KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025 Pärnu M
) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
§ 84
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, sama sätte p 1 järgi loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus.
§ 84
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
§ 91
lg 1 teise lause alusel võib ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates isaduse vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga.
§ 94
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus küll pole seotud põlvnemise asjas õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 4 kohaselt, kuid kostjad on kinnitanud hageja väidete (sh teadlikkuse lspae bioloogilisest isast) õigsust ning seega puudub kohtul alus kahelda kostjate õigeksvõtus ja hagejat mitte E. A. P. isaks pidada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünnikande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).
- Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust E. A. P. perekonnanime muutmiseks. Kohus tutvus portaali eesti.ee vahendusel lapse ja tema ema rahvastikuregistri kannetega. Registri andmeil on lapse ema M. P. ja E. P. abielus alates ehk laps sündis abielu kestel (sellest isadus
§ 84lg 1 p 1 alusel).
Lapse perekonnanimi ”P.” on seega pandud nimeseaduse § 8 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Tänaseks on lapse ema kandmas samuti perekonnanime ”P.” (abielu sõlmimise järgselt ”R.”), seda alates XXX nimemuutmiskandest. Nimeseaduse § 81lg 2 kohaselt võib kohus lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus anda lapsele uue perekonnanime. Kohus nõustub lapse esindajate seisukohaga, et nimetatud erisätet saab kohus kaalutlusõiguse 2
(3)Tsiviilasi nr 2-25-9580 alusel kohaldada vaid juhul, kui see on lapse huvides. Antud juhul see nii ei ole. Hageja ei ole lapse elus seni osalenud, lapse ema oli abielus E. P.-ga juba enne lapse sündi ning seega on igati põhjendatud mitte muuta lapse perekonnanime, mis ühtib tema pere täiskasvanute – ema ja tema abikaasaga. 7. Menetluskulud tuleb kohtu hinnangul jätta neid kandnud menetlusosaliste kanda TsMS § 164 lg 1 ja lg 1 1 teise lause alusel. Hageja on küll kandnud menetluskulusid tasutud riigilõivu näol summas 80 eurot, kuid pole nende hüvitamist nõudnud. E. A. P. on kandnud menetuskulusid seoses seisukoha esitamisega hageja taotlusele perekonnanime muutmiseks (kokku 46.50 eurot), hageja on leidnud, et kulud peaksid menetluses poolte endi kanda jääma. Kohus leiab, et kumbagi kulu ei ole mõistlik menetlusosalistelt välja mõista ja need tuleb pooltel ise kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3
(3)