← Eesti

2-24-16580/19

Obsah (8)§ 64§ 430§ 432§ 661§ 462§ 173§ 168§ 150

2-24-16580 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16580 Tsiviilasi I N.Q ja G.X hagi L.K vastu pärand

§ 64lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 kokku leppinud, et nad lühendavad edasikaebeõiguse kompromissi kinnitava määruse peale kahe

(2)päevani. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16580 menetlus. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada N.Q-le ja G.X-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Tagastatav summa kanda N.Q arvelduskontole nr EE
  1. Tagastada L.K-le pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 420 eurot. Tagastatav summa kanda L.K arvelduskontole nr EE
  2. Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed tähemärkidega ning jätta avalikustamata poolte isikukoodid ja aadressid. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. N.Q ja G.X (hagejad) esitasid 31.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse L.K (kostja) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hagejad palusid lõpetada N.Q pärandvara ühisus N.Q, G.X ja L.K vahel ning jagada pärandvaraks olevad esemed järgmiselt: kinnistu registriosa numbriga 131803 jääb N.Q-le 5/6 suuruses mõttelises osas ja G.X-ile 1/6 mõttelises osas, kinnistu registriosa numbriga 145204 jääb N.Q-le ½ suuruses mõttelises osas ja G.X-ile ½ mõttelises osas, kinnistu registriosa numbriga 564404 jääb N.Qle ½ mõttelises osas ja G.X-ile ½ mõttelises osas, sõiduk registreerimisnumbriga XXX jääb G.X ainuomandisse, järelhaagis registreerimisnumbriga XXX jääb G.X ainuomandisse, N.Q arveldusarvel olnud raha summas 2775,83 jagatakse nii, et N.Q-le jääb 925,27 eurot, G.X-ile 925,28 eurot ning L.K-le 925,28 eurot, N.Q arveldusarvel olnud raha summas 5819,20 eurot jagatakse nii, et N.Q-le jääb 1939,73 eurot, G.X-ile 1939,73 eurot ja L.K-le 1939,73 eurot, XXX 40% osalus jääb L.K ainuomandisse ning N.Q ja G.X kohustuvad tasuma L.K-le 73 483,34 eurot. Samuti palusid hagejad asendada kostja vajalikud tahteavaldused omandiõiguste 4 2-24-16580 üle minemiseks. Alternatiivselt palusid hagejad müüa kinnistud registriosa numbritega 145204 ja 564404 ühisomanike vahelisel enampakkumisel. Hagiavalduse kohaselt on XXX surnud N.Q pärijad võrdselt 1/3 suurustes mõttelistes osades N.Q, L.K ja G.X. N.Q pärandvarasse kuuluvad eelnimetatud asjad, lisaks L.K-le üle antud relvakapp ja seal olevad relvad. Hagejad on püüdnud leida kostjaga kohtuvälist lahendust pärandvara jagamiseks, kuid see ei ole õnnestunud.
  4. Kohus võttis hagi 14.11.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
  5. Kostja esitas 20.12.2024 vastuhagi hagejate vastu. Kostja palub lõpetada N.Q pärandvara ühisus N.Q, G.X ja L.K vahel ning jagada pärandvaraks olevad esemed järgmiselt: kinnistu registriosa numbriga 131803 jääb N.Q-le 5/6 mõttelises osas ja G.X-ile 1/6 mõttelises osas, kinnistu registriosa numbriga 145204 jääb N.Q-le ½ suuruses mõttelises osas ja G.X-ile ½ mõttelises osas, kinnistu registriosa numbriga 564404 jääb L.K ainuomandisse, sõiduk registreerimisnumbriga XXX jääb G.X ainuomandisse, järelhaagis registreerimisnumbriga XXX jääb G.X ainuomandisse, N.Q arveldusarvel olnud raha summas 2775,83 jagatakse nii, et N.Q-le jääb 925,27 eurot, G.X-ile 925,28 eurot ning L.K-le 925,28 eurot, N.Q arveldusarvel olnud raha summas 5819,20 eurot jagatakse nii, et N.Q-le jääb 1939,73 eurot, G.X-ile 1939,73 eurot ja L.K-le 1939,73 eurot, XXX 40% osalus jääb L.K ainuomandisse, XXX maalid jäävad kostja ainuomandisse, muud maalid jäävad hagejate kaasomandisse, T-40 sinine traktor jääb hagejate kaasomandisse, pekk-kuurid jäävad hagejate kaasomandisse, jahivaritsuskäru jääb hagejate kaasomandisse, ulukinahad, põdrasarved ja linnutopised jäävad kostja ainuomandisse, hagejad kohustuvad tasuma kostjale 65 633,34 eurot, kostja kohustub hagejatele tasuma 46 256 eurot. Samuti palub kostja asendada kõik vajalikud tahteavaldused ja mõista välja hagejatelt kasutuseelised summas 7088,40 ning pärast tasaarvestust mõista hagejatelt kostja kasuks välja 24 600,74 eurot koos seadusjärgse viivisega. Vastuhagi kohaselt on kostja nõus pärandvara jagamisega, kuid kostja ei ole osaliselt nõus hagejate taotletava pärandvara jagamise viisiga ja hagejate hinnanguga pärandvara hulka kuuluvate kinnistute väärtustega. Kostja leiab, et hagejate taotletav pärandvara jagamise viis ei arvesta kõigi pärijate huvidega. Samuti on kinnistute väärtused suuremad kui hagejad on hagis välja toonud, st kostja peaks saama nende kinnisasjade omandiõiguse kaotamise eest suuremat hüvitist. Kostja soovib kinnistut registriosa numbriga 564404 enda ainuomandisse, sest see oli pärandaja viimane tahe. Samuti kuulus pärandvarasse rohkem vara, mille jagamist kostja taotleb.
  6. 21.10.2025 toimus asjas kohtuistung, kus arutati asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Pooled pidasid läbirääkimisi ja saavutasid vaidluseseme osas kompromissi. Poolte taotlusel andis kohus neile tähtaja kompromissi kirjalikult vormistamiseks ja kohtule esitamiseks.
  7. 10.11.2025 esitasid pooled kohtule samal päeval sõlmitud kompromissilepingu, milles taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Hagejad taotlevad kompromissilepingus hagilt tasutud riigilõivust 210 eurot tagastamist arvelduskontole nr EE262200001100705576 ning kostja taotleb vastuhagilt tasutud riigilõivust 420 euro tagastamist arvelduskontole nr EE
  8. Lisaks taotlevad pooled määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed tähemärkidega ning jätta poolte isikukoodid ja aadressid avalikustamata. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. 5 2-24-16580
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. 8. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Pooled on kompromissiga kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe päevani arvates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. 10. Tulenevalt

§ 462

lg-st 2 asendab kohus poolte taotlusel määruse avalikustamisel arvutivõrgus poolte nimed tähemärkidega ning jätab poolte isikukoodid ja aadressid avalikustamata. Menetluskulude jaotus 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotust. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

12.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejad tasusid hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Hageja I on taotlenud riigilõivu summas 210 eurot tagastamist. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis on hageja I taotlus tasutud riigilõivust poole tagastamiseks põhjendatud. Kohus tagastab hagejatele riigilõivu summas 210 eurot hagejate nimetatud pangakontole. Kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 840 eurot. Kostja on taotlenud riigilõivu summas 420 eurot tagastamist. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis on kostja taotlus tasutud riigilõivust poole tagastamiseks põhjendatud. Kohus tagastab kostjale riigilõivu summas 420 eurot kostja nimetatud pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.