3-25-3880/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-25-3880 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi

1. oktoober 2025, Tartu X esialgse õiguskaitse taotlus seoses teise vanglasse ümberpaigutamisega Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis X nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD
4. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
5. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vangla direktorit taotlema tema ümberpaigutamist teise vanglasse. Taotleja märgib, et Viru Vanglas ei ole talle tagatud tervishoiuteenus ning psühhiaater lõpetas talle vajalike ravimite andmise. Taotleja märgib, et ta esitas
6. oktoobril 2025 Viru Vanglale korduva taotluse, et teda ümber paigutataks.
7. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla
8. oktoobri
9. a vastuses nr 1-7/3-25/8171-2 kohtule, et X esitas Viru Vanglale
10. oktoobril 2025 taotluse nr 3-25/2-2/12019, milles soovib, et Viru Vangla direktor alustaks menetlust tema ümber paigutamiseks Tallinna Vanglasse. Seisuga
11. oktoober 2025 ei ole Viru Vangla X taotlusele vastanud. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus mõistab X esialgse õiguskaitse taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla direktorile kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks vanglal koheselt alustada tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus.
13. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 3-25-3880
14. Kohus märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri
15. märtsi
16. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiits- ja Digiministeerium. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist, kuid ta võib pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks (vt Riigikohtu
17. juuni
18. a määrus asjas nr 3-31-30-10, p 13). Kui vangla direktor ei pea ümberpaigutamist põhjendatuks, tuleb kinnipeetaval vastav otsus vaidlustada esmalt vaidemenetluse raames (vt VangS § 11 lg 5).
19. Taotleja märgib, et ta esitas
20. oktoobril 2025 Viru Vangla direktorile korduva taotluse enda ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, kuid Viru Vangla
21. oktoobri
22. a vastusest ei nähtu, et tegemist oleks olnud korduva taotlusega. Viru Vangla vastusest võib järeldada, et tegemist oli esmase taotlusega, mis on veel vangla menetluses. Olenemata sellest, kas tegemist oli korduva või esmase taotlusega, nähtub asja materjalidest, et Viru Vangla direktor ei ole veel sisulist otsust taotleja ümberpaigutamise taotluse osas teinud. Seega puudub ka vaidemenetlus, mille raames saaks taotleja esialgse õiguskaitse taotlust kohtule esitada. Taotleja peab ootama ära Viru Vangla direktori vastuse enda ümberpaigutamise taotlusele ning kui vastus on eitav, saab taotleja alustada vaidemenetlust ning seejärel taotleda vajadusel kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Praegusel ajal ei ole aga esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ning on esitatud ennatlikult. Kohus märgib, et kui vangla taotleja taotlust ei menetle, tuleb taotlejal enne halduskohtu poole pöördumist taotleda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 ja VangS § 1 1 lg 41 alusel Justiits- ja Digiministeeriumilt vaidemenetluse korras vangla direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja VangS § 1 1 lg 41 alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus (vt eelviidatud Riigikohtu lahendi p 18).
23. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei ole käimas vaidemenetlust ning taotlus ei ole kohtus lubatav, jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2