Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. 2.
2.10. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel
Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Ümberkujundatavad nõuded tasutakse osamaksetena jaotatuna 48 kuu peale. Kava on koostatud võlgniku sissetulekuid ja pankrotivõrdlust arvesse võttes.
Maakohus lähtus ümberkujundamiskava kinnitamisel
lg-te 1–3 sätetest.
lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on 1) võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlausaldajate huvide kaalumisel lähtus maakohus nimetatud sätetest. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga (21. jaanuar 2025) oli võlgniku põhipalk (bruto) 1600 eurot (dtl 451), lisatasud puudusid. Seega on usaldusisik kava ja pankrotivõrdluse koostamisel lähtunud õigesti võlgniku netosissetulekust, mis 1600 euro suuruse brutotöötasu korral on 1307,96 kuus. Võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Juhul kui kohus oleks kuulutanud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga välja võlgniku pankroti ja algatanud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleks võlgnikul kolme aasta pikkuse kohustustest vabastamise menetluse kestel loovutada usaldusisikule oma sissetulekust kokku 7595,28 eurot (36 x 210,98 €). Pankrotivõrdluse puhul lähtus kohus eeldusest, et võlgniku brutosissetulek on 1600 eurot (neto 1307,96 eurot), millest täitemenetluse seadustiku § 132 lõigete 1 ja 3 alusel arestitav summa on 281,31 eurot.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kava kohaselt tasutakse võlausaldajatele 48 osamaksena kokku 23 887,68 eurot, mis
lõikes 4 sätestatud pankrotivõrdlusega enam kui kolm korda rohkem, kui võlgnikul tuleks tasuda kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus märgib, et pankrotimenetluse korral tuleks usaldusisikule loovutatud tasu arvelt katta lisaks pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu. Seega võlausaldajate nõuded saaks tasutud selle võrra väiksemas ulatuses. Võlgniku varanimekirjas on võlgniku keskmine 6 kuu sissetulek 2932 eurot. Usaldusisik ja võlgnik on kohtule selgitanud, et keskmist sissetulekut suurendasid kahel välismissioonil osalemisel saadud tasud. Vastusena kohtunõudele esitas võlgnik kohtule tõendid enda
4 Usaldusisiku andmetel on võlgnik asunud kava täitma ja seisuga 05.08.2025 on tasutud kolme kuu maksed (mai, juuni, juuli). Kava täitmise tähtaeg on
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Võlausaldaja palub jätta võlgniku võlgade ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitamata. Võlausaldaja hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud nii materiaalkui ka menetlusõigusnorme, sh TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustust, mille tulemusel on jõutud ebaõige lahendini. Kohus on jätnud kohaldamata
lg 3 p 1, mille kohaselt võib ümberkujundamiskava kinnitada ka võlausaldaja vastuseisust hoolimata üksnes juhul, kui see on õigustatud poolte huve kaaludes. Kohus ei hinnanud piisavalt võlausaldaja õigustatud huvi saada põhinõue rahuldatud täies mahus. Kohus on ekslikult kohaldanud
lg 1, lubades võlausaldaja põhinõude olulist vähendamist ilma selge majandusliku põhjenduseta. Sellised rikkumised toovad kaasa vaidlustatud määruse õigusvastasuse ja on aluseks selle tühistamisele. Kinnitatud kava kohaselt rahuldatakse võlausaldaja põhinõudest vaid 52%. Võlausaldaja hinnangul ei ole kohus põhiosa vähendamist sellises ulatuses põhjendanud. Kohus peab aga igal juhul järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama nii võlausaldaja kui võlgniku õigustatud huve. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ümberkujundamiskava ei või viia olukorrani, kus võlausaldaja kannab ebaproportsionaalselt suure osa riskist ja võlgnik vabastatakse sisuliselt põhjendamatult põhinõudest. Võlausaldaja on olnud valmis loobuma kõrvalnõuetest täies ulatuses, mistõttu ei ole õigustatud lisaks ka põhiosa märkimisväärne vähendamine.
lg 3 p 1 kohustab kohut võrdlema võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ja ümberkujundamiskavas. Kui võlgnikul on reaalselt suurem maksevõime kui kavas ette nähtud, peab kohus kaaluma, kas ajaliselt pikem maksegraafik tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamise põhiosas täies ulatuses. Kohus peab hindama ka võlgniku tegelikku teenimisvõimet ja perspektiivi. Tegemist on noore tööealise isikuga, kelle maksevõime ja teenimisperspektiiv pigem kasvab. Sellises olukorras ei ole põhjendatud vähendada võlausaldaja põhinõuet, kui realistlik alternatiiv on maksegraafiku pikendamine ja laenatud raha võlausaldajatele tagastamine. Võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega juhul, kui põhinõue jääb vähendamata. Samuti on võlausaldaja nõus kohustuse täitmise perioodi pikendamisega 60–72 kuu pikkuseks, et võlgnikul oleks võimalus põhivõlgnevus tasuda võlausaldajale täies ulatuses. 8. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 9. Usaldusisik märkis oma seisukohas, et ümberkujundamiskava aluseks on võlgniku maksevõime, vastasel juhul ei täidaks kava
Võlgniku seitsme kuu sissetulek kaitseväe tegevteenistusest oli 1409,90 eurot, millest TMS § 132 sätete kohaselt on arestitav 457 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik sellest rohkem ehk 497,56 eurot kuus. Suuremate summade tasumine ei ole võlgnikule jõukohane ja seab tema 5 toimetuleku ohtu. Tähtaja pikendamine 60 –72 kuuni tingimusel, et põhivõlgnevus saaks tasutud, tähendaks seda, et võlgnik peaks tasuma 60 kuu jooksul 766 eurot kuus või 72 kuu jooksul 638 eurot kuus, see ei ole võlgnikule jõukohane ka siis, kui tema sissetulek vähehaaval suureneb (suureneb ka elukallidus). Võlgniku maksevõimet arvestades kuluks tal põhinõude täitmises 92 kuud, mis pankrotimenetluse tähtajaga võrreldes ja kohtupraktikat arvestades on ilmselt ebamõistlikult pikk tähtaeg.
Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et võlgnik on arvestades tema kohustuste suurust makseraskustes. Määruskaebuse esitaja väited maakohtupoolse menetlusnormi rikkumise ja võlausaldajate õiguste mittearvestamise osas ei ole põhjendatud. 15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus on kava kinnitamisel rikkunud
lg-s 3 ja §-s 21 lg-s 1 sätestatut.
lg 3 alusel võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundmaine poolte õigustaud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on selge mõjuv põhjus.
lg 4 järgi peab kohus sama paragrahvi lõike 23 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguse kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas, arvestades ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Kohus peab seda märkima ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Maakohus on
lg-s 3 sätestatud eeldusi kontrollinud, sh on maakohus poolte õigustatud huve kaaludes lähtunud
lg-st 4 ja hinnanud mh seda, kas võlgniku pankrotimenetluses oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskava alusel (määruse p-d 8–10). 6 Kohustuste ümberkujundamine võib toimuda ka kohustuste, sh põhikohustuste vähendamise teel, seejuures ei sätesta seadus, millises ulatuses seda kavaga teha võib, vaid arvestada tuleb võlgniku maksevõimet ja võlausaldajate õigustatud huve (sh võrdlust pankrotimenetlusega).
16. Maakohus tuvastas, et kava alusel tasutakse võlausaldajatele 48 kuu jooksul 23 887,68 eurot, kuid pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad kokku üksnes 7595,28 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohus eksis pankrotimenetluse ajal raha laekumise prognoosimisel õigusnormi kohaldamisel.
lg-s 4 sätestatu kuni pankrotimenetluse lõpuni ei kehti, kuivõrd sama paragrahvi lg 7 alusel kohaldatakse pankrotimenetluse lõppemiseni pankrotiseaduses sätestatut. Seega kuni pankrotimenetluse lõpuni tuleb kogu võlgniku töötasu, millest on maha arvatud TMS § 132 alusel mittearestitav summa, arvata pankrotivarasse. 1307,96-eurose netotöötasu puhul oleks mittearestitav summa võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga 21. jaanuar 2025 igakuiselt 886 eurot ja seega saaks võlgniku töötasust pankrotivarasse arvata igakuiselt 1307,96 – 886 = 421,96 eurot. Asjas on tuvastatud, et lisaks töötasule võlgnikul muu vara, mida pankrotivara hulka arvata, puudub. Ringkonnakohus arvestab pankrotiseaduses sätestatud menetlustähtaegu (eelkõige PankrS §-des 93–1003 tähtajad) ja prognoosib võlgniku pankrotimenetluse kestuseks mitte rohkem kui 6–8 kuud (pigem lühem tähtaeg), millise aja jooksul laekuks võlgniku töötasust pankrotivarasse 6 x 421,96 = 2531,76 eurot. Seega hindab ringkonnakohus võlgniku prognoositava pankrotivara suuruseks mitte rohkem kui 3500 eurot (kui võlgniku töötasu peaks ajas suurenema), millest tuleks enne võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemist teha muud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed vastavalt PankrS §-le 146, sh pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja kulud kooskõlas PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150). Pankrotimenetluse lõppedes kohalduks
17. Ringkonnakohus selgitab veel seda, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt edasi kestvas kohustustest vabastamise menetluses on kohtul võimalik
lg 1 järgi võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest üldse vabastada. Seejuures on oluline rõhutada, et võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võib toimuda üldjuhul kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, praegusel juhul kohustub võlgnik kava täitma pikema aja, nelja aasta jooksul. Seetõttu ei ole põhjendatud ka võlausaldaja ettepanekud pikendada kava täitmise tähtaega 60–72 kuuni. Määruskaebuse esitaja ei väida, et esinevad
lg-s 3 sätestatud eeldused jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata või
Ringkonnakohus leiab, et võlgniku praegust teenistust kaitseväes tuleb hinnata mõistlikult tulutoovaks tegevuseks
Ringkonnakohus täiendab p-des 16 ja 17 tooduga maakohtu määruse põhjendusi.
lg 4 aluseks andmed võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga. Samuti on põhjendatud usaldusisiku seisukoht, et koos võlgniku sissetuleku mõningase suurenemisega suureneb ka elukallidus. Koos elukalliduse tõusuga saab prognoosida ka alampalga suuruse tõusu, st et suureneb ka sissetuleku arestimisele mittekuuluv osa TMS § 132 järgi, mistõttu tegelikud maksed võlausaldajatele ei pruugi oluliselt suureneda.
lg 1 alusel ja lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused tuleb lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Kuivõrd tegemist on kava olulise tingimusega, tuleb see kava tingimus kajastada koos maksegraafikuga ka määruse resolutsioonis, et tagada määruse resolutsiooni selgus ja täidetavus (TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 koosmõjus). 22. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.