← Eesti

2-25-6674/6

Obsah (11)§ 407§ 444§ 394§ 178§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177§ 4842§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-6674 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ

§ 407

lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud aja jooksul.

§ 407

lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulu 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 2

(3)Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot (

§ 175lg 1).

Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud vaidlus õiguslikult keerukas ja istungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik 1 tunniga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60– 100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Samuti on põhjendamatu dokumentide komplekteerimise ja analüüsi, hagiavalduse koostamise ja esitamisele kulunud aeg kokku 1 tund. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

§ 175lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 80 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu).

Hageja menetluskulud kokku on 180 eurot (100 eurot riigilõiv + 80 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (

§ 177lg 4).

Rahuldamata jääb hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamine kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 4842

), kuna käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude menetlusele ei eelnenud maksekäsu kiirmenetlust.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.