Obsah (5)

§ 223§ 236§ 33§ 16§ 169

4-25-1738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-1738 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistun

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 520 eurot ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 640 eurot.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada menetlus R. T. suhtes

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Jätta muutmata PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.04.2025 otsus väärteoasjas nr 231725002226, millega R. T. karistati

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 520 eurot.

1. Rahatrahv 520 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4-25-1738
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtu seisukoht
5. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 17.04.2025 otsusega karistati R. T.t liiklusseaduse (edaspidi:

) § 223 lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest selle eest, et ta 18.03.2025 kella 22:59 ajal Liikuri tn 18b juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja ei jälginud tähelepanelikult liiklust ning ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teiste vara. Enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge pargitud sõidukiga Mazda. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. I.’ile, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ning on fotografeeritud. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus ta

§ 33

lg 2 p 8,

§ 16

lg 1 ja

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid.

§ 223

lõike 1 alusel määrati talle rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot, ning

§ 236lõike 1 alusel määrati talle rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot.

2. R. T. esitas maakohtule kaebuse, milles ta tunnistas ja kahetses

§ 223lg 1 rikkumist, nõustudes selle eest määratud karistusega.

Samas palus ta

§ 236

lõike 1 rikkumise osas asjaolusid uuesti hinnata, sest tal puudus igasugune tahtlus või teadlikkus, et ta oleks põhjustanud liiklusõnnetuse ning seetõttu ei lahkunud ka teadlikult. Tema selgituste kohaselt ei olnud tal tunnetust ega teadlikkust kokkupuutest sõidukiga Mazdaga. Ta tõi välja, et sõidukite kontakt oli minimaalne ja põhjustas vaid pindmised kriimustused. Tema sõiduk on suur ja raske, kokkupõrke hetkel ei aktiveerunud Mazda alarm ning olukord toimus pimedal ajal. Manöövri ajal jälgis ta tagaklaasi, et vältida kokkupõrget hoonega, ja pärast pea ettepoole pööramist jätkas sõitu, teadmata, et kokkupuude teise sõidukiga toimus. Järgmisel hommikul märkas ta oma autol kriimu, naasis sündmuspaika ning jättis teise sõiduki esiklaasile teate koos oma kontaktandmetega ja teavituse juhtunu kohta. Hiljem, kui Mazda juht temaga ühendust võttis, kontakteerus ta viivitamatult politseiga ja esitas vajalikud andmed. 3. 10.09.2025 toimunud kohtuistungil jäi ta esitatud kaebuse juurde ning andis kohtuistungil välja detailseid ja põhjaikke ütlusi koos mudelautodest ja sündmuskoha joonisest konstrueeritud abivahenditega, mis kokkuvõttes kattuvad ka tema poolt juba kirjalikus kaebuses nimetatuga. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil aga seisukohale, et R. T. väärteoetteheited mõlemas episoodis on leidnud tõendamist ja temale mõistetud karistus on proportsionaalne ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

§ 223

lg 1 etteheide 6.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 4-25-1738

1. Tunnistajate E. I. ja D. I. ütluste (tl 35–38) ning 26.03.2025 vaatlusprotokolli (tl 3), 27.03.2025 vaatlusprotokolli koos videosalvestisega (tl 6) ja 28.03.2025 vaatlusprotokolli (tl 7) alusel on tõendatud, et R. T. juhitud sõiduk Porsche Cayenne reg. nr XXX riivas 18.03.2025 kella 22:59 ajal Tallinnas, Liikuri tn 18b juures tagurdades sõidukit Mazda 6 reg. nr XXX ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Mõlema sõiduki vigastused, mis väljenduvad keredetailidel esinevates kraabetes, on fikseeritud vaatlusprotokollides ja sündmus ise jäi ka videosalvestisele.
2. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest, et R. T. rikkus

§ 16

lõikes 1 sätestatud kohustust, kuna ta ei jälginud piisava tähelepanuga liiklust ega veendunud manöövri ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupuude pargitud sõidukiga Mazda 6, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalist kahju Mazda 6 reg. nr XXX. 9. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani R. T. teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lõike 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuigi õnnetuse toimumise ajal oli pime ja tegemist oli suurema sõidukiga ning tagurdades teiste sõidukite ning küllaltki kitsas parklas, pidanuks R. T. tagurdusmanöövrit sooritades olema eriti hoolas ja ettevaatlik. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on R. T.

§ 223

lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi.

§ 236lg 1 etteheide 10.

Samuti heidetakse talle ette ka

§ 169lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumist.

Vaidlust pole selles, et R. T. lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt kedagi teavitamata.

1. Kohtuistungil uuritud tõenditest ning tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et liiklusõnnetus toimus 18.03.2025 kella 22:59 paiku, kui R. T. juhitud sõiduk Porsche Cayenne, reg. nr XXX, tagurdas parklas ning riivas sõidukit Mazda 6, reg. nr XXX. Õnnetuse hetkel oli pime, nähtavus piiratud ja kontakt sõidukite vahel minimaalne. Mõlemal sõidukil tekkinud vigastused väljendusid vaid pindmistes kriimustustes keredetailidel. R. T. juhitud sõiduk oli märkimisväärselt suurem ja raskem ning Mazda 6 riivamisel nihkus viimane kergelt. Samas ei tekkinud kokkupuutel Mazda 6-l ei heli- ega valgusalarmi, mis oleks R. T.le andnud märku kontaktist teise sõidukiga. R. T. selgitas, et tema sõiduki kaal on ligikaudu 2 tonni, Mazda 6 oma aga veidi alla ühe tonni ning lisaks Mazda 6 alarmi puudumisele tema mingit kokkupõrget ei tajunud.
2. D. ja E. I. ütlustega on tõendatud, et nemad said liiklusõnnetusest teada vahetult pärast selle toimumist oma korteri valvekaamera kaudu ning pöördusid politsei poole kella 00:08 paiku. Politsei võttis nendega ühendust kell 00:16 ja 00:22 ning sündmus fikseeriti. R. T. selgitas samas, et sai võimalikust kahjust teada alles järgmisel hommikul, kui märkas oma sõidukil kriimu ning järeldas, et see võis tekkida eelmisel õhtul tagurdades. Seejärel pöördus ta koheselt tagasi sündmuskohta, jättis kannatanu sõiduki esiklaasile teate oma kontaktandmete ja juhtunu tunnistamisega ning teavitas politseid. Aknaklaasi alla jäetud teadet liiklusõnnetuse põhjustamise ja kontaktandmete edastamise kohta on kinnitanud ka tunnistajad E. I. ja D. I. . R. T. ei vastanud öisel ajal politsei kõnele, kuigi temaga püüti politseist ühendust saada. Kohus leiab, et öisel ajal telefoni vastuvõtmata jätmist ei saa pidada 4-25-1738 erakorraliseks ning pahatahtlikuks, seda enam, et R. T. sõnul oli tema telefon seatud öösel hääletule režiimile. Kokkuvõttes kinnitab sündmuste kronoloogia kohtule, et R. T. tegevuses puudus tahtlus sündmuskohalt lahkuda või politseid teavitamata jätta. Tema käitumine pärast õnnetusest teada saamist (järgmisel hommikul), samuti naasmine sündmuskohta (järgmisel hommikul), teate jätmine Mazda 6 kojamehe alla ja kontakt politseiga ei viita üheselt sellele, et ta lahkus sündmuskohalt tahtlikult olles teadlik põhjustatud liiklusõnnetusest. 13.

§ 236

lõige 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 169

lõige 4 sätestab tingimused, mille täitmise korral ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Käesoleval juhul olid täitmata § 169 lõike 4 punktides 4 ja 5 sätestatud nõuded ehk varalise kahju tekitamise eest vastutav isik oli nimetamata ning liiklusõnnetuses osalenud juhid ei olnud punktides 2-4 loetletut kirjalikult vormistanud ega allkirjastanud. Seega oli liiklusõnnetusest teatamine käesoleval juhul iseenesest kohustuslik

§ 236lõike 1 alusel.

Samas ei saa menetlusalust isikut võtta vastutusele juhul, kui ta liiklusõnnetusest ei teadnud. Isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-8706, p 8). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et R. T. oleks aru saanud, et ta oli liiklusõnnetuse põhjustanud, ning samuti, et ta lahkus sündmuskohalt tahtlikult. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Järelikult tuleb tema suhtes väärteomenetlus

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. KARISTUS 14.

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos mõjutab R.

T. süüd eelkõige selle toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning tema pani teo toime ettevaatamatusest, s.t hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Liiklusõnnetusega põhjustatud kahju oli samuti minimaalne ja piirdus Mazda 6-l kraapejälgedega, mis ei takistanud kuidagi sõiduki tavapärast kasutamist. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti tuleb arvestada, et R. T.l puuduvad igasugused varasemad karistused (tl 16) ning toimunut saab pidada tema puhul ühekordseks erandlikuks sündmuseks, mistõttu puudub vajadus ka eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt karistuse individualiseerimiseks. 15.

§ 223

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja R. T.t rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot. Kohus nõustub, et kohtuvälise menetleja poolt

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra (150 trahviühikut), vastab R. T. süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. 16. Eeltoodut kokku võttes tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja lõpetab R. T. suhtes menetluse

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas, s.o

§ 223

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)