lg 2 järgi kokkuleppemenetluse korras Martin Randma Isikukood või sünniaeg: 38808224238 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: Eesti Haridus: X Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: X Kontaktid: X Karistatus: üks kehtiv välisriigi kriminaalkaristus - Soome Vabariigi Helsingi kohtumaja 25.01.2021 otsusega kriminaalasjas 21/103399 mootorsõiduki raskes joobes juhtimise eest Soome karistusseadustiku ptk 23 § 4 järgi ja liikluse ohustamise eest Soome karistusseadustiku ptk 23 § 1 järgi liitkaristusena 3 kuu ja 15 päeva tingimisi vangistus, mille lisakaristusena trahv 60 päevamäära (üks päevamäär 47 eurot) ulatuses, s.o 2820 eurot (katseaeg kuni 25.07.2022). Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 08.09-09.09.2024. a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Lk 1 / 5 1-25-5627 1. Süüdi tunnistada Martin Randma
lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.-09.09.2024. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, lugedes seeläbi kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) tundi ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Martin Randma kohustatud üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel kohustada Martin Randmad alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava tasulise vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või peavad olema väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. Lisakaristusena
lg 3 ja § 50 lg 3 alusel võtta Martin Randmalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks kohtuotsuse jõustumisest arvates. LS § 127 kohaselt on Martin Randma kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud kandmisele Lk 3 / 5 1-25-5627 kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust, milline asendatakse üldkasuliku tööga 328 tundi, mis tuleb sooritada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse perioodi jooksul. Üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal on Martin Randma kohustatud andma laboratoorseid PEth analüüse ning lisakaristusena võetakse Martin Randmalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kohtueelne ettekanne Kuivõrd ankeetandmete järgi on Martin Randma töökoht Soomes, palus kohus kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldajalt selgitust, kas ja kuidas korraldatakse sellisel juhul üldkasuliku töö tundide sooritamine ning sellega kaasnev kriminaalhooldus. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt on Martin Randmale välismaale tööle lubamise ja ÜKT tegemise tingimusi selgitatud. Üldjuhul on ÜKT tegemine võimalik ka välismaal töötades, nt isik on Soomes kaks või kolm nädalat tööl ja ühe nädala viibib Eestis. Sel juhul saab ta Eestis viibimise nädala jooksul ÜKT tunde teha. Eks palju sõltub ka tundide arvust ja ÜKT tegemiseks ette nähtud ajast. Samas on tundide tegemine suhteliselt paindlik - kokkuleppel võib korraga ära teha rohkem tunde ja seejärel teha tundide tegemisse pikem paus. Kuni aastase tähtaja puhul saab kriminaalhooldusosakond ÜKT tegemise tähtajast maha arvestada kaks kuud ja kuni kaheaastasest tähtajast neli kuud. ÜKT määrusest tulenev nõue on see, et nendest tähtaegadest oluliselt varem ÜKT tegemist ära lõpetada ei saa, viimasesse kuusse peavad jääma kasvõi mõned tunnid. Eks palju oleneb ka inimese enda motivatsioonist ja sellest, kas ta on valmis töötamise kõrvalt veel ÜKT-d tegema. Kohtueelse ettekande koostamise ajal tundus, et M. Randma on selleks valmis. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde, samuti kinnitas, et on valmis hoolimata Soomes asuvast töökohast sooritama vastavalt ajakavale ÜKT tunde Eestis ja täitma ÜKT-ga kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus selgitas ka kohtueelse ettekande sisu ja isik kinnitas istungil on valmis oma elu korraldama selliselt, et 3 nädalat on Soomes ja ühe nädala Eestis. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Martin Randmalt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu osaliselt summas 290,16 eurot, kokku 1619,16 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile. Lk 4 / 5 1-25-5627 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 5 / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.