Obsah (6)

§ 29§ 132§ 204§ 120§ 123§ 87

4-19-1114 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2019. a Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1114 Kohtunik Piia Jaaksoo Väär

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada A.H suhtes väärteomenetlus LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna puuduvad väärteo tunnused . 2.

§ 132

p 2 alusel tühistada PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsus väärteoasjas nr 2510,19,000064 mõistetud põhikaristuse ja karistuse täitmise osas - karistada A.H LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 päevamäära, mis on 720 eurot ja määrata rahatrahvi tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 15. kuupäevaks . Osamakse suurus 60 eurot. 3. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud PPA Lääne Prefektuuri Paide PJ 28.01.2019 otsus es väärteoasjas nr 2510,19,000064.

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui A.H järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§ -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsusega väärteoasjas nr 2510,19,000064 lisakaristusena määratud 3 kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtu otsuse jõustumisest. Vastavalt LS § 127 peab A.H 5 tööpäeva 1 4-19-1114 jooksul arvates kohtu otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
2. Edastada kohtuotsus A.H-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvä line menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsusega väärteoasjas nr 2510,19,000064 /VTT tl 1-2/ karistati A.H järgmise rikkumise eest – 19.01.2019 kell 10.05 Türi vald Järva maakond, Türi-Arkma 4.km parem pärisuund, A.H juhtis mootorsõidukit seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,51 mg/l. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Rikkus LS § 69 lg 3, § 38 lg 2, § 88 lg
3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2, § 242 lg
4. A.H karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebus A.H esitas kohtule kaebuse / tl 2-4/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, kahetseb juhtunut. Kaebuse kohaselt ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid ettevaatamatuse tõttu, kuna tundis end juhtimiskõlbulikus seisundis. On nõu s karistust kandma rahatrahvi näol, soovib maksta ositi. Taotleb otsusega määratud karistuse kergendamist - juhtimisõiguse mitteäravõtmist, kuna kaebuse järgi juhiloa puudumisel kaotaks töökoha, sest tööülesanded näevad ette auto juhtimist. Töö kaotamine tähendaks, et ei saaks maksta määratud rahatrahvi. Töö on hooajaline kevadest sügiseni, puudub osa aastast korraline sissetulek. Soovib trahvi maksta ositi. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /tl 1213/, et menetlusalune isik süüd eitanud ei ole ja on avaldanud kahetsust. Karistuse määramisel on arvestatud, et tegu on toime pandud tahtlikult, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuvälise menetleja otsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on just sellise karistusliigi ja -määra valinud, selles osas jääb kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde. Kohtuväline menetleja märgib, et isik, kes kasutab juhtimisõigust, peab olema eriti hoolas ning järgi ma liiklusseaduses esitatud nõudeid. Seesugused nõudeid ei ole tekitatud iseenesest vaid iga-aastane liiklusstatistika näitab, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on ohtlik. Isik, kes asub sõidukit juhtima peab ohu ennetamiseks eelkõige ise hindama oma seisundit ning oma tegevuse seaduspärasust - juhi kohustus on enne mootorsõidukit juhtima asumist kontrollida enda tervislikku seisundit. KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata, millised kohustused on menetlusalusel isikul vaid tuleb vaadelda väärteo toimepanemisega seotud asjaolusid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt omab A.H kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Konkreetse menetlusaluse 2 4-19-1114 isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et isik jätkab analoogsete rikkumiste toimepanemist. Kuna varasem karistus ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekamalt käituma, on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisaks põhikaristusele tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka lisakaristust. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus rahatrahv 720 eurot ja juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A.H kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et

§ 120

lg 1 alusel saab kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3, 13/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 1, 3/. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A.H on toime pannud teod, millised kohtuväline menetleja talle süüks arvas. A.H on väärteoprotokollis /VTT tl 3/ kirjutanud, et kahetseb oma tegu, on tutvunud protokolliga. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 19.01.2019 /VTT tl 4/ nähtub, et indikaatorvahend on A.H kontrollimisel andnud positiivse tulemuse. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt on A.H tuvastatud silmade punetus, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, aja-, isiku ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24 -tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne, alkoholilõhn suust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /VTT tl 5/ kohaselt kasutati 19.01.2019 kell 10.54-10.58 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKII EST nr ARBK-0028 , joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik A.H , tõendusliku alkomeetri lugem 0,56 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,51 mg/l. Protokolli andmed kattuvad tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 19.01.2019 /VTT tl 6/ kohaselt kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel A.H sõiduki Hyundai Sonata rg-märk * * juhtimiselt 19.01.2019 kell 10.05 Türi vald Järva maakond, Türi -Arkma 4.km kuni väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,00 mg/l. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud, et A.H on rikkunud oma tegevusega LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et A.H poolt toime pandud te gu täida b LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärte ona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõendaks, et A.H 19.01.2019 oleks rikkunud LS § 38 lg 2, 88 lg 1 nõudeid, millede kohaselt mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad 3 4-19-1114 olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS §-s 88 loetletud dokumendid – LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, lõige 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Kuna kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et A.H pani toime LS § 242 lg 1 sätestatud väärteo, tuleb selles osas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna puuduvad väärteo tunnused.

Kohus leiab, et A.H pani LS § 224 lg 2 ette nähtud väärteo toime otsese tahtlusega. A.H on kaebuses selgitanud, et ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid ettevaatamatuse tõttu, kuna tundis end juhtimiskõlbulikus seisundis. A.H ole selgitanud, millistel asjaoludel sellise järelduseni jõudis. A.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, seega on tal varasem kogemus enda seisundi hindamisel peale alkoholi tarvitamist. Kohus leiab, et A.H tuvastatud joove on sellises määras, mille puhul ei ole usutav, et isik tunneb end olevat juhtimiseks lubatud seisundis. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.H on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteoe toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et A.H poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 22 4 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 -9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on A.H karistanud KarS § 63 lg 1 alusel LS 224 lg 2 järgi rahatrahviga 18 0 trahviühikut, s.o 72 0 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud. Kuna kohus leidis, et A.H ei ole toime pannud LS § 242 lg 1 sätestatud väärtegu ja lõpetas selles osas väärteomenetluse, ei tule karistust määrata KarS § 63 lg 1 järgi, vaid karistus tuleb määrata ühe teo eest, s.o LS § 224 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.H puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et A.H süü on keskmisest suurem, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, joove oli mitte väiksem kui 51 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud keskmises määras. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. A.H tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4 4-19-1114 Karistusregistri teate /tl 14/ kohaselt on A.H kehtiv karistus liikluskuriteo eest. Pärnu Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5306 on A.H karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis vangistusega 7 kuud KarS § 73 lg 1 järgi 1 -aastase katseajaga (karistus täidetud 28.06.2017). Lisakaristusena on ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamise puhul omab tähtsust, et A.H on korduvalt rikkunud keeldu juhtida mootorsõidukit joobeseisundis. Kuigi eelmine rikkumine toimus 22.05.2016, omab see käesoleval juhul karistuse mõistmisel tähtsust , sest eelmine joobes juhtimise eest mõistetud karistus ei ole kustunud ja see näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Kohus leiab, et joobes mootorsõiduki juhtimine on selline käitumine, mis toob kaasa selle, et juht ei suuda võimalike olukordade puhul adekvaatselt reageerida ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks . Seetõttu kujutabki joobes juhtimine endast reaalset ohtu nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele. Kohtuväline menetleja on A.H karistanud LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on mõistnud A.H-le põhikaristuse vastavalt KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistus on mõistetud keskmisele määrale lähedases määras ja arvestades A.H süü suurust, mis on keskmisest suurem, ei ole alust põhikaristuse kergendamiseks. Asjaolu, et kohus lõpetas menetluse LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, ei too kaasa kergema karistuse mõistmist, sest kohtuväline menetleja oli A.H karistanud KarS § 63 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et A.H-le oligi määrtaud karistus LS § 224 lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja on karistanud A.H lisakaristusega LS § 224 lg 3 p 1 alusel miinimummääras s.o 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. A.H on taotlenud kaebuses lisakaristuse tühistamist, on avaldanud, et töötab hooajaliselt kevadest sügiseni, tööülesanded näevad ette auto juhtimist. Riigikohus on otsuses 3-1-1-26-10 p 7.3 märkinud, et üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. KarS § 56, mida tuleb järgida ka lisakaristuse mõistmisel, ei sätesta karistuse mõistmise alusena töökoha olemasolu või selle säilitamist asjaoluna, mida peaks kohus arvesse võtma karistuse mõistmisel. A.H ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh hooajaliselt kevadest sügiseni ). On olemas palju töökohti, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu ja seetõttu leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista A.H töötamist. Kohus leiab, et eelkõige karistuse eripreventiivsest eesmärgist lähtudes tuleb jätta muutmata kohtuvälise menetleja poolt A.H-le määratud lisakaristus. Pärnu Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5306 on kohus A.H-lt lisakaristusena ära võtnud ka mootorsõiduki juhtimisõigus e 1 kuuks. Kuigi A.H suhtes on juba kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole see karistus koostoimes tingimisi mõistetud vangistusega mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. 5 4-19-1114 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on ka lisakaristuse määramisel järginud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alus eid ja lisakaristuse tühistamiseks alust ei ole. A.H on kaebuses avaldanud, et soovib rahatrahvi tasuda ositi. Kuivõrd A.H olukorras, kus tal juhtimisõigust ei ole, võib kaotada senise töökoha, siis karistuse ühes osas tasumise kohustus võib seada ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et KarS § 66 lg 2 juhindudes tuleb A.H-le anda võimalus tasuda määratud rahatrahv ositi seaduses ette nähtud maksimumtähtaja, ühe aasta jooksul. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus A.H taotluse rahatrahvi ositi tasumise osas - KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrab rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Lähtudes

§ 132

p 2 kohus tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsuse väärteoasjas nr 2510,19,000064 osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda A.H olukorda. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 38 lg 2, § 69 lg 3, § 88 lg 1, § 127, § 224 lg 2, lg 3 p 1, § 242 lg 1, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3,

§ 29lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6