Obsah (17)

§ 113§ 416§ 170§ 1132§ 164§ 8§ 76§ 82§ 402§ 1§ 4062§ 406§ 4034§ 403§ 94§ 100§ 101

act OÜ hagi P. G. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised, esindajad HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046, asukoht XXX, lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Anu Volmer KOSTJA P. G.,

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

1. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist 1 kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
3. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 27.05.2024 hagiavalduse P. G. vastu võlgnevuse nõudes.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja P. G. 30.10.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. XXX krediidilimiidiga 5000 eurot. Leping allkirjastati laenusaaja poolt S AS-i internetipanga keskkonnas digitaalselt, sealhulgas lisatud Euroopa standardinfo teabeleht.

§-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Lepingu tingimuste (kaardi andmed ja tingimused) tulenevalt lepiti kokku intressimääras 18% aastas, krediidi kogukulus 5537,41 eurot, krediidikulukuse esialgses määras 22,5% aastas, mis Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et krediidilimiit 5000 eurot võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 18% aastas, kuutasuga 4,96 eurot, krediitkaardi avamise tasuga 2,50 eurot. S AS on enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimist teostanud krediidisaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist XXX vaba tagasimaksega krediitkaardi taotluse ja krediidisaaja AS XXX konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus krediidisaaja AS XXX kontole sissetulek tööandjalt K OY, keskmine töötasu suurus oli 2020 eurot, väljaspool panka oli krediidisaajal krediidikohustus T AS ees kuumaksega ca 42 eurot kuus ja kindlustuslepingust tulenev kohustus S AS ees kuumaksega 26 eurot kuus. Creditinfo maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid. Sõlmitava vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu kuumakse, mis sai olla maksimum sumas 77,50 eurot (juhul kui kasutuses on kogu krediidilimiit) moodustas koos ülejäänud krediidikohustustega ca 7,2% krediidisaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Krediidisaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1875 eurot. 2 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 2 (krediiditoote kirjeldus/krediidi kasutusse võtmise tingimused) tulenevalt saab krediidilimiiti hakata kasutama kohe pärast krediitkaardi lepingu sõlmimist, enne krediitkaardi kättesaamist. Krediiti saab krediidilimiidi piires korduvalt kasutada: tasuda krediitkaardiga kauba või teenuse eest, võtta välja sularaha, teha limiidikontolt ülekandeid. Vaba tagasimaksega krediitkaardi leping on toode, kus igakuiseid kuumaksed puuduvad, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. See tähendab puudub tagasimaksegraafik. Kostja on hakanud krediiti korduvalt kasutama alates 08.11.

1. Kokku on kostja saanud krediiti summas 5807,80 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku summas 2352,17 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1307,80 eurot ja intressi katteks 1044,37 eurot. Toimingute tegemisel ei tohi ületada kehtestatud krediidilimiiti ega kasutuslimiite. Limiidikonto positiivse saldo korral võimaldab pank täiendavalt teha toiminguid limiidikontol oleva positiivse saldo ulatuses (lepingu üldtingmuste punkt 2.5). Konto omanikul või kolmandal isikul on õigus teha limiidikontole tema poolt määratud summas ülekandeid. Konto omanik kohustub maksma pangale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve (lepingu üldtingimuste punkt 6.4). Pank debiteerib intressi kontolt igakuiselt maksepäeval. Viimane intress kuulub tasumisele lepingu lõppemise päeval. Konto omanik on kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule. Vastasel korral loetakse, et konto omanik ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud (lepingu üldtingimuste punkti 6.9). Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, see tähendab ei taganud limiidikontol või kontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks, olles täielikult viivituses vähmalt kolme järjestikuse, see on 10.05.2023, 10.06.2023, 10.07.2023 intressimakse tasumisega. Krediidiandja andis kostjale 11.07.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 28.07.
2. Kuna kostja võlgenevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu kooskõlas

§ 416

erakorraliselt ülesöelduks 07.08.2023 seisuga, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 15.11.2023 teatisega. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda kostja suhtes nõude loovutamise toimunuks

§ 170mõttes.

3. Lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4500 eurot (saadud krediit kokku 5807,80 eurot - tagasimaksed krediidi põhiosa katteks 1307,80 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lepingu üldtingimuste punktist 1.2 tulenevalt intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Pank arvestab intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (üldtingimuste punkt 6.6). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu tingimustes (kaardi andmed ja tingimused) kokkulepitud intressimääraga 18% aastas, tasumata intress kokku summas 501,78 eurot (perioodil 10.01.2023-06.08.2023 kogunenud intress summas 522,50 eurot – 28.06.2023 tasutud intress summas 20,32 eurot ja 30.06.2023 tasutud 0,40 eurot), mis on kujunenud alljärgnevalt: Periood 10.01.2023-09.02.2023 10.02.2023-09.03.2023 10.03.2023-09.04.2023 10.04.2023-09.05.2023 10.05.2023-09.06.2023 10.06.2023-09.07.2023 10.07.2023-06.08.2023 Põhiosa võlas 5000 5000 5000 5000 5000 5000 5000 Päevi võlas 31 28 31 30 31 30 28 Ühe päeva intress 0,05% * 5000 = 2,50 0,05% * 5000 = 2,50 0,05% * 5000 = 2,50 0,05% * 5000 = 2,50 0,05% * 5000 = 2,50 0,05% * 5000 = 2,50 0,05% * 5000 = 2,50 Kogunenud intress 77,50 eurot 70,00 eurot 77,50 eurot 75,00 eurot 77,50 eurot 75,00 eurot 70,00 eurot 3 Hageja palub kostjalt välja mõista viivis

§ 113

lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.05.2024 kokku summas 443,46 eurot, alljärgneva arvestuse alusel: Arvestuse algus 08.08.2023 01.01.2024 Arvestuse lõpp 31.12.2023 27.05.2024 Hilinenud päevi 146 148 Viivisemäär aastas 12% 12,5% Põhiosa jääk Viivis 4500,00 4500,00 216,00 227,46 Hageja palub

§ 1132lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale peale lepingu ülesütlemist nii e-postikui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 15.11.2023 (25 eurot) (dtl 68-69), 06.12.2023 (5 eurot) (dtl 71-72), 13.03.2024 (5 eurot) (dtl 70), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust. Kostja vastuväited

1. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.04.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.
2. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 20.03.2025 ja loeti kättetoimetatuks 05.04.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 21.04.
4. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja P. G. on XXX AS-ga sõlminud 30.10.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX), 4 krediidilimiidiga 5000 eurot. Lepingu intressimäär oli 18% aastas, krediidi kulukuse määr 22,5% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 07.08.
8. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on esitanud kohtule 15.11.2023 hageja teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on XXX AS loovutanud oma nõuded kostja vastu OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl 68). 9.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 11.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1).

12. 30.10.2021, so poolte vahel krediitkaardilepingu nr XXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas.

Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 22,5% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole

§ 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

5 13. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 14. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

15. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (

§ 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 16. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 17.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

1. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem 6 seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
2. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS XXX on kontrollinud kostja andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 6 kuu jooksul, krediidikohustusi AS-s XXX ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ning kostja maksekäitumist. Analüüsi tulemusel saadi kostja kuue kuu keskmiseks netosissetulekuks 2020 eurot. Kostja omas väljaspool XXX krediidikohustusi kokku kuumaksega ca 68 eurot, millele lisandus käesoleva lepingu maksimaalne kuine intressimakse ca 77,50 euro. Kostjale jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1874 eurot. Maksehäired puuduseid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt enam kui ühe aasta jooksul.
3. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus 4500 eurot (saadud krediit 5807,80 eurot - tagasimaksed 1307,80 eurot). Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. 21.

§ 94kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi.

Lepingu intressimäär oli 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodil 10.01.2023-06.08.2023 kokku 501,78 eurot (vt. otsuse p. 3). Kohus leiab, et ka hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 22.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 23. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatule perioodil 08.08.2023 – 27.05.2024 põhinõudelt suuruses 4500 eurolt summas 443,46 eurot (vt. otsuse p 3 toodud arvestust). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. 24. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega

§ 113

2 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis summas 35 eurot.

§ 1132

lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue 35 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist 15.11.2023 nõudekirja (25 eurot), 06.12.2023 pretensiooni (5 eurot) ning 13.03.2024 meeldetuletuskirja (5 eurot). 7

1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv, mis on tasutud summas 595 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
4. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 30. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 8