Obsah (18)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 162§ 173§ 174§ 138§ 4842§ 175§ 178§ 445§ 455§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-100714 Tsiviilasi Aktiva Fina

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 14.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.02.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 13.02.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. Hageja esitas 26.02.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg 1491.65 eurot, intressivõlgnevus 29.80 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 932.75 eurot, viivised alates 27.02.2025 kuni põhinõude summas 1491.65 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24,00% aastas, riigilõiv 385 eurot, hageja õigusabikulud 696 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Telia Eesti AS ja kostja vahel 20.01.2022 sõlmitud teenuseleping nr A36002479, 01.02.2022 sõlmitud seadmete kasutusleping nr 1500039, 2 2-25-100714 20.02.2022 sõlmitud seadmete kasutusleping nr 1493329, 28.01.2022 sõlmitud seadmekindlustusleping nr 1493329, 20.01.2022 sõlmitud Telia Mobiilsideteenuste Liitumisleping, 28.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr
2. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata, mistõttu ütles Telia Eesti AS lepingud 24.05.2022 üles. 13.11.2024 loovutas Telia Eesti AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 08.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 23.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Harju Maakohus võttis 07.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale X’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 28.07.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3 2-25-100714 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.
2. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. 4 2-25-100714 KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu tarbija sissetulekute ega kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha lepingu sõlmimisel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
3. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse, milles toob välja, et kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1179 eurot ja tegi sissemakse summas 235.80 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid lepingule teinud. Kuna kostja oli pärast tagasimaksete ümberarvestust siiski võlgnevuses alates
4. osamaksest, s.o 20.03.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
5. osamakseni, s.o 20.06.2022, siis on lepingu ülesütlemine kehtiv. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 943.20 eurot (1179-235.80) ning viivis alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o. alates 21.07.
6. kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.02.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 943.20 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 27.02.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas. Võttes arvesse, et kostja ei ole teinud peale sissemakse ühtegi lepingujärgset makset, on kohtu hinnangul ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 alusel ka ümberarvestuse korral kehtiv.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1491.65 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 932.75 eurot ja viivis alates 27.02.2025 kuni põhinõude summas 1491.65 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24,00% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi nõude summas 29.80 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 5 2-25-100714 millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 2494.20 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 2 464.40 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99%. Võttes arvesse, et kohus rahuldas sisuliselt kogu hagi, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 385 eurot ja õigusabikulud 696 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 89.76 eurot ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 295.24 eurot, kokku 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (385+20+200) 605 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717952904. 6 2-25-100714

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7