Obsah (4)

§ 126§ 192§ 193§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3174 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju M

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
2. juuli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,005490 karistati Irina Rukinat LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
3. Irina Rukina esitas maakohtule kaebuse, paludes muuta karistust, kuivõrd vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ja laste transportimiseks.
4. Kaebus määrati arutamisele
5. septembril 2025 kell 09.
6. Isik sai kohtukutse
7. augustil 2025 KÄPOS kätte ja oli asja arutamise ajast teadlik. Irina Rukina aga kohtuistungile ei ilmunud.
8. Harju Maakohtu
9. septembri 2025 määrusega jäeti Irina Rukina kaebus läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kohtuistungi ajaks ei ole esitatud tõendit, mis kinnitaks, et Irina Rukinal ei ole võimalik haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu kohtuistungist osa võtta. Isikule saadetud kutses on märgitud, et ilmumata jätmise korral võib kohus jätta kaebus läbi vaatamata. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendit Iirina Rukina kohtuistungile ilmumata jäämise põhjuste kohta, siis Irina Rukinal ei ole mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Isik oli teadlik, et ilmumata jätmise korral võib kohus jätta kaebus läbi vaatamata.

§ 126lg 2 kohaselt tuleb sellises olukorras jätta kaebus läbi vaatamata.

1. Irina Rukina esitas
2. oktoobril 2025 (allkirjastamata) määruskaebuse. Irina Rukina ei eita, et ta sai kohtukutse kätte, kuid ta ei mõistnud, et tema kohalolek on kohustuslik ja eeldas, et istung toimub ja otsus tehakse ka tema osavõtuta. Seetõttu ta ei ilmunudki kohtusse. Irina Rukina väidab, et tema nimel esitas eelnevalt kaebuse tema endine abikaasa, kes kinnitas, et sellega on kõik korras, kuid hiljem selgus, et ei olnud. Irina Rukina möönab, et see on tema viga, et ta ei kontrollinud ega veendunud selles, et kõik oleks korrektselt esitatud. Tema
3. septembril saadetud e-kirjadele ta vastust ei saanud. Irina Rukina märgib asja sisulise poole pealt, et tema töö on täielikult seotud auto ja juhilubade olemasoluga. Juhilubade puudumise tõttu on ta ilma sissetulekuta ja võimaluseta ülal pidada oma lapsi. Töö leidmine on tema olukorras äärmiselt keeruline, sest tema päev jaotub laste vajaduste järgi ja ta päev otsa sõidutab lapsi lasteaia ja kooli vahet, millises olukorras graafikujärgset tööt leida, mille tasu oleks piisav, et lapsi ülal pidada, on võimatu. Juhilubadeta on tööl käimine ja lastega toimetamine võimatu. Tallinnas ei ela ka vanavanemaid, kes saaksid lastega toimetamisel aidata. Tal ei ole aastaid olnud tõsiseid rikkumisi, kuid viimased aastad on olnud tal väga rasked. Töötamine autoga võimaldas paindlikku tööaega ja ta sai korraldada oma tööpäeva laste päevakava järgi. Irina Rukina möönab rikkumise toimepanekut, kuid see oli tema kurnatuse tagajärg, mitte tahlik hoolimatus, mida palub arvestada karistuse määramisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Esmalt tuleb märkida, et Irina Rukina määruskaebus ei vasta

§ 192nõuetele, s.h lisaks muudele puudustele on kaebus ka allkirjastamata.

Seda vaatamata asjaolule, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohus eelnevalt korduvalt isikule kaebuste allkirjastamise vajadust selgitanud. Üldjuhul tuleks selline kaebus jätta käiguta ja anda isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käsilolevas asjas pole mõistlik nii toimida, sest ringkonnakohus jätab Irina Rukina määruskaebuse nagunii kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. 7. Nimelt,

§ 193

lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Sama sätte teise lause kohaselt, juhul, kui määrus tehti kirjalikus menetluses, võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Harju Maakohtu

1. septembri 2025 määrus toimetati kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt Irina Rukinale kätte määruse tegemise päeval, s.o
2. septembril
3. Irina Rukina seda ei eita, kuid esitas määruskaebuse alles
4. oktoobril 2025, s.o pärast kaebetähtaja möödumist.
5. Irina Rukina rõhutab määruskaebuses, et ta uskus endist abikaasat, et viimane esitas enda eposti aadressilt, aga tema nimel, kohase kaebuse ja alles hiljem sai teada, et see nii ei olnud. Ringkonnakohus märgib (ja ka maakohus on kirjavahetusest nähtuvalt selgitanud), et Irina Rukina endise abikaasa e-posti aadressilt on tõesti saadetud
6. ja
7. septembril 2025 kohtule e-kirjad, milles viidatakse kaebuse esitamisele kõnealuses väärteoasjas, kuid kaebust ennast antud e-kiri ei sisaldanud ja samuti ei olnud kaebust lisatud ka nt kirja manusena. Kuivõrd kaebus eeldab menetlusaluse isiku poolt selle allkirjastamist, ei saa tekkida olukorda, kus isik ise ei ole teadlik sellest, kas ta tegelikult ikkagi on või ei ole kaebust esitanud. Keegi teine võib kaebuse enda e-posti aadressilt küll kohtule toimetada, kui kaebus ise peab olema allkirjastatud kaebaja poolt. Seega väited sellest, justkui keegi teine oleks pidanud Irina Rukina nimel tema eest kaebuse saatma, mis jäeti aga nõuetekohaselt tegemata, ei ole piisav. See on kaebaja enda kohustus, mille tegemata jätmist või mittenõuetekohast täitmist kellelegi teisele alust ette heita ei ole. Irina Rukina enda kohustus oli menetlusaluse isikuna tagada, et tema poolt allkirjastatud nõuetekohane kaebus kohtule kaebetähtaja jooksul esitatakse. Seda vältimatult ei tehtud.
8. Märkida tuleb sedagi, et Irina Rukina on antud küsimuses esitanud kohtule ka vastuolulisi väited. Nii on ta kirjavahetuses maakohtuga algselt kinnitanud, et lisas failid dokumendile ja ei mõista, miks neid pole, avaldades arvamust, et ehk oli hoopis süsteemis tõrge. Hiljem Irina Rukina siiski möönis maakohtule saadetud kirjas, et tegelikult pidi kaebuse saatma hoopiski tema endine abikaasa ja seega saatetud dokumentidest ei ole tema üldsegi teadlik. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses möönab Irina Rukina, et endine abikaasa võis siiski jätta korrektse kaebuse esitamata. Samas väidab Irina Rukina ringkonnakohtul esitatud kaebuses sedagi, et ta esitas maakohtule
9. septembril mitu e-kirja, millele ta aga vastust ei saanud. Asja materjalidest nähtub aga muud – maakohus on nendele kirjadele
10. oktoobril vastanud.
11. Tähtsust omab aga kokkuvõttes see, et

§ 192lg 3 kohaselt kirjutab määruskaebusele alla kaebuse esitaja.

Kuivõrd Irina Rukina ei ole esitanud enne 27. oktoobrit 2025 kaebust, ei saa see olla etteheidetav tema endisele abikaasale ning ei saa olla ka asjaoluks, mis põhjendaks kaebetähtaja möödalaskmist. See, et isik ei astu ise vajalikke samme tähtaegse kaebuse esitamiseks, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisele ja ei saa olla ka nt kaebetähtaja ennistamise aluseks, mida Irina Rukina ei ole otsesõnu kaebuses ka taotlenud. 11.

§ 142

lg 2 p 1 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata, kui määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui tähtaeg on jäetud ennistamata. Kuivõrd Irina Rukina määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. 12. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-dest 192, § 194, § 142 lg 2 p-st 1, jätab ringkonnakohus Irina Rukina määruskaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/