Obsah (13)

§ 397§ 142§ 145§ 65§ 8§ 76§ 100§ 101§ 402§ 143§ 113§ 162§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja 2 ja 3 vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingute punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt. Käenduslepingute punkt 1.2 näeb ette, et käendaja vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga.

§ 145

lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 8

lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega 6 viivitamise korral nõuda viivist.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.

§ 101

lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagejal on

§ 101

lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulisi kohustusi rikkunud kostjatgelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja 1 on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Funidea OÜ-le laenu summas 8063,10 eurot. Krediidilepinguga refinantseeriti Funidea OÜ varasemaid kohustusi HOOVI Rental OÜ ees. Varasemad kohustused tulenesid krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-

1. Funidea OÜ on teinud tagasimakseid summas 4347 eurot, millest 2306,31 eurot krediidilepingust nr 2022-05-31-1938318821 tulenevate kohustuste täitmiseks. 2306,31 eurost 202,06 eurot on Funidea OÜ tasunud põhinõude katteks, 1839,46 eurot intressi katteks ning 264,79 eurot viivise katteks. Seega on Funidea OÜ põhivõlgnevus HOOVI Rental OÜ ees summas 7861,04 eurot. HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ juhatuse liige O. K. sõlmisid 30.05.2022 Funidea OÜ krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. HOOVI Rental OÜ ja D. S. sõlmisid samuti 30.05.2022 Funidea OÜ krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks tagamiseks käenduslepingu. Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat tasunud. Selles vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. D. S. on esitanud vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 3 vaidles hagile vastu ning esitas järgmised vastuväited. Nimelt, kostja 3 märkis, et laenuleping nr 2022-05-311938318821 on tühine, kuivõrd laenulepingul puudub O. K. digitaalne allkiri. Eelneva tõttu ei eksisteeri kostjal 3 ka käenduslepinguga tagatud kohustust. Lisaks, kostja 3 väitis, et kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping, mistõttu pidanuks hageja hindama kostja 3 maksevõimet vastutustundliku laenamise põhimõtte raames. Kostja 3 taotles, et kohus tuvastaks kostjaga 3 sõlmitud käenduslepingu tühisuse, kuna kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 3 väitis, et kostjal 3 puudus mistahes teadmine Funidea OÜ varasematest kohustustest HOOVI Rental OÜ ees, mis väidetavalt tulenesid krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-
2. Seega ei ole hageja kostja 3 sõnul täitnud kostja 3 suhtes lepingueelset teavitamiskohustust. Kostja 3 vaidles vastu ka hageja poolt taotletud viivisemäärale 0,4% päevas tasumata nõudelt. Kostja 3 leidis, et käenduslepingus on kokku lepitud ebamõistlikult suures viivises, mida kohus peab vähendama mõistliku suuruseni. Täiendavas seisukohas väitis kostja 3, et kostja 2 kasutas kostjat 3 ära laenude saamiseks, kuna kostja 3 ema oli kostja 2 elukaaslane. Kostja 3 hinnangul pole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud kostja 2 maksehäirest, kuna professionaalse teenuspakkujana pidi hageja kontrollima kostjatega 1 ja 2 seotud asjaolusid ning maksehäire oli käenduse sõlmimise ajal kõigile nähtav. Kostja 3 väitis, et käenduslepingu sõlmimise saavutas kostja 2 kostja 3 manipuleerimisega. Kostja 3 asus seisukohale, et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks temaga käenduslepingut sõlminud. Hageja aga lepingu kostjaga 3 sõlmis, jättes kontrollimata tegelikud asjaolud, samuti kostja 3 tegeliku rahalise ja varalise võimekuse nii suurte krediitide käendamiseks nagu kostja 1 hagejalt laenuks sai. Kohus asub seisukohale, et kostja 3 vastuväited on alusetud ja tõendamata. Kostja 3 leidis, et laenuleping on tühine, kuivõrd sellel puudub Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. allkiri. Hageja on selgitanud, et ta lisas hagiavaldusele ekslikult ebaõige faili ning tegelikkuses on leping allkirjastatud nii hageja kui Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. poolt. Kohus asub seisukohale, et 7 isegi, kui krediidilepingul puuduks kostja 1 juhatuse liikme O. K. allkiri, on ilmne, et leping laenuleping on kehtiv, kuivõrd kostja 1 on hakanud lepingut täitma ning teinud lepingu alusel ka tagasimakseid. Laenuleping võib iseenesest olla ka suuline. Lisaks, kostja 3 väitis, et kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Kostja 3 hinnangul on käendusleping seega vastuolus hea usu põhimõttega ning tühine, kuivõrd hageja ei kontrollinud kostja 3 maksevõimet. Vastavalt

§ 143

lg-le 1 on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

§ 143

lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja 3 ei ole esile toonud, et käendusleping on käendaja maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Praegusel juhul on käendaja vastutuse piirmääras kokku lepitud, mistõttu ei ole käendusleping tühine. Muid erisusi tarbijaga sõlmitud käenduslepingutele seadusest ei tulene. Käesolevas asjas ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine asjakohane. Kohtupraktikas on leitud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Kohus märgib, et käenduslepingus toodud kostja 3 vastutuse maksimummäär (2000 eurot) ei olnud sedavõrd suur, et see tähendaks kostja 3 jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja 3 on käenduslepingus kinnitanud, et tal on kõik õigused ja volitused käenduslepingut selles toodud tingimustel sõlmida ning rahalised võimalused käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (lepingu p 4.1.3). Riigikohus on selgitanud, et „käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule (RKTKo 18.02.2015 nr 3-2-1-157-14, p 11).“ Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48). Seega leiab kohus, et kostja vastutuse aluseks olev käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Käendusleping kehtib ega ole tühine. Kohus asub seisukohale, et kostja 3 pidi aru saama oma käenduskohustuse sisust ehk sellest, et see tähendab laenusaaja kohustuse täitmist, kui viimane võlgu jääb. Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul käenduslepingu tühisuse alust. Kostja 3 väitis lisaks, et kostjal 3 puudus mistahes teadmine Funidea OÜ varasematest kohustustest HOOVI Rental OÜ ees ning kostja 3 sõnul ei ole hageja täitnud lepingueelset teavitamiskohustust. Käenduslepingu puntis 2 on kostja 3 kinnitanud, et käendaja soovib põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmisetagamiseks anda võlausaldajale tagatise ning, et käendaja on teadlik krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste alustest, suurusest ja ulatusest. Käenduslepingu punktis 3 on kostja 3 kinnitanud, et käendaja on täielikult teadlik põhivõlgniku finantsseisust. Nimetatud leping on kostja 3 poolt allkirjastatud. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsus, kas kostja 3 teadis refinantseerimise lepingutest või mitte. Oluline on, et kostja 3 teadis nõuete aluseks olevast ja käenduslepinguga tagatud krediidilepingust. Kostja 3 vaidleb vastu ka lepingus kokku lepitud viivisemäärale 0,4% päevas. Kostja 3 hinnangul on viivisekokkuleppe puhul tegemist ebamõistlikult suure määraga ning kostja 3 taotleb selle vähendamist.

§ 113

lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole 8 nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo 30.04.2013 nr 3-2-1-43-13, p 14). Seejuures on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus üldjuhul sellel, kes taotleb viivise vähendamist, ning üksnes erandina, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (vt nt RKTKo 12.06.2019, 2-18-7296, p 23). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust viivisemäära vähendamiseks

§ 113

lg 8 ja

§ 162lg 1 alusel.

Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 3-21-162-12 p 20, 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10 p 12). Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kostja 3 väitis, et käenduslepingu sõlmimise saavutas kostja 2 kostja 3 manipuleerimisega ning, et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks tohtinud temaga käenduslepingut sõlmida. Hageja on selgitanud, et hageja ei tegutse oma majandustegevuses pideva eeldusega, et kliendid käituvad lepingulistesse suhtesse astumisel pahauskselt, eriti kui klientide käitumine või suhtlus ei anna alust arvata, et midagi oleks valesti. Hageja asus seisukohale, et hageja ei ole ka kohustatud välja selgitama, miks on konkreetne isik avaldanud soovi anda tagatisena käendus. Hageja ülesanne finantseerimisasutusena piirdub sellega, et enne lepingu sõlmimist kontrollitakse kliendi teovõimet ja selgitatakse lepingute sisu ja võetud kohustusi, sh antakse muud lepingueelset teavet, mille vastu võib teisel lepingupoolel olla äratuntav huvi. Kohus nõustub hageja poolt väljatooduga ning leiab, et kostja poolt esitatu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hageja finantseerimisasutusena oma kohustused täitnud ning ei saa eeldada, et hageja hakkaks iga isiku puhul välja selgitama, mis põhjusel soovitakse tagatist anda. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 7861,04 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu punktis 5.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist määraga 0,4% päevas. Hageja on arvestanud viivist krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (

1. -
2. osamakse) alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni 14.05.2024 ja
3. osamakselt summani, mille korral kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Hagiavalduse kohaselt muutus
4. osamakse sissenõutavaks 31.12.
5. Maksegraafiku kohaselt tuli
6. osamaksega tasuda põhinõue summas 60,31 eurot. Kostja tasus vähem. Seega on hageja arvestanud viivist
7. osamakselt alates 31.12.2023 kuni 14.05.2024 kokku summas 6,94 eurot.
8. osamakse muutus sissenõutavaks 31.01.
9. 9 Maksegraafiku kohaselt tuli
10. osamaksega tasuda põhinõue summas 54,03 eurot. Kostjad ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist
11. osamakselt alates 31.01.2023 kuni 14.05.2024 kokku summas 18,91 eurot.
12. osamakse muutus sissenõutavaks 02.03.
13. Maksegraafiku kohaselt tuli
14. osamaksega tasuda põhinõue summas 63,88 eurot. Kostjad ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist
15. osamakselt alates 02.03.2023 kuni 14.05.2024 kokku summas 22,69 eurot.
16. -
17. osamaksega mittehõlmatud põhinõue summas 7730,38 eurot muutus sissenõutavaks alates krediidilepingu ülesütlemisest 26.03.
18. Hageja on seega viivist arvestanud summalt 7730,38 eurot alates 27.03.
19. Samal ajal on hageja etteruttavalt vähendanud viivise nõuet ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Seega on laenusaajal tasumata viivisenõue summas 7217,62 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Kostja 3 on vaielnud vastu üksnes viivisemäärale ning palunud kohtul viivisemäära vähendada. Kohus leidis juba eelnevalt, et käesolevalt puudub alus viivisemäära vähendamiseks. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 7266,16 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Krediidilepingu p 2.1 ja krediidilepingu lisa 1 kohaselt on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud

§ 94

lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 38% aastas. Laenusaajal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (

§ 76

lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Hageja on arvestanud intressi krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (so

1. -
2. osamakse) täies ulatuses ja
3. osamakselt ulatuses, milles see vastab proportsionaalselt ajale enne krediidilepingu erakorralist ülesütlemist. Hagiavaldusest nähtuvalt muutus
4. osamakse sissenõutavaks 31.01.
5. Maksegraafiku kohaselt tuli maksta
6. osamaksega intressi summas 253,29 eurot. Laenusaaja tasus hagejale 30.01.2023 kohustuste täitmiseks 129,93 eurot, millest 61,1 eurot arvestati
7. osamakse intressi nõude katteks. Seega on endiselt tasumata intress summas 192,19 eurot.
8. osamakse muutus sissenõutavaks 02.03.
9. Maksegraafiku kohaselt tuli maksta
10. osamaksega intressi summas 243,44 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 243,44 eurot.
11. osamakse oleks muutnud sissenõutavaks 31.03.
12. Laenuandja ütles krediidilepingu üles 27.03.
13. Hageja on arvestanud intressi
14. osamakselt perioodi 03.03.2023 kuni 27.03.2023 eest summas 209,25 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 209,25 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 644,88 eurot, arvestades kostjate vastutuse määra. Kohus selgitab, et käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkulepe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 2.

1. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt 2 ja 3 käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist kostjalt 2 kuni 16 126 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses) ja kostjalt 3 kuni 2000 euro ulatuses (kostja 3 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses). Kostjate vastutuse ulatus hõlmab muuhulgas põhiosa, intresse, neilt arvestatavaid viiviseid, võlgnevuste sissenõudmisega seotud 10 kulusid, leppetrahve ning hüvitis- ja kahjunõudeid. Hageja soovib kohtulahendi resolutsioonis märkida, et kostja 3 vastutab hageja ees üksnes 2000 euro ulatuses ja kostjad 1 ja 2 16 125 euro ulatuses. Kohus nii ka resolutsioonis märgib. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 1514,42 eurot ja riigilõiv summas 980 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot (lisandub käibemaks summas 30,80 eurot). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:
2. Hagiavalduse koostamine – 1h, 140 eurot;
3. Hagi lisade komplekteerimine, hagiavalduse täiendamine – 30 min, 70 eurot;
4. Kohtumäärusega tutvumine – 14 min, 32,67 eurot;
5. Menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min, 70 eurot;
6. Kostja 3 hagivastusega tutvumine – 45 min, 105 eurot;
7. Seisukoht kostja 3 vastusele – 2 h 45 min, 385 eurot;
8. Seisukoha täiendamine, kohtule esitamine – 30 min, 70 eurot;
9. Kohtukirjaga tutvumine (kompromissile suunamine) – 6 min, 14 eurot;
10. Päring kohtule seoses menetluse käiguga – 10 min, 23,33 eurot;
11. Kohtukirjaga tutvumine (tähtajad) – 10 min, 23,33 eurot;
12. Kostja 3 25.09.2024 seisukoha ja esitatud tõenditega tutvumine – 57 min, 133 eurot;
13. Seisukoht ja menetluskulude nimekiri – 1 h 15 min, 175 eurot. Kokku on hageja menetluskulud summas 1241,33 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, koos käibemaksuga 1514,42 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu
14. mai
15. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on 11 vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Põhjendatud õigusabikulud on seega 1514,42 eurot (sh käibemaks). Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja õigusabikulud summas 1514,42 eurot. Käesolevas menetluses tasutud riigilõiv summas 980 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 980 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 2494,42 eurot, millest riigilõiv on 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1514,42 eurot ning mõistab vastavad kulud välja kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 12