KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2025 Jõhvi Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-25-3167 Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebe

§ 227lg 3 alusel mõista Rivo Leppikule juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

§ 127

alusel on Rivo Leppik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

1. oktoobrist 2025.a. MENETLUSE KÄIK 28.07.2025 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Eenok Sepp väärteoprotokolli Rivo Leppik suhtes selle fakti kohta, et 27.07.2025 kell 23.45 Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee
2. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 30 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h. Nimetatud tegudega rikkus Rivo Leppik LS § 50 lg 5 p
3. Rivo Leppik tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova tegi 19.08.2025.a otsuse nr 2440,25,003953, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit (xxx registreerimismärgiga xxx) kiirusega 80 km/h +-3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 277 lg 3 alusel. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine/kahetsemine, raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Rivo Leppikut LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 19.08.2025 saabus Viru Maakohtule Rivo Leppiku kaebus 19.08.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,
4. KAEBUS 19.08.2025 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle kergem karistus. Kaebuse kohaselt antud teelõigul oli 30 piirang kuid pidamise tööd olid lõppenud ja teehooldaja ei olnud jõudnud kiiruspiirangu märki eemaldada, kuna oli nädalavahetus. Varasemast karistusest oli juba aasta möödas. Ja kuna tal on eraisiku pankrot, läks karistus pankroti alla. Rivo Leppik on xxx lapse isa ja laste kooli, lasteaeda ja arstidele sõiduks oleks tal juhtimise õigust vaja. Peab käima igakuiselt keskmise lapsega xxx ja rongi, ning bussiajad ei klapi. xxxaastast last peab hommikuti viima autoga lasteaeda ja õhtuti tagasi tooma. Ametilt on ta xxx, sõidab sõidujagamise teenuse kaudu taksot ja see on hetkel tema ainuke sissetulek. Kahetseb tegu. Samuti esitas Rivo Leppik 19.08.2025 kohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt antud teelõigul oli tol hetkel väga hõre liiklus, kogenud autojuhina oleks ta arvestanud vastu tuleva sõidukiga. Kuna sel hetkel kedagi vastu ei tulnud ja oli asula väline tee ja teeolud olid head ja ei olnud ka teelõigul lahtiseid kive, mis pindamisel on. Muidugi kahetseb väga oma tegu, aga näeb, et karistus on liiga karm. Kohapeal politsei ametnikule, ütles sama, et ta ei ohustanud kedagi ja oleks vastu tulnud sõiduk, oleks hoo veel maha pidurdanud 30 km/h peale. Ning pani ka protokolli, kirja, et tema sissetulek sõltub lubadest, teeb xxx tööd. 21.08.2025 esitas Rivo Leppik täienduse kaebusele, milles avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda, nõus kirjaliku menetlusega. Taotleb leebemat karistust, kas rahatrahvi või aresti tingimisi katseajaga, või 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ja selles osas vaidlus puudub ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 19.08.
5. a vastuvõetud otsuse muutmine põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on tahtlikult toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 3 järgi (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis), mille eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut s.o 1600 eurot, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 (kaheteistkümne) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmest) kuust kuni 6 (kuue) kuuni. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 47 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Väärtegu oli toime pandud värskelt pinnatatud sõiduteel, mis omakorda suurendas liiklusohtu. Värskelt pinnatud sõiduteel on kattekiht sageli veel libe, mis vähendab sõiduki haardumist teepinnaga, raskendades ohutut juhtimist ja suurendades liiklusõnnetuse riski. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui ka oma kaasreisijate ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuvälisele menetleja jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku kaebustes esitatud argument: „Antud teelõigul oli 30 piirang, kuid pidamise tööd olid lõppenud ja teehooldaja ei jõudnud kiirusepiirangu eemaldada, kuna oli nädalavahetus“. Esiteks ei ole selge, kuidas jõudis menetlusalune isik sellisele järeldusele. Teiseks pidi menetlusalune isik kiirusrežiimi valimisel lähtuma mitte oma isiklikust seisukohast selle kohta, kas liiklusmärgid on õigustatud paigaldatud, vaid liiklusmärkide nõuetest, kuna liiklusmärgid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks. Karistusregistri andmete kohaselt (seisuga 28.07.2025) oli menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud sõidukiiruse ületamisega: 16.08.
6. a karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 eurot (rahatrahv ei onud tähtaegselt tasutud). Seega aasta jooksul on see juba teine samalaadne õigusrikkumine. Seejuures peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud veelgi suuremas määras. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusalune isik ei ole oma eelnevat väärtegu ning kaasnevat karistust hinnates mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumises muutnud. Lisaks sellele varem määratud rahatrahv on menetlusaluse isiku poolt tasumata ning saadetud kohtutäiturile sundtäitmisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik ei tunne end karistatuna, kui talle määratud rahatrahv jääb tasumata ja ta ei ole võimeline seda täitma. Oma kaebuses kinnitab menetlusalune isik olevat eraisiku pankrotis, mistõttu ei ole varasemalt määratud rahatrahv tasutud. Arvestades ülaltoodut jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlus määrata talle uus rahatrahv. Esiteks, kuidas ta suudab seda karistust täita, ja teiseks, pidi ta esmalt tasuma varasema rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest ja mida saab ta täita. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine möödapääsmatu ning ka ainus loogiline jätk. Karistus peab hakkama mõju avaldama, hoidmaks isikut seadusekuulekusel. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse karistusena juhtimisõiguse äravõtmine. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt eemaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja

ga sätestatud sanktsioonidest. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed (millest kirjutab ta oma kaebuses) tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta, säilitades sellega nii vajamineva juhtimisõiguse. Kõik võimalikud negatiivsed tagajärjed olid menetlusalule isikule teada enne antud väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistuse liik ja määr juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks (s.o väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr) on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Menetlusaluse isiku poolt pakutud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol kuni ühe kuu jooksul ei ole ajakohane. Antud karistuse määr (üks kuu) on ebaproportsionaalne teo raskusega ning menetlusaluse isiku süüga. See karistus ei täida karistuse eesmärki (mõjutada isikut seadusekuulekalt käituma) ning ei vasta õiguskorra kaitsmise huvidele ega Riigikohtu praktikast tulenevatele põhimõtetele. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab LS § 50 lg 5 p 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (dtl 37-38), mille kohaselt 27.07.2025 kell 23.43 mõõdeti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee

1. km-l sõiduki xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 80 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 77 km/h. Mõõtja sõiduk seisis paremal. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunas, lähenes patrullautole. Teel liikus üksinda. Tunnistaja ülekuulamise protokoll (dtl 39-40), mille kohaselt xxx olles patrullis 27.07.2025 kell 23.43 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee
2. km-l fikseeris sõidukil xxx kiiruseks 80 km/h, lubatud kiirus oli 30 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli Rivo Leppik, kes oli rikkumisega nõus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (dtl 41-42), mille kohaselt Rivo Leppik andis ütlusi, et pindamistööd olid lõppenud, kuid 30 km/h piirangu märk oli veel üleval. Teeolud olid head, vastutulevaid autosid ei olnud, kui oleks vastu tulnud auto, oleks kiiruse maha pidurdanud. Kahetseb tegu. Täitmisavaldus (dtl 43), mille kohaselt esitas kohtuväline menetleja 11.12.2024 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks Rivo Leppiku suhtes 16.08.2024 otsusega mõistetud rahatrahvi 200 euro sissenõudmiseks. Karistusregistri väljavõte (dtl 45), mille kohaselt on Rivo Leppikul 1 kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest. Trahv tasumata. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 3 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

§ 227

järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 227

objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, ületades lubatud sõidukiirus mitte vähem, kui 47 m/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 80 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on kooskõlas tunnistaja xxx ütlustega, mille kohaselt patrullpolitsei fikseeris 27.07.2025 kell 23.43 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 6. km-l sõidukil Rivo Leppiku juhtinud sõiduki xxx kiiruseks 80 km/h, lubatud kiirus oli 30 km/h. Käesolevas asjas on kiirusmõõte seadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Rivo Leppik juhtis 27.07.2025 kell 23.43 sõiduautot liiklusmärgi 30 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 80+-3 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui 47 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Rivo Leppik tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada või mõista karistuseks rahatrahv või arest tingimisi katseajaga või 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Rivo Leppik täitis objektiivse koosseisu

§ 227lg 3 järgi otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Rivo Leppik sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel ja märgates 30 km/h piirangu märki, ületas tahtlikult kiirust. Tema ütluste kohaselt olid tee pindamistööd lõppenud, kuid märk oli jäänud eemaldamata. Kuna teisi autosid teel ei olnud, eiras ta

§ 50lg 5 p 3 sätteid.

Rivo Lepiku enda tegevuse õigustamiseks toodud asjaolud, et „tööd olid lõppenud ja teehooldaja ei olnud jõudnud kiiruspiirangu märki eemaldada, kuna oli nädalavahetus“, on Rivo Lepiku isiklik arvamus ja oletus – tegelikkuses oli liiklusmärk paigaldatud, kehtiv ja kõik liikluses osalevad isikud peavad liiklusmärke arvestama ja täitma. Samuti teiste autode puudumine teel ei ole põhjus kiirusepiiranguid rikkuda. Kohtu hinnangul Rivo Lepik, nähes kiirust piiravat märki, tahtlikult ja sihilikult ületas lubatud kiirust, seega pani toime väärteo otsese tahtlusega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Rivo Leppik pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 19.08.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Rivo Leppik tunnistati süüdi ning karistati LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta sõidab sõidujagamise teenuse kaudu taksot ja see on tema ainus sissetulek. Samuti on tal xxxx last, keda on vaja viia kooli, lasteaeda ja arsti juurde. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega 1 kuuni või mõista arest tingimisi katseajaga. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 1600 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine/kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis on keskmisest määrast väiksem. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) Rivo Leppik pani tahtlikult ja teadlikult toime ühe väärteo, mis on toime pandud otsese tahtlusega. Rivo Leppikul on üks kehtiv väärteokaristust, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega. Käesolevaks ajaks on rahatrahvi tasumata. Rivo Leppik märkis kaebuses, et kuina tal on eraisiku pankrot, siis läks trahv pankroti alla. Seega saab kohus järeldada, et Rivo Leppikul puuduvad rahalised vahendid trahvide tasumiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik mõista talle veel ühte rahatrahvi, mis jääks nagunii tasumata ning ei isiku üldse ei tunne ennast karistatus. Samas märgib kohus, et antud juhul ei saa Rivo Leppikule mõista aresti, kuna tegu on raskeima karistusliigina väärteo toimepanemise eest, kuid kohus ei saa kaebuse esitamisel raskendada isiku olukorda. Samuti selgitab kohus, et karistusest tingimisi vabastamist katseajaga kohaldatakse vaid kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses seda teha ei saa. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 47 km/h. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui ka oma kaasreisijate ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud sõidukiiruse ületamisega. Seega aasta jooksul on see juba teine samalaadne õigusrikkumine. Seejuures peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud veelgi suuremas määras. Kohus nõustub, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik on õige, kuid peab õiglaseks vähendada juhtimisõiguse äravõtmist ühe kuu võrra. Samuti, arvestades väärteotoimepanemise asjaolusid (suur kiiruse ületamine), menetlusalust isikut (varem on karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ja eelmine karistus ei mõjutanud isikut - ta jätkas liiklussüütegude toimepanemist), ei nõustu kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et üheks karistuse liigiks võis olla juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Samas arvestab kohus Rivo Leppiku isiklikke asjaolusid, et ta kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Karistuse suurust tuleb vähendada. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 märkinud: „sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Tegu on teise kiiruse ületamisega ühe aasta jooksul, ning eelnev rahatrahv pole tasutud, samuti puuduvad tal rahalised vahendid. Rahatrahv pole Rivo Leppikule ilmselgelt mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine, et ta ei paneks enam toime liiklusrikkumisi. Samas ei pea kohus põhjendatuks võtta talt juhtimisõigus ära kohe 4 kuuks, kuna tegu on esmase selle karistusliigi kohaldamisega Rivo Leppik suhtes. Kohtu hinnangul Kohus peab piisavaks võtta juhtimisõigus ära 3 kuuks. KOHTU MEETMED Rivo Leppiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 19.08.2025.a otsus nr 2440,25,003953 karistuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko