Obsah (4)

§ 4§ 10§ 6§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Ülle Polluks 3.11.2025, Jõhvi 3-25-3720 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotlu

) § 4 lg 3 p 6) või halduskohtumenetluses kaebuse esitamiseks (

§ 4

lg 3 p 5), kuid mõlemal juhul oleks tegemist riigi õigusabi taotlusega, mida on pädev lahendama halduskohus (

§ 10lg-d 1-3).

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või 3-25-3720 osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda.

§ 7

lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 4.Taotlusest saab järeldada, et taotleja eesmärk on vaidlustada vangla tegevust või tegevusetust. 5.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus peab vajalikuks esmalt märkida, et taotlejal on suur ja pikaajaline kogemus vangla tegevuse vaidlustamisel nii kohutuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses ning ta on esitanud korduvalt iseseisvalt pöördumisi (vaided, kahju hüvitamise nõuded) vanglale ja kaebusi halduskohtule. Ainuüksi 2025. a 10 kuu jooksul on X esitanud Tartu Halduskohtule 47 uue kohtuasjana registreeritud kaebust või taotlust. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi vangla tegevuse(tuse) vaidlustamisel haldusmenetluses või ka halduskohtumenetluses ka praeguses taotluses kirjeldatud olukorda arvestades iseseisvalt kaitsma. Kaebaja senine tegevus kohtumenetluses näitab, et tal on võimekus koostada pöördumisi nii vanglale kui ka kaebusi halduskohtule. Kui hilisema kohtumenetluse käigus ilmneb, et kaebaja vajab siiski professionaalset õigusabi vaidluse sisulise lahendamise etapis, saab halduskohus ka ise otsustada kaebajale riigi õigusabi andmise. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip, mille kohaselt haldusorgan või kohus suunab ja abistab isikut ning selgitab ise välja vajalikud asjaolud ja seadusesätted, mistõttu ei ole menetluslikult kogenud isikul üldjuhul võimatu neis menetlustes ka ilma riigi õigusabita hakkama saada. (allkirjastatud digitaalselt) 2