Obsah (11)

§ 139§ 174§ 162§ 172§ 663§ 659§ 478§ 171§ 178§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. oktoober 2025 Tsiviilasja number 2-24-1816 Tsiviilasi Hel

) § 172 lg 1 alusel osaühingu kanda. Avaldaja pöördus kohtusse, kuna osaühing keeldus talle kohtuväliselt andmast dokumentidega tutvumiseks võimalust. Avaldus rahuldati. Osaühing põhjustas menetluse. Menetluskulud on õiglane jätta osaühingu kanda. Avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on

§ 139lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Arvestades menetluse käiku, asja keerukust ja mahtu, on avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud põhjendatud. Avaldaja esindaja ajakulu on 20 tunni 29 minuti ulatuses põhjendatud. Esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Tunnitasu ei ületa sarnastes asjades keskmist advokaadist esindaja tunnitasu. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja kulud tuleb

§ 174lg 10 järgi seega hüvitada käibemaksuga.

Esindajakulud on kokku seega 3498 eurot 46 senti. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja palub jätta menetlusosaliste menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Osaühing ole, sh
2. jaanuari
3. a vastuses, keeldunud avaldajale teabe andmisest ja avaldajale dokumentidega tutvumise võimaldamisest. ÄS § 166 lõikest 2 tulenevalt peab osaühingu juhatusele olema enne teabe andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist selged motiivid, miks osanik soovib teavet saada ja osaühingu dokumentidega tutvuda. Osaühing palus avaldajal seega põhjendatult selgitada, miks avaldaja soovib osaühingu dokumentidega tutvuda. Tegemist ei olnud keeldumisega. Osaühingu tehtud tehingud on 4 majandusaasta aruannetes ja dokumentides kajastatud. Avaldaja on saanud nendega tutvuda. Osaühing ei ole siiski vastu sellele, et avaldaja tutvub osaühingu pangakonto väljavõtetega. Avaldaja keeldus osaühingu pakutud dokumentidega tutvumise viisist. Avaldaja keeldumine on põhjendamatu, kuna osaühingu pakutud viis on seaduslik. Osaühing võib võimaldada dokumentidega tutvumist enda asukohas ega pea võimaldama avaldajal dokumente kopeerida ega all laadida. Avaldaja taotluse rahuldamine ei olnud seega põhjendatud. Maakohus jättis sõltumata asja lahendusest menetluskulud põhjendamatult osaühingu kanda. Menetluskulude osaühingult avaldaja kasuks väljamõistmine on

§ 162lg 4 mõttes osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

ÄS § 166 lg 3 asjades on sõltumata asja lahendusest põhjendatud jätta menetluskulud osaniku kanda. Kuna lahend tehakse osaniku huvides, peab ta

§ 172lg 1 alusel kandma menetluskulud.

Menetluskulude osaühingu kanda jätmine on ebaõiglane, kuna osaühing ei keeldunud avaldajale dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Osaühing pakkus menetluse jooksul avaldajale korduvalt ühingu asukohas dokumentidega tutvumise võimalust. Osaühing ei esitanud avaldaja menetluskuludele maakohtus vastuväiteid. Samas avaldaja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Maakohus oleks seega pidanud jätma nimekirja tähelepanuta. Maakohus pidi nagunii kontrollima avaldaja menetluskulude põhjendatust. Avaldaja soovitud andmed kajastavad ajavahemikku, mida puudutavad võimalikud nõuded oleks aegunud. Avalduse eesmärk sai seega olla survestada osaühingu juhatuse liiget ja teist osanikku avaldaja osa välja ostma. Menetluskulude osaühingu kandma jätmine ei ole seega põhjendatud. 5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud osaühingu kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Osanik ei pea juhatusele põhistama teabega tutvumise soovi. Osanik soovib saada teavet, et olla informeeritud. Osaühingu juhatus saab keelduda teabenõude täitmisest, kui on alust eeldada, et teabe andmine võib tekitada ühingu huvidele olulist kahju. Avaldaja poolt osaühingu pangakontode väljavõtetega tutvumine ei tekita osaühingule kahju. Osaühing jättis avaldaja kohtueelse teabenõude seega põhjendamatult täitmata. Avaldaja oli sunnitud kohtusse pöörduma. Avaldaja käis menetluse ajal osaühingu asukohas ja palus võimaldada osaühingu pangakontodega tutvumist. Osaühing tutvustas avaldajale enda pangakontosid osaliselt, mitte taotletud ulatuses. Osaühing ei ole maakohtu määruse alusel avaldajale dokumente edastanud, kuigi määrus on selles osas jõustunud. Avaldaja ei saa lugeda keeldunuks teabe saamisest, kuna ei nõustunud teist korda minema osaühingu asukohta pangakontode väljavõtetega tutvuma. Sellist tutvumisviisi prooviti menetluse jooksul, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Avaldaja dokumentidega tutvumise õigust ei ole põhjendatud kitsendada võimalikult ebamugava tutvumisviisiga. Osaühingul on säästlikum ja mugavam täita teabenõue elektrooniliselt. Olukorras, kus osaühing ei vaidlusta maakohtu määrust muus kui menetluskulusid puudutavas osas, on osaühingu vastuväited avalduse rahuldamise kohta asjakohatud. Osaühingult menetluskulude väljamõistmine ei ole

§ 162lg 4 järgi äärmiselt ebaõiglane.

Avaldaja soovis tutvuda dokumentidega, milleks tal on seaduse järgi õigus. Avaldaja palus enne kohtusse pöördumist osaühingult võimalust dokumentidega tutvuda ja käis menetluse ajal isegi osaühingu asukohas, et dokumentidega tutvuda, kuid see ei andnud tulemust. Avaldaja menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks avaldaja suhtes seega ebaõiglane. 5 Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja maakohtule tähtaegselt. Kohus andis osaühingule tähtaja vastuväidete esitamiseks, kuid osaühing ei esitanud neid. Avaldaja soovis teada, milline on ühingu rahaline olukord ja kuidas see on kujunenud. Seda kajastavad kõige selgemalt ühingu pangakontod. Avaldaja täpsustas oma teabenõude ajalist eset pärast seda, kui krediidiasutused avaldasid teabe, millal on ühingu pangakontod nende juures avatud. 6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Osaühing vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 659ja § 651 lg 1 järgi üksnes nimetatud ulatuses.

9. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 alusel põhjendatult osaühingu kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebuse väidetele järgmist. 9.1. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (

§ 172lg 1 esimene lause).

Samas kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (

§ 172lg 1 teine lause).

Kuna tegemist on hagita asjaga, milles osales mitu isikut, oli maakohtul õigus jätta

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetluskulud avaldaja asemel osaühingu kanda eeldusel, et see on õiglane. Arvestades

§ 172

lg-st 1 kohtule tulenevat diskretsiooniõigust menetluskulude jaotamisel, puudub vajadus kohaldada selle sätte kõrval lisaks

§ 162lõiget 4.

9.

1. Osaühing ei vaidlusta maakohtu määrust ulatuses, milles maakohus kohustas osaühingu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõtetega ajavahemikel
2. juulist 2013 –
3. detsembrini 2016 ning alates
4. jaanuarist 2024 kuni nõude täitmiseni nii, et juhatus edastab pangakonto väljavõtted filtreerimata ja terviklikul kujul avaldaja e-postile 10 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohtu määrus on kaebusega vaidlustamata osas jõustunud (

§ 478

lg 3, § 466 lg 3 ning § 456 lg 4 ja § 463 lg 2) ning ringkonnakohus ei saa seega tuvastada, et osaühingul eelnimetatud kohustust polnud või et osaühing oli sellise kohustuse maakohtu määruse tegemise ajaks täitnud. 9.

1. Avaldaja palus enne kohtusse pöördumist osaühingu juhatuselt luba osaühingu pangakontode väljavõtetega tutvumiseks alates
2. aprillist 2009 kuni nõudele vastamiseni (dtl 9). Osaühingu juhatus keeldus loa andmisest (dtl 12–13). Avaldaja kui väikeosanik oli ÄS § 166 lg 3 kohaselt seega sunnitud pöörduma osaühingu pangakontodega tutvumise võimaluse saamiseks kohtusse. Osaühing täitis menetluse kestel avaldaja taotluse osaliselt. Osaühing võimaldas
3. juunil 2024 avaldajal enda asukohas tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega, mis kajastab ajavahemiku
4. jaanuar 2017 kuni
5. detsember 2023 (dtl 72, 231). Seejuures osaühing ei väitnud enam, et avaldaja peaks oma taotlust täpsustama, nagu ta tegi enne kohtusse pöördumist, kui ta keeldus avaldaja taotluse rahuldamisest (dtl 12 – 13). Samas ei olnud osaühing nõus lubama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega avaldaja soovitud ulatuses, kuna väidetavalt avaldaja piiritles 6 tutvumise vajadust nimetatud perioodiga (dtl 231). Avaldaja algsest teabenõudest (dtl 9), avaldusest (dtl 4–5) ega avaldaja hilisematest seisukohtadest sellist piiritlust ei nähtu. Osaühing väitis hilisemas menetluses aga, et osaühing ikkagi lubab avaldajal tutvuda osaühingu asukohas osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega avaldaja poolt soovitud ulatuses (dtl 231, 245). Osaühingul oli seega nii enne avaldusega kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluse ajal võimalus lubada avaldajal ühingu pangakontode väljavõtetega tutvuda, sh enda asukohas, nagu osaühing seda ise soovis. Selliselt oleks osaühing saanud kohtumenetlust kas üldse vältida või vähemalt avaldaja vajalike menetluskulude suurust vähendada. Osaühing aga selliselt ei toiminud. 9.
6. Osaühingu väide, et avaldaja kasutas teabenõuet osaühingu teiste osanike survestamiseks, et viimased ostaksid avaldaja osa välja, on põhistamata. Osaühing ei selgita, kuidas teabenõude täitmine võiks põhjustada osaühingule kahju. Osaühing kinnitab, et tema tegevus on olnud seaduslik ja tal ei ole midagi varjata (dtl 288). Osaühingu väidetest ei ole seega aru saada, kuidas teabenõude esitamine ja selle täitmine võiks survestada osaühingu teisi osanikke avaldaja osa välja ostma. 9.
7. Avaldaja kitsendas menetluse jooksul oma nõuet ning palus kohustada osaühingut võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõtetega järgmiste ajavahemike kohta:
8. juulist 2013 –
9. detsembrini 2016 ning
10. jaanuarist 2024 kuni teabenõude täitmiseni. Pankade vastustest maakohtu järelepärimisele selgus, et osaühingul on taotluses märgitud ajavahemikul olnud pangakontod järgmistes pankades: alates
11. juulist 2013 AS-is LHV Pank ja alates
12. juunist 2009 kuni
13. augustini 2024 AS-is SEB Pank. Osaühing võimaldas menetluse jooksul avaldajal tutvuda osaühingu AS-i LHV Pank pangakonto väljavõttega, mis kajastab ajavahemikku
14. jaanuar 2017 kuni
15. detsember
16. AS SEB Pank lisas maakohtu päringu vastusele ekslikult ka osaühingu AS SEB Pank pangakonto väljavõtte ajavahemiku
17. juuni 2009 kuni
18. august 2024 kohta. Avaldaja kitsendas oma nõuet seega lähtuvalt selles, millised osaühingu pangakontode väljavõtted said avaldajale teatavaks lähtuvalt osaühingu tegevusest või AS SEB Pank vastusest. Avaldaja ei loobunud oma taotlusest seega endast tulenevatel põhjustel. 9.
19. Arvestades eeltoodud asjaolusid, jättis maakohus

§ 172lg 1 teise aluse alusel menetluskulud põhjendatult osaühingu kanda.

1. Avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Maakohus andis
2. detsembri
3. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja 21 päeva kirja kättetoimetamisest menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus märkis lisaks, et menetlusosalisel on teise menetlusosalise menetluskulude kohta võimalik arvamust avaldada seitsme päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest. Avaldaja sai kohtu
4. detsembri
5. a kirja kätte
6. jaanuaril 2025, osaühing
7. detsembril
8. Avaldaja pidi enda menetluskulude nimekirja esitama seega
9. jaanuaril
10. Avaldaja tegi seda. Osaühing sai avaldaja menetluskulude nimekirja kätte
11. jaanuaril
12. Osaühing ei esitanud avaldaja menetluskulude nimekirja kohta arvamust talle selleks antud tähtaja jooksul.
13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud osaühingu kanda (

§ 171lg 1).

12. Osaühing vaidlustab määruskaebuses menetluskulude jaotust. Ta soovib, et avaldaja menetluskulud jääksid avaldaja enda kanda.

§ 178

lg 4 järgi ei hüvitada üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. See norm aga ei piira menetluskulude jaotuse vaidlustamisel tekkinud menetluskulude hüvitamist. Ringkonnakohus määrab

§ 175

lg 1 järgi avaldaja lepingulise esindaja kulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja 7 esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 3 tundi 14 minutit. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga. Avaldaja esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta ei ületa sarnastes asjades vandeadvokaadist esindajale makstavat tasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja kulud tuleb

§ 174lg 10 järgi seega hüvitada käibemaksuga.

Esindajakulud on kokku seega 552 eurot 25 senti [(3 tundi 14 minutit × 140 eurot) + käibemaks 22%]. Käibemaksuseaduse § 15 lg 1 järgi oli määruskaebuse vastuse koostamise ajal käibemaksumäär 22% maksustatavast väärtusest. Ringkonnakohus märgib avaldaja taotluse ja

§ 177

lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8