KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar 16. oktoober 2025, Tartu 3-25-2471 Haldu

§ 88lg 7).

Võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Hankija objektiivsetest vajadustest lähtuva lisatingimuse seadmine ei ole konkurentsi kahjustav. Hankelepingu eseme kirjeldamise tingimus peab olema proportsionaalne, põhjendatud ja lähtuma asjakohastest argumentidest. Sealjuures on hankijal selle kehtestamisel lai kaalutlusruum. Proportsionaalsuse nõue tähendab seda, et hankija ei seaks hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune tingimus takistab konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud

§ 88lg 7 mõistes.

8. Halduskohus nõustus VAKO 15. juuli 2025. a otsuse põhjendustega järgmiselt:

1. a)Riigihange on üles ehitanud viisil, et selle eri osades hangitakse sama tüüpi proteesile alternatiivseid variante. Pakkujad saavad esitada pakkumuse selles osas, milles neil on sobiv toode, mitte ei valita ühele proteesitüübile üht toodet. Selline ülesehitus on asjakohane ja vastustaja vajadusi järgiv. Ka tuleb arvestada, et vastustajale on oluline soetatavate proteeside ühildumine varasematega. Isegi kui vastab tõele kaebaja väidetud asjaolu, et Osades 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 on vastustaja võtnud aluseks mõne konkreetse tootja toote, ei ole kaebaja tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine;
2. b)osa 4 kohta on põhjendatud vastustaja seisukoht, et Eestis harvikhaiguste ravi kompetentsikeskusena on vastustajale vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus. Punkti 4.1 osas annab seatud nõue kirurgile operatsiooniaegseks otsustamiseks võimaluse sama reie komponenti kasutades valida hiljem nii mobiilse kui fikseeritud platoo vahel. Vastustajal on õigus kehtestada tingimus oma objektiivsetest vajadusest lähtuvalt, ka siis, kui sellele ei vasta kõigi pakkujate tooted. Punkti 5.1 osas on tegemist biomehhaanilise lahendusega, mis on andnud ravipraktikas kliiniliselt parima tulemuse. Patsientide huvides on vastustajal õigus lähtuda oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest. Punkti 8.1 osas pole High-flexion knee prosthesis patenteeritud termin ning suuremat liikuvust lubavaid platoosid toodavad mitmed tootjad. Kui kasutada samade metallist komponentidega erinevat tüüpi platoosid (nagu tingimuses kirjeldatud), siis on see lahendus oluliselt mugavam ja soodsam. Punkti 8.2 osas Platoo paksus ja disain on biomehhaniliselt määrava tähtsusega ja eelise annab õhem platoo. Võrdlusuuringute alusel 4 on soovituslik miinimum miinimumpaksuseks 9 mm; 8 mm. Vastustaja kliinilise kogemuse alusel on
3. c)Osa 10 punkti 2.5 osas on vajalik, et valikus oleks vähemalt 2 varianti: nii minimaalsemate kui maksimumi lähedaste näitajatega, et võimaldada parimat kulutõhusust (piisav kvaliteet ja optimaalne hinnastatus). Punkti 2.8 tingimus on vajalik, kuna kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, sest vastustaja kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liigesliikuvust piirava toime ja komponentide pitsumise ohuga;
4. d)Osa 11 p 1.1 osas eri haiguste ja anatoomia variantide paremaks raviks on vajalik erineval põhimõttel fikseeruvate implantaatide olemasolu ning S-kõverus aitab tagada parema „fit and fill“ tüüpi fiksatsiooni. Nõuded on valitud täitmaks teistsugust vajadust kui Osas 10 hangitav puusaprotees. Sirge disainiga proteese saab pakkuda teistes osades. Punktide 1.2 ja 1.7 tingimus on vajalik, kuna Osa 11 ongi koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu. Punkti 1.6 tingimus kombinatsioonis teiste tingimustega (progresseeruv lateralisatsioon), tagavad piisava normaalse anatoomia taastamise võimekuse. Kliiniline praktika ja rahvusvaheliste uuringute tulemused näitavad antud kaela nurkade puhul parimaid tulemusi. Punkti 2.4 tingimus on vajalik, kuna kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, sest vastustaja kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liigesliikuvust piirava toime ja komponentide pitsumise ohuga.
5. e)Osa 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tingimused on vajalikud, kuna on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. 9. Riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimused kaebaja esitatud põhjendustel võivad olla vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Valiku aluseks on parim valik vastustajale, mille määravad nii tehnilised tingimused ning eri osade erinevate millimeetrite, kraadide, materjalide jne tingimuste kogumina saavutatav valik, mis võimaldab teostada nii operatsioone eri vanuses ja põhihaigustega patsientidele kui teostada sama valiku baasil kordusoperatsioone. Tervikuna ja pikemas plaanis täidab kõige paremini nii vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki strateegia, kui soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks. Vastustaja täpsustas riigi tervishoiuvaru kohta, et riigivaru nomenklatuuri täiendamiseks uute toodetega saab ettepaneku teha küll varu hoidja, kuid selleks on vajalik Terviseameti poolt rahaliste vahendite eraldamise otsus. Hetkel ei ole teada, millal tekib võimalus nomenklatuuri täiendada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on jätnud oma kohustused täitmata ega ole osalenud õigusemõistmises. Kohtu seisukoht algab leheküljelt 65, kuid kuni leheküljeni 77 tsiteerib kohus lihtsalt VAKO otsust täismahus ja leheküljel 79 lahendab menetluskulude küsimuse. Kohtu seisukohtades on kaks sisulist punkti, 28 ja 29. Mõlemad punktid on kas loogikavigadega või lihtsalt tsitaadid vastustaja seisukohtadest. Halduskohtu otsus on sisuliselt ebaõige. Ka tervishoiuvaldkonnas tuleb hankelepingu eset kirjeldada nii, et tagatud oleks konkurents ja võrdne kohtlemine. Poolte vahel puudub vaidlus, et TK-d on koostatud konkreetsete toodete järgi. Objektiivset põhjendust selleks ei ole. 5 Revisjon on selline operatsioon, milles on vaja välja vahetada juba paigaldatud proteesi komponente. VAKO on lähtunud arvamusest, et ühe kasutusjuhu tõttu on õiguspärane suunata kogu leping ühele ettevõtjale. See on põhimõtteline viga. Kaebaja ei välista, et vastustaja töös tuleb ette osalise revisjoni vajadust, mille puhul asendatavate ja olemasolevate komponentide vahel peab olema tagatud ühilduvus. See pole aga kaugeltki ostetavate proteeside ainus ega isegi peamine kasutusjuht. Tervisekassa andmetel teeb vastustaja nt 40 puusa revisjoni aastas, mistõttu on ühe komponendi väljavahetamist nõudvaid juhtumeid maksimaalselt 20 tk aastas. Sellega võrreldes teeb vastustaja enda sõnul 1000 esmasoperatsiooni (millest veidi üle poole on puusa operatsioonid), kus ühilduvuse vajadust ei ole. VAKO on oma varasemas praktikas sarnastel põhjustel pidanud hanketingimusi õigusvastaseks. Vaidlustusasjades nr 110-24/276975 ja 156-24/276975 oli vaidluse all Elektrilevi OÜ riigihange, milles hankija ostis sama hanke raames uusi elektriarvesteid ja haldust olemasolevatele arvestitele. VAKO selgitas, et selline hanke ülesehitus on põhjendamatu, kuna uusi elektriarvesteid saaksid hankijale pakkuda mitu ettevõtjat. Hankijal on ulatuslik vabadus hanketingimuste kehtestamisel (reegel), seega on nõue objektiivselt põhjendatud (järeldus).“ Aga selles, kas nõue tegelikult on objektiivselt põhjendatud, ei ole VAKO ju veendunudki. Vastustaja väidab, et proteeside valiku puhul on oluline vastupidavus, mida hinnatakse erinevate näitajate, ravitulemuste ja registrite andmete alusel. Vastustaja pole aga nendest põhimõtetest lähtunud. Vastustaja on igas osas lihtsalt valinud välja toote, mida ta soovib, ilma et seda õigustaks objektiivne vajadus. Vastustaja viitab kogemusele ja tehnilisele vilumusele. Mugavus olemasolevate toodetega või personali ümberõppimise vajadus ei saa põhjendada järjepidevalt samade toodete hankimist. Vastustaja väidab meelevaldselt, et kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja ravikvaliteet, on tehniliste nõuete spetsiifilisus asjakohane. Turul on olemas tooteid, mis on ravitulemuste poolest samaväärsed või paremad – seda näitab ka teiste haiglate praktika. Kaebaja ei väida, et vastustaja peaks suurendama erinevate implantaatide mudelite arvu. Olukorras, kus põlveproteesi puhul vajab välja vahetamist üks komponent, saab vastustaja korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kus välja vahetamist vajava toote tootja esindaja toob kohale vajaliku komponendi ja selle väljavahetamiseks vajalikud instrumendid. Selline praktika on endoproteeside valdkonnas tavapärane. Vastustaja väidab, et „ osade osadega“ hangitakse ka riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri lülitatud tooteid. Vastustaja väide, justkui oleks nomenklatuuris määratud, et ta peab hankima kindlate tootjate kindlaid tooteid, ei ole tõsi. Nomenklatuur midagi sellist ei sätesta. Varu haldaja enda ülesanne on teha ettepanek ravimite, seadmete ja vahendite nomenklatuuri kohta (terviseministri 4. veebruari 2025. a määrus nr 7 „Riigi tervishoiuvaru korraldamine“ § 2 lg 6) ja korraldada varu uuendamist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lg 1). 11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus keeldunud õigusemõistmisest, kuna väljendas nõustumist VAKO otsuse põhjendustega ega pidanud seetõttu ise põhjendusi täies mahus esitama. Otsus on ka sisuliselt põhjendatud. Kaebaja tugineb apellatsioonimenetluses juba varem esitatud argumentidele, millele vastustaja on andnud põhjaliku vastuse. Hanke alusdokumendid vastavad vastustaja vajadustele ning seatud piirangud on proportsionaalsed ja objektiivsed. Hanke eri osasid tuleb vaadata tervikuna, mis täidab vastustaja eesmärki tagada patsientide ohutus, kõrge ravikvaliteet ja vastustaja kui ülikoolihaigla õpetamise- ja kompetentsikeskuse kõrge tase. Kui eri osades on kirjeldatud kaks erinevate kriteeriumitega alternatiivset toodet, aga parameetrites oleks 6 lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et pakkumused tulevad lõpuks kahele sarnasele keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia patsientide profiili. Kui hankijal on tingimusele objektiivne põhjendus, ei saa selle valguses tingimust pidada ettevõtjate suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu ettevõtjat nõuetekohaseid asju pakuvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Kaebaja väited ja põhjendused ei vii apellatsioonkaebuse rahuldamiseni. 13. Vaidlustuse esitamisega VAKO-le vaidlustas kaebaja paljusid riigihanke nr 295377 tehnilise kirjelduse punkte. VAKO 15. juuli 2025. a otsusega osaliselt rahuldas vaidlustuse, osaliselt jäi vaidlustus läbi vaatamata, kuna vastustaja nõustus tehnilise kirjelduse tingimusi muutma. VAKO seda otsuse resolutsiooni küll ei märkinud, aga ülejäänud osas jäi vaidlustus rahuldamata. Selles osas vaidlustas kaebaja tehnilise kirjelduse tingimusi kaebuse esitamisega halduskohtule. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jäänud oma põhiväidete juurde. Kaebaja leiab endiselt, et riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 tehnilise kirjelduse konkreetsed punktid ning osade nr 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tehniline kirjeldus tervikuna ei ole kooskõlas

§ 3ja § 88 lg 7 nõuetega.

Ringkonnakohus kaebaja ei nõustu. 14.

§ 3

p-dest 1-3 tuleneb hankija kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, sh järgida, et isikutele seatavad kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ka peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

§ 88

lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 15. Riigikohus on

§ 88

lg 7 kohaldamisega seoses selgitanud 1, et sättega on üle võetud direktiivi 2014/24 art 42 lg 2. Lisaks näeb direktiivi art 18 lg 1 avaliku sektori hankijatele ette kohustuse kohelda ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Direktiivi põhjenduse 74 järgi aitab riigihangete konkurentsile avatuse eesmärki kõige paremini saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest. Samas nähtub direktiivi põhjendusest 41, et mh tervishoiuvaldkonnas on hankijale jäetud lai otsustusruum. Euroopa Kohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja C-368/10 komisjon vs. Madalmaad, p 62). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41). Rahvatervise valdkonnas kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada liikmesriikide kaalutlusruumi olemasolu (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82). Hankijal ei ole kohustust eelistada põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete individuaalsete omaduste olulisust või nende seadmete kasutustulemuste olulisust (Roche Lietuva, p 45). Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus

§ 88lg-ga 7 vastuolus.

Eriti suur on hankija kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas. 1 Vt RKHK

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-20-718 (p. 15). 7
3. Pooled ei vaidle selle üle, et tehnilise kirjelduse vaidlustatud osade ja konkreetset punktide tõttu vähemalt osa turul olevaid tooteid ei vasta hanketingimustele. Mõnes hanke osas võib sobivaks osutuda ka ainult ühe tootja toode. Seega on vastustaja kehtestanud tingimused, mis piiravad hankel sobivate toodete hulka ning vastavalt ka konkurentsi. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustajal on ratsionaalne põhjus piirangute seadmiseks. Ringkonnakohus mõistab olukorda selliselt, et oluline on, et vaidlustatud tingimus oleks vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks, nagu hankija oma vajadusi mõistab. Määrav ei ole see, milline on kaebaja nägemus vastustaja vajadustest. Vaatamata kohustusele kohelda pakkujaid võrdselt ning tagada võimalikult avatud konkurents, on vastustajal ulatuslik otsustusruum määramaks hanke tehnilises kirjelduses piirangud just vastustaja vajaduste ja eesmärkidega sobituvate toodete saamiseks.

§ 88

lg 7 kohaldamisel vastustaja tegevusvaldkonnas tunnustatakse hankija õigust piiritleda hangitavate toodete tingimused toodete endi omaduste kaudu või toodete kasutamise tulemuste kaudu vastavalt sellele, mida hankija peab otstarbekamaks. See ei välista vastustaja kohustust jälgida riigihankemenetluse põhimõtteid ja viia hankemenetlus läbi kooskõlas

§ 88lg-ga 7.

Seega ei saa otstarbekuse kaalutlusel tingimuste seadmine toimuda hankija suvaotsusel või ainuüksi põhjusel, et see on hankija jaoks mugavam. Seatud tingimuse tegelikku vajalikkust peab vastustaja suutma põhjendada. Samas on lubatav, kui hankija hindab hangitavate toodete, ning seega ka hanketingimuste, vajalikkust oma varasema kogemuse pinnalt. Euroopa Kohta seisukohtadest ilmneb seegi, et tingimuste seadmisel tuleb inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärki teistest asjaoludest kaalukamaks pidada. Seega võib inimeste elu ja tervise kaitsmise kohustus muu hulgas õigustada ka konkurentsi piiravate tingimuste kehtestamist meditsiiniseadmete hankimisel.

1. Praegusel juhul ongi vastustaja selgitanud, et riigihanke ülesehitus ja hanke üksikute osade tingimused on koostatud teadlikult selliselt, et vastustajal oleks valikus alternatiivsed proteesid, mis erineksid üksteisest detailides, võimaldades arstil valida patsiendi eripärasid arvestades sobivaim protees. Seega väidab vastustaja hanketingimuste koostamisel just inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgi esikohale seadmist. Vastustaja toob seejuures esile, et kui hanke eri osades on kirjeldatud alternatiivsetel toodetel oleks lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et pakkumused tulevad lõpuks kahele sarnasele keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia patsientide profiili. Eesmärk on toodete eri omaduste ja parameetrite erinevuste kaudu katta võimalikult laia patsientide profiili. Teiste haiglate ravimaht on vastustajaga võrreldes ligikaudu poole väiksem (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla) või marginaalne (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ning SA Ida-Viru Keskhaigla). Seega ei ole võimalik teiste haiglate vajadusi automaatselt üle kanda vastustajale, sest patsientide hulk ja profiil (vanus, üldine tervislik vorm, juhtumi meditsiiniline keerukus jne) ei ole samad. Teistel haiglatel on võimalik patsiente selekteerida ja suunata probleemsemad juhtumid vastustajale. Kogu Eesti tüsistunud või komplitseeritud juhtude ravi toimub vastustaja haiglas. Vastustaja peab olema valmis kõigi võimalike juhtumite lahendamiseks ning seepärast on tema vajadused nüansirikkamad ja seda peavad toetama soetatavad tooted. Operatsioone planeerib vastustaja aastas ligikaudu 1500, millest ca 20% on revisjonoperatsioonid. Üksikute osade vahetamiseks peavad sobituma nii materjalid kui mõõdud ning tootjad on ette kirjutanud kogu ühilduvuse, s.h +/- suuruste põhimõtted. Kui patsiendil on juba mingite parameetritega protees, siis ravitöö kvaliteedi seisukohalt tuleb hankijal nende tingimustega arvestada, sest teine variant (vahetada välja kogu protees) oleks patsiendile traumeeriv, lisaks kliiniliselt põhjendamatu. On üldteada fakt, et lihtsamate operatsioonide puhul on kirurgi õppimise kõver umbes 20 operatsiooni, tehniliselt keerukamatel kuni 50 operatsiooni. Seega ei ole mõeldav, et iga mõne aja tagant, sõltuvalt sellest, millal on toimunud uus riigihange, tuleks kirurgidel asuda õppima ja 8 seejuures koheselt ka kasutama tundmatuid implantaate. Ülikoolihaiglana ei saa vastustaja kõrvale jätta järjepidevust õpetamisel, sest vastustaja on kõikide ortopeedia eriala residentide õppebaasiks. Õpetamise- ja kompetentsikeskuseks olemise eeldus on kogemuse ja kompetentsi olemasolu. Riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri kuulumine täiendav põhjus, mille tõttu ei ole toodete pidev vahetamine laias skaalas erinevate parameetritega toodete vastu vastustajale töö korraldamisel võimalik. Riigi tervishoiuvaru haldaja kohustuseks on varu ettenähtud intervalli tagant uuendada, mis tähendab, et varus olevad tooted kasutab vastustaja ise ära ja soetab asemele samad tooted, mis on ka Terviseametiga kooskõlastatud. Praegusel ajal kasutab vastustaja kuue erineva tootja endoproteese, lisaks veel muid proteesidega seotud abivahendeid kolmelt tootjalt. Vaidlustusele vastuse esitamise seisuga oli hankele registreerunud juba 13 pakkujat, ka mitmed välismaised ettevõtjad.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja esile toodud argumendid asjakohased ja neid tuleb pidada objektiivseteks kaalutlusteks hanke tehnilise kirjelduse tingimuste seadmisel. Pidades silmas, et vastustaja eesmärgiks on ravikvaliteedi tagamine erinevas seisundis ja omadustega patsientidele, siis õigustavad vastustaja argumendid

§ 88lg-s 7 sätestatud põhimõttest kõrvalekaldumist.

Seejuures on oluline nii vastustaja eesmärk saavutada kõrge ravikvaliteet (hankida sobivad tooted laia spektri juhtumitega toimetulemiseks), s.o vahetult rahvatervise kaitse kui ka seda eesmärki kaudselt toetavad riigi tervisevaru hoidmise ja arstide järelkasvu koolitamise ülesanne. Nõustuda tuleb vastustajaga, et riigihankevaidluse iseloomu silmas pidades on vastustaja selgitused piisavad, et veenduda õiguspärast eesmärki teenivatele kaalutlustele tuginemises hanketingimuste määramisel. Vaidluse lahendamine ei saa taanduda meditsiiniliseks analüüsiks ravimeetodite ja -praktikate üle. Meditsiiniasutusena on vastustajal õigus otsustada tervishoiuteenuse osutamise eelistatud viiside ja meetodite üle. Vaidluses esile toodud kaebaja ja vastustaja seisukohtadest ja põhjendustes saab erialaseid teadmisi omamata järeldada, et puudub üks ja ainuõige toode kõigi ettetulevate juhtude puhuks. Ka kaebaja ei sea tegelikult kahtluse alla, et ravipraktikas esineb olukordi, milles kasutamiseks ühe kindla toote omadused ei ole sobivad või piisavad. Seetõttu ei ole vastustajale etteheidetav hanke ülesehitamine selliselt, hanke eri osades kirjeldatakse sarnaseid, kuid detailides siiski erinevate omadustega tooted. Kui selliselt välditakse ühe nn keskmistatud toote hankimist kõigiks juhtudeks ja saavutatakse toodete piisav varieeruvus, siis tuleb hanke sellist ülesehitust pidada eesmärgipäraseks. Vastavalt ei anna iga üksiku hanke osa tehnilise kirjelduse tingimuste iseseisev hindamine vastust küsimusele, kas hankega eelistatakse põhjendamatult ühte toodet/tootjat ja seega kitsendatakse konkurentsi. Hanke tehnilise kirjelduse erinevate osade koostoimes saab aga järeldada, et hange ei ole suunatud ühe tootja või kindla toote eelistamisele. Hanke ühes osas võib tingimustele vastavate toodete ring olla piiratud kuni selleni välja, et mõnes osas vastab tingimustele üks toode. Samas on sama funktsiooni täitvat toodet võimalik pakkuda ka hanke teises osas. Seeläbi on hankes võimalik osaleda erinevate omadustega tooteid pakkudes ning väheneb võimalus, et üks pakkuja osutub edukaks enamuse või isegi kõigi hangitavate toodete kategooriates. Vastustaja osutab põhjendatult hankes osalemiseks juba registreerunud ettevõtjate arvule, kui vähemalt kaudsele kinnitusele selle kohta, et hanke tingimused võimaldavad konkurentsi.

1. Kaebaja väitel puudub vaidlus, et tehnilise kirjelduse tingimused on koostatud konkreetsete toodete järgi. Seejuures on kaebaja välja toonud, millise toote järgi hanke erinevate osade tingimused on koostatud. Kaebaja väide ei ole täpne. Vastustaja möönab küll, et hanke tingimuste koostamisel peeti silmas seda, et hangitavad tooted on vajalikud nii esmaseks kasutamiseks kui ka patsientidele juba kasutuses olevate toodete asendamiseks. Juba kasutuses olevate toodete asendamise, mis enamasti tähendab toote kuluva osa asendamist, vajaduse tõttu on vajalik, et vähemalt osa hangitavad tooted 9 ühilduksid juba kasutuses olevate toodetega. Samas ei nõustu vastustaja, et tehniline kirjeldus kaebaja väidetud ulatuses oleks koostatud ühe konkreetse toote põhjal ja seega selliselt, et vastavaid tooteid saabki olla ainult üks. Vastustaja toob näiteks välja, et osas 5 ei ole kirjeldatud kaebaja väidetud DePuy Synthese toodet Attune. Vastustajale teadaolevalt vastab mõni teise tootja toode samadele kriteeriumitele. Osas 7 ei ole kirjeldatud Waldemar Link toodet SymphoKnee. Vastustaja informatsiooni kohaselt vastab mitmes vaidluse all olevas osas tehnilisele kirjeldusele mitu toodet. Lõplikku seisukohta ei ole võimalik kujundada, sest pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole saabunud ja pakkumuste vastavuse kontrolli ei ole tehtud. Küll aga möönab vastustaja, et mõnes osas võib olla sobiv vaid üks toode.
2. Kaebaja hinnangul ei õigusta hanke osades 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 (osad 7 ja 13 on praeguseks liidetud osaks 7) kitsendavate tingimuste kaudu kirjeldatud toodete hankimist vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteeside revisjonide tarvis. Esmalt moodustavad revisjonid üksnes ca 10% juhtudest. Teiseks on võimalik nii see, et varem paigaldatud proteesiga ühilduvad ka vastustaja poolt soovimatuks peetud tooted kui seegi, et ka vastustaja tingimustele vastavad tooted ei ole varem paigaldatud proteesiga ühilduvad. Ringkonnakohtu leiab, et vastustaja on siiski arusaadaval selgitanud, et kõige paremini nii vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki kannab strateegia, kui soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks. Mööda ei saa vaadata sellest, et vastustaja ülesandeks on tagada ravikvaliteet mõlemal juhul. On mõistetav, et arstide jaoks on keerukam olukord, kus töös tuleb kasutada mitmeid erinevaid tooteid sõltuvalt sellest, kas tegemist on esmase operatsiooniga või revisjoniga. Kaebaja ei ole siinkohal seadnud kahtluse alla vastustaja väidet, et vilumuse saavutamiseks võib keerukamate operatsioonide puhul arstil kuluda isegi kuni 50 operatsiooni. Seega suurendab kasutatavate toodete valiku laiendamine riski, et ravikvaliteet langeb. Vastustaja märgib sedagi, et kaebaja andmed vastustaja tehtud operatsioonide kohta ei ole õiged. Tervisekassa andmed ei ole piisavalt detailsed ja ei võimalda tegevuste sisu osas täpseid järeldusi teha. Vastustaja kinnitusel moodustavad revisjonid ca 20% operatsioonidest ja nende osa on suurenemas. Oluline on seegi, et ühilduvuse nõudest loobumine asetaks vastustaja olukorda, kus iga järgmise hankega võib kasutatav toode muutuda olulises osas. See omakorda tooks kaasa nii arstide täiendava väljaõppe vajaduse kui sellegi, et iga järgneva hankega peaks vastustaja ühtlasi hankima suurema variatsiooni proteese revisjonide tarvis. Seega lisaks riskile ravikvaliteedi tooks kaebaja soovitud lahendus kaasa täiendava halduskoormuse ja hangitavate toodete jagunemise tõttu suhteliselt väikeste kogustega gruppidesse ka potentsiaalselt kõrgemad kulud.
3. Tuleb möönda, et vastustaja strateegia, hankida esmaste operatsioonide ja revisjonide tarbeks sarnaste omadustega tooteid, teeb kasutatavate proteeside nomenklatuuri muutmise keeruliseks ja sellega kinnistab juba varem tehtud valikuid kindlate omaduste või tehniliste lahendustega toodete kasuks. Konkurentsi selline piiramine on aga ringkonnakohtu hinnangul vastustaja tegevusvaldkonnas õigustatud. Vastustaja on selgitanud, et suuresti tugineti hanke tehnilise kirjelduse koostamisel oma varasemale praktikale ja kogemusele. Vastustaja kogemus ei ole süstemaatiliselt fikseeritud ega kohtumenetluses kontrollitav. Samas on väljaspool kahtlust, et vastustajal on Eestis kõige laialdasem praktika endoproteesimisel nii teostatud operatsioonide arvu kui ka erinevate meditsiiniliselt keeruliste juhtumite osas. Praktika pinnal omandatud teadmise kõrvale jätmine hanke koostamisel oleks ilmselt vastuolus patsientide huvidega. Seetõttu peab ringkonnakohus asjakohaseks vastustaja põhjendust, et just praktiline kogemus on viinud hankes esitatud tingimustele vastavate toodete eelistamise ja hangitavate toodete omaduste järjepidevuse olulisele kohale seadmisele. Vastustaja selgitused ei ole taandatavad mugavusele olemasoleva tootega, vaid seonduvad selgelt eesmärgiga tagada patsientide ohutus ja ravikvaliteet. Liiati toob vastustaja esile, et hangitavate toodete vastupidavust on hinnatud Saksa endoproteesiregistri (EPRD), Suurbritannia National Joint Registry (NJR) ja Rootsi SKAR 10 (Swedish Hip Arthroplasty Register) andmete alusel. Kaebaja tegelikult põhiosas ei vaidle vastu vastustaja väitele, et hanke tehnilisele kirjeldusele vastavad tooted on eelduslikult kvaliteetsed ja vastupidavad. Kaebaja selgitusel on mõned vastustaja seatud tingimustele vastavad tooted (näiteks anatoomilist kõverust järgivad puusaproteesid) Rootsi SKAR registri andmetel väga vähe kastutatavad. Samas ei väida kaebaja, et registriandmed näitaks probleeme toodete kvaliteediga. Samuti ei näita toodete väike osakaal, et toode oleks sobimatu ega täidaks vastustaja eesmärki katta meditsiiniliselt võimalikult laia spektrit juhtumitest. Kaebaja viitab küll põhjendatult, et uute toodete kasutuselevõtt on tavapärane osa haiglate tööst, kuid see ei tähenda tingimata järjepidevusest loobumist. Ringkonnakohus mõistab asjas tuvastatu pinnalt, et ka vastustaja kasutatav toodete valik uueneb järjepidevalt. Vastustaja eesmärgiks on vältida olukorda, kus muudatused toimuvad suhteliselt lühikeste ajavahemike järel, pannes vastustajale kohustuse olla asjatundlik samaaegselt suure arvu erinevate toodete kasutamise osas. See omakorda on kooskõlas rahvatervise kaitse eesmärgiga.
4. Riigihanke osades 4, 6, 10 ja 11 on kaebaja vaidlustanud ka konkreetseid tehnilise kirjelduse tingimusi. Kaebaja ja vastustaja on esitanud oma etteheited, selgitused ja uued vastuväited korduvalt tabeli kujul (viimane neist dtl 2385-2394). Nii VAKO kui ka halduskohus lisasid tabeli otsuse teksti. Seega on poolte seisukohad selles küsimuses selged ja menetlusosalistele teada. Ringkonnakohus ei koorma otsuse teksti tabeli lisamisega, kuna põhiosas ei ole üksikute tingimuste ja sellega seonduvate poolte seisukohtade tsiteerimine vajalik. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja VAKO arusaama, et olukorras, kus vastustaja on esitanud erialateadmistele tuginevad selgitused vaidlustatud tingimuste kujunemise kohta, ei anna kaebaja etteheited alust järelduseks, et vaidlustatud tingimused rikuvad

§ 88lg-s 7 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet.

Kaebaja etteheited taanduvad suuresti küsimusele sellest, milline tehniline lahendus või milline toote konkreetse omaduse varieeritavus on vastustaja tegevuses vajalik ja otstarbekas. Kuna vastustaja oma varasemale kogemusele tuginedes on pidanud vajalikuks tehnilises kirjelduses esitatud tingimusi, saab neid pidada objektiivselt vajalikeks ka juhul, kui on olemas alternatiivne lahendus, mille otstarbeks on sama meditsiinilise probleemi lahendamine või kui mõni tootja ei ole pidanud vajalikuks võimaldada toote varieeritavust vastustaja soovitud ulatuses. Vastustaja ülesandeks on tegeleda Eestis ka kõige keerulisemate ja äärmuslikumate juhtumitega. Seepärast ei ole vastustajale etteheidetav see, et ta peab toodete hankimisel vajalikuks, et tooted vastaks kõige erinevamate patsientide vajadustele. Jätkuvalt on asjakohased ka eespool esile toodud vastustaja põhjendused, mis seonduvad toodete omaduste pikaajalise järjepidevuse ning vastustaja kohustustega riigitervishoiuvaru hoidja ning arstide väljaõppe tagajana. 23. Ka juhtudel, kui vastustaja põhjendus iseenesest ei ole täielikult kooskõlas rahvatervise kaitse eesmärgiga tuleb tingimust praegusel juhul siiski lubatavaks pidada. Näiteks hanke osa 10 (Mittetsementeeritav puusaprotees (põhiproteesina)) p 2.5 „napa sisemine vooder saadaval nii PE kui XLPE variandis“ kohta selgitas vastustustaja, et kuigi PE materjal ei ole sama vastupidav kui XLPE materjal, on PE sobiv patsientidele, kellele kulumisele vastupidavus ei ole oluline, pakkudes sama kulutõhusamata lahendust. Kulude kokkuhoiu eesmärgil konkurentsi piirava tingimuse kehtestamine oleks ilmselt vastuolus

§ 88lg-ga 7.

Puudub objektiivne põhjus, miks meditsiinilistes uuringutes paremaid tulemusi näidanud XLPE materjali kasutavad tooted ei võiks konkureerida hinnapõhiselt PE materjali kasutatavate toodetega. Kõne alla võiks tulla lahendus, kus hange jagatakse täiendavalt osadeks selliselt osaliselt hangitakse kõrgema vastupidavuse nõudele ja osaliselt madalama vastupidavuse nõudele vastavaid proteese. Samas ei ole teada, kui suure osa ravijuhtudest moodustavad juhud, millel PE materjali vastupidavus on piisav ja seega võimalik kasutada majanduslikult soodsamat võimalust. Hanke täiendav osadeks jaotamine võiks viia vastustaja poolt sobimatuks hinnatud olukorrani, kus vastustaja kasutatavate 11 toodete sortiment laieneb, ohustades sellega ravikvaliteeti. Teisalt ei ole selge, kas hanke osadeks jaotamine aitab saavutada kulude kokkuhoiu eesmärki, kuna erinevate toodete hankimine väiksemates kogustes võib vähendada tootjate huvi hankes pakkumine teha ja seega vähendada konkurentsi. Seetõttu tuleb kokkuvõttes vastustaja valitud tingimust lubatavaks pidada.

1. Mõistetav on kaebaja rahulolematus sellega, et vastustaja seatud tingimused ei võimalda täiesti vaba konkurentsi hankel. Kuid nagu kaebaja isegi möönab, on konkurentsi piiramine meditsiinivaldkonnas lubatav, kui seda õigustavad objektiivsed kaalutlused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kaalutlustega, ei muuda vastustaja põhjendusi asjakohatuteks. Praeguse vaidluse raames ei ole võimalik hinnata, kas vastustaja valitud strateegia aitab avalike vahendite kasutamisele parimal võimalikul viisil konkurentsi ärakasutamise kaudu. Tegemist on eelkõige otstarbekuse küsimusega, mida on täpsemalt võimalik hinnata tagantjärele. Kuid isegi juhul, kui hiljem selgub, et otstarbekam olnuks hankida mõnevõrra teistsuguste omadustega tooteid, ei järeldu sellest, et praeguses asjas vaidlustatud hanke tehnilise kirjelduse osad oleks õigusvastased. Hanketingimuste koostamisel jääb hankija kanda risk, et seatud tingimused viivad hankija vajadusi rahuldava toote saamiseni. Kui hankija arusaadavalt selgitab, miks ta seab toodetele konkreetsed tingimused, siis ei ole alust nõuda hankijalt tingimuste muutmist tema enda huvides, s.o põhjendusega, et hankija vajadus on mõnevõrra teistsugune või, et selle vajaduse rahuldamiseks on otstarbekam seada hanke tingimustes vähem piiranguid.
2. Kaebaja leiab veel, et vastustaja alusetult tugineb väitele, et hangitakse ka riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri lülitatud tooteid, kuna hankega vastustaja tegelikult ei loo endale laoseisu ning tervishoiuvaru haldajana vastustaja saab ise kujundada seda, millised tooted tervishoiuvaru nomenklatuuri lülitatakse. Ringkonnakohus saab riigi tervishoiuvaru puudutavatest vastustaja väidetest aru selliselt, et vastustajale pandud tervishoiuvaru uuendamise ülesanne on üksnes täiendav põhjus, mis kallutab vastustaja oma tegevuses kasutatavate tehniliste lahenduste järjepidevuse hoidmisele. Tervishoiuvaru nomenklatuuri kuuluvate toodete kohta ettepaneku tegemine on tõepoolest kaebaja ülesanne tulenevalt Terviseministri
3. veebruari
4. a määruse nr 7 „Riigi tervishoiuvaru korraldamine“ § 2 lg-st
5. Kuid tervisvaru nomenklatuuri kinnitab haldusaktiga siiski Terviseamet (määruse nr 7 § 2 lg-d 2 ja 4), mitte vastustaja. Seega saab vastustaja üksnes teha ettepaneku nomenklatuuri muutmiseks. Isegi, kui võib pidada tõenäoliseks, et Terviseamet arvestab tervishoiuvaru haldaja ettepanekut ja muudab nomenklatuuri vastavalt, ei saa selles olla kindlust. Vastasel juhul puuduks vajadus jätta nomenklatuuri nimetamise õigus Terviseametile. Olukorras, kus vastustaja enne hanke tulemuste selgumist ei tea, millised tooted hanke tulemusel saadakse, ei ole talle etteheidetav, et ta ei ole võtnud ennetavalt samme ega taotlenud nomenklatuuri muutmist. Samuti ei ole vastustajale etteheidetav, kui ta nomenklatuuri kuuluvate toodete asendamisel soovib maandada riski, et Terviseamet keeldub nomenklatuuri muutmisest, kui hangitavad tooted ei vasta nomenklatuurile. Tervishoiuvaru uuendamise ülesande täitmine on seotud rahvatervise kaitsmise eesmärgiga. Samas ei ole riigi tervishoiuvaru uuendamine absoluutne takistus seni nomenklatuuri kuulunud toote asendamisel muu sama otstarvet täitva tootega. Sel põhjusel tervisehoiuvaru uuendamise ülesanne räägib pigem varasemaga sarnaste toodete hankimise kasuks, kuid ei saa olla hanke tehnilise kirjelduse koostamisel määrava tähtsusega. Vastasel juhul oleks takistatud uute, senisest paremate omadustega toodete kasutusele võtmine ja see oleks ilmses vastuolus rahvatervise kaitse eesmärgiga. Seetõttu on tervishoiuvaru uuendamist puudutavad vastustaja selgitused asja lahendamisel asjakohased, kuid neil ei ole määravat tähendust. Väidete arvestamisel ei ole tähendust sellel, kas asjakohased riigi tervishoiuvaru tooted asuvad füüsiliselt vastustaja laos või pakkuja valduses, kuna ka lao asukoha määrab Terviseamet oma haldusaktiga.
6. Ringkonnakohus nõustub kaebaja selles, et halduskohtu otsuse ülesehitus, põhjenduste esitamine põhiosas VAKO põhjendustena esimeses isikus ning punktide 28 ja 29 segane ja 12 vastuoluline sõnastus ei võimalda veenduda, et halduskohus on vaidluse asjaoludesse süvenenud. Õige on seegi, et halduskohus ei ole otsuses vastanud kaebaja argumentatsioonile ega põhjendanud kaebaja väidetega mittenõustumist väljaspool VAKO poolt tema otsuses väljendatut. HKMS § 165 lg 2 lubab kaebuse rahuldamata jätmise korral viidata varasemas haldusmenetluses esitatud põhjendustele ning jätta põhjendused kohtuotsuses kordamata. Praeguses asjas esitas kaebaja aga kaebuses halduskohtule varasemale lisaks selgitused ja põhjendused, miks ta ei nõustu VAKO otsuse põhjendustega. On ilmne, et kaebuse sellele osale vastates ei saanud halduskohus piirduda VAKO otsuse põhjenduste kordamisega. Täiendavat segadust tekitab VAKO otsuse põhjenduste kordamine otsuses selliselt, nagu esitaks halduskohtu asemel põhjendusi VAKO. Seega rikkus halduskohus otsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 165 lg 1). Seda laadi rikkumine võib kaasa tuua otsuse tühistamise ja asja saatmise halduskohtule uueks lahendamiseks, kuna otsuse olulises osas põhjendamata jätmine riivab kaebaja õigust asja läbivaatamisele kolme kohtuastme poolt. Pidades silmas hankevaidluse kiireloomulisust ning seda, et ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta halduskohtu otsustust jätta kaebus rahuldamata, ei saada ringkonnakohus asja halduskohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus osutab veel, et HKMS § 164 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus, kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited. Halduskohtu otsus ei vasta ka selles osas seaduse nõuetele. Nimelt hõlmab otsuse kirjeldav osa enam kui 60 lehekülge, muutes otsuse ebaülevaatlikuks. Keeruline on mõista, mida halduskohus pidas vaidluse lahendamise seisukohast olulistest asjaoludeks. Koostoimes põhjendamiskohustuse rikkumisega süvendab kirjeldavas osas poolte väidete täiemahuline kordamine kahtlust selles, kas halduskohus on vaidluse lahedamisse piisavalt süvenenud.
7. OneMed OÜ taotles apellatsioonkaebuses taotluse peatada hankemenetlus esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja selgitas ühtlasi, et on valmis taotlusest loobuma, kui vastustaja soostub ise pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkama nii, et tagatud oleks vähemalt kohtuotsuse tegemine ja 10-päevane kaebetähtaeg. Vastuses apellatsioonkaebusele teataski vastustaja, et on pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega ning pakkumuste esitamise tähtajaks on
8. november
9. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse teatavaks
10. oktoobril 2025 ja kassatsioonkaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg möödub seega
11. oktoobril 2025, siis on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
12. septembri
13. a menetlusdokumendis kaebaja siiski ei loobunud esialgse õiguskaitse taotlusest. Kujunenud olukorras, kus tegelikult ei ole vaidlust, et esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ei ole vajalik, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks lahendada esialgse õiguskaitse taotlust eraldi määrusega enne kohtuotsuse tegemist. Erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemine ei too kaasa esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist. Kuna kaebaja oma taotlusest ei loobunud, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Vastavalt ei ole alust kaebajale taotlusel esitatud riigilõivu tagastamiseks.
14. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 13