3-25-3720/3

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. november 2025, Tartu 3-25-3720 X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Taotleja X.X. RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kinni peetav isik X.X. esitas
7. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on halduskohtutes menetlemisel hulgaliselt X.X. esitatud kaebusi ja taotlusi, mille osas on kohtud andnud negatiivse lahendi. Taotlejal ei ole võimalik kõikide asjadega seoses kaitsta oma õigusi, see on üle jõu käiv. Vanglas kasutusel olev tahvelarvuti ei võimalda korrektselt kasutada kaebeõigust, lahendite ümberkirjutamine ei ole reaalne. Kõik esitatud kaebused ja taotlused on olnud põhjendatud ja taotlejal tuleb kõikides asjades kasutada oma õigust kuni kõrgema kohtuni välja. Taotlejal puuduvad vahendid õigusabi palkamiseks.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. novembri
10. a määrusega X.X. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja määras asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus märkis, et X.X. taotlusest saab järeldada, et taotleja eesmärk on vaidlustada vangla tegevust või tegevusetust. Taotlejal on suur ja pikaajaline kogemus vangla tegevuse vaidlustamisel nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses ning ta on esitanud korduvalt iseseisvalt pöördumisi vanglale ja kaebusi halduskohtule.
11. aasta 10 kuu jooksul on X.X. esitanud Tartu Halduskohtule 47 uue kohtuasjana registreeritud kaebust või taotlust. Halduskohus leidis, et X.X. on võimeline oma õigusi vangla tegevuse(tuse) vaidlustamisel haldusmenetluses või ka halduskohtumenetluses ka praeguses taotluses kirjeldatud olukorda arvestades iseseisvalt kaitsma. Kaebaja senine tegevus kohtumenetluses näitab, et tal on võimekus koostada pöördumisi nii vanglale kui ka kaebusi halduskohtule. Kui hilisema kohtumenetluse käigus ilmneb, et kaebaja vajab siiski professionaalset õigusabi vaidluse sisulise lahendamise etapis, saab halduskohus ka ise otsustada kaebajale riigi õigusabi andmise. X.X. riigi õigusabi taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
12. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
13. novembri
14. a määruse vaidlustamiseks. Taotleja märgib, et halduskohus järeldas ebaõigesti, et ta soovib õigusabi vangla toimingute vaidlustamiseks. Taotleja vajab õigusabi, et vaidlustada kohtulahendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X.X. määruskaebus jääb rahuldamata.
16. X.X. leiab määruskaebuses, et halduskohus mõistis teda ebaõigesti kui järeldas, et ta soovib õigusabi vangla toimingute vaidlustamiseks. Halduskohus on määruse põhjendustes järeldanud, et kaebaja taotleb riigi õigusabi vangla tegevuse või tegevusetuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud halduskohtu järeldusega, kuna X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks ei sisalda viiteid vangla tegevusele, vaid kohtutele esitatud hulgalistele kaebustele ja taotlustele, millega tegelemine käib kaebajale üle jõu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu ekslik järeldus taotluse sisust ja kaebaja vajadusest riigi õigusabi järele halduskohtu määruse tühistamise aluseks. Halduskohus põhjendas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebajal on pikaajaline kogemus halduskohtumenetluses osalemises ja ta on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma, millega ringkonnakohus täielikult nõustub. Ringkonnakohus märgib lisaks, et X.X. riigi õigusabi taotlus on sõnastatud ja põhjendatud väga üldiselt. Kohus saab hinnata riigi õigusabi vajadust konkreetse kohtuasja seisukohalt, et otsustada, kas kaebaja vajab riigi õigusabi kohtuasja õiglaseks lahendamiseks. Kui riigi õigusabi taotlus ei sisalda selgeid viiteid ühele kohtuasjale, on kohtul raskendatud hinnata riigi õigusabi saamise vajadust.
17. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
18. novembri
19. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 2