lg 3 ja lg 5 p 2), olles kohustatud teed andma, vähendama sõidukiirust kuni seismajäämiseni (
lg 1), olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (s h jalakäija) suhtes ning vältima tema ohustamist ja kahju tekitamist (
lg 1) ning enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri sooritamist veenduma, et see on ohutu ja ei ohusta teisi liiklejaid (
lg 2) ning kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal liikluse tihedust ning muid liiklusolusid (võimalike jalakäijate liikumist päevasel ajal tiheda liiklusega kesklinna ühel peatänavatest), et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal (
V.Z ei olnud nende hoolsuskohustuste järgimisel piisavalt tähelepanelik ja hoolikas, mistõttu jäi tal märkamata jalakäija O K, kes ületas teed, kuhu V.Z oli kõrvalteelt sooritamas parempööret ning ei peatunud ega andnud teed vaid sõitis jalakäijale otsa ja seejärel temast üle. Oma tegevusega põhjustas V.Z liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkus O K saadud massiivsetesse vigastustesse sündmuskohal. Kuna V.Z ei olnud piisavalt tähelepanelik manöövrit sooritades ja teeandmiskohustuse täitmisel, põhjustas ta ettevaatamatusest (hooletusest) jalakäija surma kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral mootorsõiduki juhile sätestatud kohustustesse, oleks pidanud sellist tagajärge ette nägema. V.Z rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida sätestavad Liiklusseadus (
) § 14 lg 2 - iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik;
lg 1 - hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, kahjustada inimesi, vara;
lg 1 - peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest; 2
lg 3 - parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
lg 5 p 2 – juht peab andma teed jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
lg 1 - tee andmise kohustuse korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust;
lg 1 - juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;
lg 2 - juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
lg 1 - juht ei tohi ohustada oma tegevusega jalakäijat;
lg 3 p 1 ja 2 - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega V.Z pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati inimese surm. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Masing, süüdistatav V.Z ja tema kaitsja Aivar Pilv sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtule esitatud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokk uleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.Z kuulub KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.