lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 näeb erisusena ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt
lg-st 1 ei välista elatise hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamine hiljem elatise hagemist, kui asjaolud oluliselt muutuvad. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul on tegemist alaealisele lapse ülalpidamisasjaga ja seega jätab kohus
Kohtule ei ole teada pooltel menetluskulude tekkimist. Elatise hagi on riigilõivuvaba ja pooltel ei ole lepingulisi esindajaid. /allkirjastatud digitaalselt/ Z.X Kask Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.