Obsah (4)

§ 91§ 82§ 84§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi O. M.

) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. 8.

§ 91

lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 kohaselt on 3 2-25-6578 lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

1. Rahvastikuregistri päringust nähtuvalt on alaealise lapse H. M. Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks. isana märgitud O. M. .
2. Asjas on esitatud tõendina 18.03.2025 kuupäeva kandev ekspertiisiakt nr XXX, milles oletatava isana on märgitud O. M. ning lapsena H. M. Tõendist nähtuvalt on DNA testi tellinud O. M. ja see on läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Vastavalt TsMS § 294 lg-le 1 teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Kohtu hinnangul saab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud ekspertiisi lugeda usaldusväärseks tõendiks ning puudub vajadus viia läbi uus ekspertiis.
3. 18.03.2025 koostatud ekspertiisiakti nr XXX järelduste kohaselt ei saa O. M. olla H. M. bioloogiline isa. 12.

§ 93lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

1. Kuna isaduse vaidlustamise hagi esitamise (kohtusse jõudmise) aeg on 29.04.2025, siis saab hagi rahuldada eeldusel, et isaduse vaidlustamise aluseks olnud asjaolud said hagejale teatavaks mitte varem kui 29.04.
3. Kohtu hinnangul ei tule isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist käsitleda üksnes kitsas tähenduses teadmisena, millele võiks aluse anda isadustesti vastus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 tehtud 16.02.2011 otsuses (p 14) leidnud, et kande ebaõigsusest teadasaamine või teadma pidamine selle sätte mõttes tähendab kolleegiumi arvates seda, et isik sai teada või pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada, et tema kohta lapse sünniakti tehtud vanema kanne ei ole õige, st isik sai teada asjaoludest, mis räägivad tema isaduse vastu ja annavad alust tema isaduses tõsiselt kahelda. Seejuures peab isikul olema kindel veendumus, et talle teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et ta ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi tulemustega kinnitatud. Kolleegiumi arvates saab lugeda, et isik teab või peab teadma kande ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi, tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses.
4. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et H. M. ei ole lapse isa, 19.03.2025, kui sai teada ekspertiisi tulemustest. Samas on kinnitanud hageja, et 2024 suvel pöördus laps tema poole Messengeri vahendusel ja H. M. kirjutas, et ema oli talle pereteraapias rääkinud, et ta ei ole hageja tütar. Lepiti kokku DNA testi tegemises. Hageja on esitanud vestluse kohta tõendid. Kostja väidab, et messengeri vestlus toimus 2023 aastal, kuid tõendeid selle kohta ei ole. Lisaks on kostja välja toonud, et lapse ema on pidevalt hagejale viidanud, et H. M. ei ole tema tütar. Hageja on vastu väitnud, et selline jutt käis, et hoida last temast eemal ning seda ei võtnud hageja tõena, ega tal ei tekkinud kahtlusi, et ta ei ole lapse isa. Muidu ei oleks ta ka isadust omaks võtnud.
5. Kohtu hinnangul saab lugeda hagejat isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saanuks alates 18.juuli 2024, kui H. M. hagejale kirjutas ja hageja lapsele vastas. Lapsega vestluste ajal oleks pidanud hagejal tekkima põhjendatud kahtlus, et ta ei ole lapse isa. Vastav kahtlus tekkiski, kuna hageja soovis teha DNA ekspertiisi ja selles lepiti lapsega kokku. Kostja ei ole tõendanud, et laps oleks isa poole varem pöördunud, ehk 2023.aastal ja sellistest asjaoludest rääkinud. See, et lapse ema väitis lapse isale ka varasemalt vaheldumisi, et laps on ja ei ole hageja oma, ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mille põhjal oleks 4 2-25-6578 pidanud hagejal tekkima põhjendatud kahtlus. On üldteada olev asjaolu, et kui pooled ei saa teineteisega läbi ning üks lapse vanematest ei soovi, et teine lapse ellu puutuks, võib võtta ta kasutusele erinevaid võimalusi, et teist vanemat lapsest eemal hoida. Ainuüksi lapse ema märkustest ei pidanud lapse isa aru saama, et ta ei pruugi olla lapse isa. Lapse ema ei toonud välja selliseid asjaolusid, mis oleks rääkinud hageja isaduse vastu. Pole ka eluliselt usutav, et hageja oleks võtnud isaduse omaks või mitte kohtu poole pöördunud, kui tal oleks olnud põhjendatud kahtlused oma isaduses H. M. suhtes.
6. Hagi on kohtusse esitatud 29.04.2025, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varem kui üks aasta enne hagi esitamist. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja ei ole alaealise H. M. isa, kuulub hagi rahuldamisele.
7. Kohus märgib, et kuigi tuleb lähtuda lapse huvidest, ei saa jätta hagi rahuldamata, kuna hagi rahuldamiseks on kõik alused olemas ning nõuded täidetud. Hagi on tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole ka lapse huvides, et tema sünniakti jääb isana mees, kes tegelikkuses tema isa ei ole. Ainuüksi asjaolu, et laps ei saa hagi rahuldamisel hagejalt elatist nõuda, ei ole põhjuseks jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei oleks see ka hageja suhtes õiglane, kui tema hagi jäetakse rahuldamata põhjusel, et keegi võiks lapsele elatist tasuda. Hagejal on endal perekond, ta saab varsti tõepoolest isaks, hagejat ei saa sundida tasuma elatist lapsele, kelle bioloogiline isa ta ei ole ning kelle elus ei ole lastud teda ka varasemalt osaleda. Lapse huvid võiksid saada kahjustada sellisel juhul, kui lapsel oleks olnud tugev side hagejaga ning hageja praegusel juhul selle katkestaks, saades teada, et ta ei ole lapse bioloogiline isas. Antud asjas ei ole lapsel ja hagejal emotsionaalset sidet, mida saaks lõhkuda.
8. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
9. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Brigitta Mõttus Kohtunik 5