see ümber kvalifitseerida (3-1-1-73-13). Kohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu

§ 199

lg 2 p-le 4, mis näeb kvalifitseeriva tunnusena ette isiku vastutuse, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Käesoleval juhul süüdistatakse K.M-i ühe varavastase süüteo toimepanemises. Harju Maakohtu 05.09.2013 (tl 71-74) otsusest nähtub, et K.M on enne käesolevat süütegu süüdi mõistetud röövimise toimepanemise eest ja süüdistatavale mõistetud karistus ei olnud kustunud ei temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ega ole kustunud ka käesoleval ajal. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.M oli temale Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega mõistetud 3 aastase vangistuse kandmiselt

§ 76

alusel Harju Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt 1 aastase katseajaga ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud eelmärgitud kohtumäärusega määratud katseajal. Seega esineb õiguslik alus lugeda K.M isikuks, kes on eelnevalt toime pannud röövimise ning K.M tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani K.M isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXXXesitanud tsiviilhagi 597,07 euro nõudes (tl 62) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja 5 materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas K.M. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Käesoleval juhul on aga esemete maksumus tõendatud toimikus olevate ostudokumentidega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista K.M-ilt kannatanu kasuks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 lg 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. 6 Ankeetandmete kohaselt K.M omas väidetavalt süüdistusakti koostamise ajal töökohta, kuid kohtuliku arutamise ajaks ei ole kohus tuvastanud, et süüdistataval oleks püsivat ja legaalset sissetulekut. Kinnipidamisel on süüdistatav märkinud, et ta ei tööta. Kohtuistungil väitis, et ta on Soomes asuva äriühingu omanik, kuid sellest teadmisest ei ole võimalik teha järeldusi sissetuleku olemasolu kohta. Lisaks sissetuleku puudumisele lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi tõttu. Süüdistatava selgitustest vahistamisjärgsel küsitlemisel ilmnes, et süüdistataval on Soome Vabariigis palju tööd ja töö jäi pooleli, samas pidi ta tulema Eestisse, et tööd saada ühe tuttava kaudu. Seejuures on aga kannatanule tekitatud varaline kahju senini hüvitamata. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava väited sissetulekute olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Karistusregistri väljavõttest (tl 67-70) nähtuvalt on süüdistataval 11 kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates K.M süü suurust

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse toimepanemist, seejuures varastatud esemete väärtus ei olnud kuigi suur. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et K.M süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust ja lubadust hüvitada vargusega tekitatud kahju, milline lubadus on küll senini täitmata, siis peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et kuigi süüteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, ei ole süüdistatav vaevunud kannatanule tsiviilhagi hüvitada, mis näitab süüdistatava suhtumist nii oma teosse, selle tagajärge, kui ka kannatanusse. Kohtu arvates on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega (tl 71-74)

§ 215lg 3 p 1, § 136 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi karistatud vangistusega 3 aastat.

Harju Maakohtu 15.12.2014 kohtumäärusega on süüdistatav tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud 1 aastase katseajaga. Käesolev kuritegu on toime pandud 13.09.2015, s.o katseajal.

§ 76

lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse osa täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele. Kuivõrd süüdistatava tagaotsimise järgselt süüdistatava kinnipidamisel ilmnes, et süüdistataval puuduvad Eestis nii alaline elukoht kui ka legaalne sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada ei

§ 69

ega ka 74 sätteid, kuivõrd mõlemal juhul on karistuse kohaldamata jätmise eelduseks kriminaalhoolduse kohaldamine ja sellest tulenevalt ka alalise elukoha olemasolu. Kuigi süüdistatav vabastati tingimisi enne tähtaega ja ta allutati kriminaalhooldusele, pani ta toime menetlusesemeks oleva varavastase kuriteo. Seega ei suunanud ka kriminaalhooldus teda õiguskuulekusele. Seetõttu kuulub mõistetav liitkaristus reaalsele ärakandmisele. 5. MENETLUSKULUD 7 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. K.M on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude suurust ja samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise näol ning seda, et süüdistatav ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, siis esinevad alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8