lg 2 p 1 järgi Lühimenetluses Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav U.E Ik: XXX, xxx kodanik, xxxharidus, töökoht: xxx ; xxx, puuduv töövõime kuni 20.04.2022, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 05.12.2018 otsusega nr 1-18-9657 karistatud
lg 1 järgi vangistusega 5 kuud
RESOLUTSIOON 1. U.E süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. 3.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele osa karistusest, s.o vangistus 3 (kolm) kuud. 4. Koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 3 kuu kandmist arvestada alates U.E karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta U.E-le mõistetud ja ärakandmata vangistusest osa, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud, U.E suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse osa täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.E temale määratud 4 (neli) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Sauna 5, Rapla, tel.: 489 0647; 53436552, e-post: parnukrho.info@just.ee). 1 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada U.E järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata U.E-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata U.E-le käitumiskontrolli ajaks koh ustus osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis (Eluviisitreening).
p 1 kohaselt arvestada U.E-le määratud 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.05.2022.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. U.E Leidtropilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; - kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasust 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurost ja 48 (nelikümmend kaheksa) sendist osa, mis oli vahetult seotud õigusnõustamisega, s.o 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 2010 (kaks tuhat kümme) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „U.E , 1-22-2543, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.E-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsjale makstud tasu osa, mis on seotud sõidukuluga kokku summas 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 8 (kaheksa) senti, jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Salvestised: CD-plaat sündmuskoha fotodega (ümbrikus tl 23) ja CD-plaat Häirekeskuse helisalvestistega (ümbrikus tl 42), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates 2 süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kaitsealune on end nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil süüdi tunnistanud ning süüteo toimepanemine on toimikus leiduvate tõenditega tõendamist leidnud. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle 3 inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 sätestab vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega kõigepealt tuvastab kohus, kas ja milliseid liiklus- või käitusnõudeid süüdistatav rikkus, seejärel, kas sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm ning kas liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kahtlustatava U.E ütluste (tl 1-3) kohaselt oli ta 03.06.2021 päeval U Li juures, kus oli veel kaks meesterahvast, nad tarvitasid neljakesi Laua viina ning jõid kokku ära 2 liitrit viina. Kahtlustatava kasutuses oli sel päeval A M kuuluv mopeedauto Ligier xxx. Tol päeval pidi sõitma 10 km kaugusele sõbra juurde kella 16.30 paiku ja kutsus U Li kaasa. Ta teadis, et oli alkoholi tarbinud ning ei tohiks mingit sõidukit juhtima asuda, kuid arvas, et on võimeline 10 km autoga sõitma. U.E istus mopeedauto juhiistmele, kinnistas turvavöö, L istus kõrvalistmele, kellel palus kahtlustatav mitu korda turvavöö kinnitada, kuid L kurtis, et tal on sellega ebamugav ja turvavööd ei kinnitanud. Liikusid Paunküla poole mööda Ojasoo-Ardu teed, ilm oli palav, aknad olid lahti ning L hoidis oma paremat kätt täielikult aknast väljas. Kahtlustatav ei mäleta täpselt mis juhtus, kuid ühel hetkel kaldus autoga paremale teelt välja, selle peale ehmatas ja rabas rooli vasakule, mille peale kaotas mopeedauto juhitavuse ning paiskus üle parema külje üle katuse ja jäi vasakul pool teed põllu peal seisma. Küsis mõni hetk pärast õnnetust, kas Lil on midagi viga, alguses vastas ta eitavalt kuid hetke pärast nägi oma kätt, mis oli viga saanud. Käsi veritses tugevalt ja nahk oli maas, kahtlustatav helistas 112-te ja kutsus kiirabi. Pärast õnnetust kahtlustatav rohkem alkoholi ei tarbinud. U.E tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, kahetseb väga oma tegu ja tal on kahju, et tema pärast U L viga sai. On Liga sellest õnnetusest rääkinud ja kannatanu väidab siiani, et tal pole kahtlustatava vastu mingeid pretensioone ega taha temalt kompensatsiooni. Kannatanu U Li ülekuulamise protokolli (tl 5-7) kohaselt oli ta 03.06.2021 kodus, koos temaga olid tema isa, sõber ja U.E , tarvitasid koos viina, jõid nelja peale ära liitri viina. Mehed tõid vahepeal ka õlut. Ühel hetkel tahtis U.E ühe teise sõbra juurde külla minna, kuna oli Li sõbra peale armukade, L oli pärast pikka lunimist nõus kaasa minema. Istusid mopeedautosse, U.E juhi kohale, kannatanu kõrvalistmele. Ei mäleta täpselt, kas tal oli turvavöö kinnitatud. U.E oli eelneval päeval ära vahetunud mopeedauto pidurid, kuna eelnevad olid kehvad ja piduripedaali tuli tugevalt vajutada. Uued pidurid olid aga korralikud, pedaal tundlikum. Kannatanu arvab, et U.E unustas selle ära. Ühel hetkel kui liikusid mäest alla, vajutas U.E kannatanule arusaamatul põhjusel järsult pidurit, misjärel kaotasid sõiduki üle kontrolli ja auto paiskus üle katuse. Kannatanu ilmselt haaras käega paremast uksest. Kui U.E talt küsis, kuidas tal on, vastas kannatanu alguses, et kõik on korras, kuid järgmisel hetkel nägi, et ta parem käsi ripub randme otsas ja oli tugevalt muljuda saanud. U.E helistas kannatanu palve peale kiirabisse. Pärast seda peatus ka möödasõite auto, kus olnud meesterahvas helistas samuti kiirabisse. Kiirabi viis ta Mustamäe haiglasse, kus tal tuvastati parema labakäe ja randme lömastus, luud olid murtud, tehti mitu naha siirdamist. Samuti võeti vasakust käest närv ja paigaldati paremasse randmesse, kus oli närvikahjustus. Pärast õnnetust oli haiglas 13 päeva, läks tagasi 25.06.2021 ning 27.06.2021 tehti käele uus operatsioon. Haiglas oli kuni 05.07.2021. Ütluste andmise hetkeks ei olnud ta käsi taastunud, sõrmede liikuvust praktiliselt pole, rannet painutada ei saa. On paremkäeline ja kogu õnnetuse järgne periood on olnud valulik ja raske. Arsti sõnul ei taastu käsi kunagi täielikult, taastumine võtab vähemalt aasta aega, kodus peab tegema erinevaid harjutusi käe liikuvuse parandamiseks. Arvab, et õnnetuse põhjustas süüdistatava joobes olek ja see, et ta unustas, et mopeedautol olid korralikud pidurid. Kaalub Leidtropi suhtes hagi esitamist. 4 Tunnistaja J K ütluste (tl 8-9) kohaselt helistas talle ta elukaaslane H L, kes rääkis, et U ja U.E olla teelt välja sõitnud, Ul käsi katki. Siis helistas tuttav I K, kes rääkis sama, auto oli üle kuudi käinud, U ja U.E jalutasid ringi ja U istus autosse. Kohale jõudes oli U kõrvalistmel, võõras mees U juures, kes lahkus siis kui kiirabi tuli. Kiirabi viis U ära. U.E, mopeedauto omanik, jäi auto juurde kuni politsei saabumiseni. Tunnistaja nähes U.E midagi ei tarvitanud. Pärast õnnetust ei ole tunnistaja U.E-ga suhelnud. Tunnistaja K L antud ütluste (tl 10-11) kohaselt ema helistas ja ütles, et tegid Sääskülas avarii, kiirabi ei olnud selleks hetkel veel kutsutud. Tunnistaja ütles, et U.E kutsuks kiirabi, misjärel sõitsid sündmuskohale. Siis juba kiirabi tegeles emaga, ema ütles, et nemad tegid, kuid ei täpsustanud, kes oli roolis. U.E-ga tunnistaja sündmuskohal ei suhelnud, samuti ei näinud, et U.E oleks midagi kuni politsei saabumiseni tarvitanud. 13.08.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 41-42) on vaadeldud 03.06.2021 Häirekeskusesse tehtud kolme kõnet, kus teatatakse, et Harjumaal on toimunud liiklusõnnetus, naisterahvas on viga saanud ja palutakse kiirabi, samuti seda, et liiklusõnnetuse põhjustanud juht on alkoholijoobes. 03.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 13-23) on vaadeldud liiklusõnnetuse sündmuskohta Ojasoo-Ardu tee 3.km, kus nähtuvad ka mopeedauto Ligier XT00 reg. märgiga xxx kahjustused ning autos ja selle ümbruses olevad vereplekid. Rehvijäljed nr 1 ja 2 on paremal pool haljasalal suunaga Riidamäe poole, mis seejärel suunduvad tagasi sõiduteele. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Ligier XT00 reg. märgiga xxx asub vasakul pool sõiduteed haljasalal, suunaga Sääsküla poole, mis on vastassuund Riidamäele, sõiduki kahjustused on peamiselt paremal pool. 03.06.2021 sõiduki Ligier XT00 reg. märgiga xxx vaatlusprotokolli (tl 24-25) kohaselt tuvastati, et mopeedauto esiklaas on purunenud, mõranenud, esiosa kahjustatud, rooliratast keerates esimesed rattad ei pööra, jalgpidur avaldab vajutades vastusurvet, seisupidur rakendub, rehvid survestatud, parempoolne tagaratas viltu. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 27) nähtub, et 03.06.2021 kell 18.04 kuni 18.12 kasutati U.E seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 1,37 mg ja 1,34 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,12 süüdistatava kasuks arvestades oli l õplikuks tulemiks 1,22 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A P (tl 64-65), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 61-63), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal U.E istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis U.E mootorsõidukit. On tuvastatud, et 03.06.2021 Ojasoo-Ardu tee 3.km põhjustas liiklusõnnetuse U.E ehk ja liikudes Sääsküla poolt Riidamäe küla suunas, kaotas sirgel teel juhitavuse mopeedauto üle ning kaldus paremale teel välja, misjärel rullus sõiduk üle katuse teisele poole teed haljasalale. U.E juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. U.E rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi 1,22 mg ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav sõidukit juhtides joobeseisundis 5 Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et U.E rikkus LS § 14 lg-s 2; § 16 lg-s 1; § 33 lg 11 p-s 2; § 69 lg 1 p-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud norme, millega süüdistusaktis on sisustatud
Selline tegevus on vaadeldav
Edasi tuvastab kohus, kas eelnimetatud liiklusnõuete eiramise tagajärjel põhjustas süüdistatav
Isiku ekspertiisiakti nr xxx (tl 33-40) kohaselt on kohtuarst-ekspert A A andnud ekspertarvamuse, et U Lil esinesid tervisekahjustustena parema randme ja labakäe vigastus: kordarluu alumise osa (tikkeljätke) murd, kämblaluude (päitluu ja konksluu) murrud, kämblaluude ulatuslikud nihestused ning pehmete kudede (sh kõõluste ja närvide) kahjustused. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil toimunud liiklusõnnetuses sõiduki teelt väljasõidul. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. U Lil tuvastatud tervisekahjustused põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav rikkus liiklusseaduse nõudeid ning seetõttu põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kaasreisija U L raskeid tervisekahjustusi. Seega on süüdistatava tegu põhjuslikus seoses teoga põhjustatud tagajärjega. Järgmisena peab kohus hindama U.E tegevuses
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seejuures on oluline tuvastada, kas süüdistatav oli tagajärje ehk antud juhul raske tervisekahjustuse põhjustamisel ettevaatamatu.
Olemasolevate tõendite pinnalt pole kahtlust, et süüdistatav oli teadlik enda alkoholijoobest ning asus sõidukit juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamist seisundis, mis on juhile keelatud. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist tähelepanematuse või kohusetundetusega, vaid see kujutas lubamatut riski, U.E hindas ebaõigesti enda seisundit, kuna arvestades süüdistataval esineva joobe suurust ning süüdistatava enda ütlusi, oli ta enda joobeseisundist teadlik. Seejuures on süüdistatavat varem karistatud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.t süüdistatav oli üheselt teadlik nii oma käitumise keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on süüdistatav LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 sätestatud keeldu rikkunud kavatsetult, s.t ta teadis, et ta on alkoholijoobes ning ta asus sõidukit juhtima, s.t ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Kohus leiab ka seda, et kui süüdistatav ei oleks olnud LS § 69 lg 3 märgitud juhile keelatud seisundis, olnuks tal parem reaktsiooni kiirus, suutmaks kontrollida sõiduki juhitavust ja võimalik, et juhile lubatud seisundis sõidukit juhtides ei oleks toimunud liiklusõnnetust. Seega on tõendatud, et süüdistatava teo ja tema poolt põhjustatud tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Nimelt rikkus süüdistatav tahtlikult eelpool välja toodud liiklusseaduse nõudeid, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Süüdistatavale on ette heidetud LS § 14 lg 2 sätestatud nõude: iga liikleja liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, samuti LS § 16 lg 1 sätestatud nõude: liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning ka LS § 33 lg 11 p 2 sätestatud nõude: juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule ja LS § 69 lg 1 sätestatud nõude: juht ei tohi olla joobeseisundis, rikkumist. Kohus leiab, et eelkõige rikkus süüdistatav LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 sätestatud keeldu, 6 kui ta asus sõidukit juhtima joobeseisundis kui tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 1.22 mg/l ning sellised keelu rikkumised pani ta toime kavatsetult. Selline seisund aga tekitab olukorra, kus isik ei ole võimeline enam täitma ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 sätestatud nõudeid, s.h olema liiklejana hoolikas ja ettevaatlik vältimaks ohu või kahju tekitamist ning hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Viimatinimetatud nõudeid aga rikkus süüdistatav kohtu arvates kaudse tahtlusega, s.t süüdistatav pidas võimalikuks, et kui ta neid nõudeid ei täida, võib ta teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohtu arvates rikkus süüdistatav kõiki eelloetletud nõudeid ning juhul, kui süüdistatav oleks eelmärgitud nõudeid täitnud, ei oleks liiklusõnnetust toimunud, s.t süüteo toimepanemine oleks olnud välditav ning seda saanuks ära hoida vaid süüdistatav ise, kuivõrd teisi sõidukeid liiklusõnnetuses ei osalenud. Kuigi liiklusõnnetuse põhjustamises süü tuvastamisel peab tuvastama kõigi liiklusõnnetuses osalenute käitumise, s.h ka kannatanu käitumise ja rolli liiklusõnnetuses, siis käesoleval juhul on kannatanuks kaasreisija, s.o sõitja, kes küll kasutas sõidukit liiklemiseks, kuid ei juhtinud seda. Seega ei ole kannatanule ühegi liiklusnõude eiramine etteheidetav. Küll oleks raske tervisekahjustus jäänud olemata juhul, kui kannatanu ei oleks süüdistatava juhitud sõidukisse istunud ja süüdistatavaga kaasa sõitnud. Kui aga kannatanu ei oleks teadvalt alkoholijoobes olnud süüdistatava autosse istunud ja süüdistatav sellele vaatamata oleks liiklusõnnetuse põhjustanud, tekitades sellega varalist kahju, oleks tegemist olnud
Seega juhul, kui kannatanu ei oleks istunud sõidukisse, mille rooli asus kannatanule teada olevalt joobes juht, ei oleks kannatanule rasket tagajärge saabunud. Seejuures, kui süüdistatav oleks toime pannud
lg 1 ettenähtud kuriteo, oleks tegemist olnud teise astme kuriteoga, kuid uue
lg 2 ettenähtud kuriteo samaaegne toimepanemine, s.o joobeseisund sõiduki juhtimisel muutis kuriteo kvalifikatsiooni
Kuigi liiklusnõuete rikkumised on toime pandud tahtlikult, siis ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistatav soovinuks liiklusnõudeid eirates kellegi tervist kahjustada. Küll leiab kohus, et sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis loob liikluses ohu nii juhile endale kui ka tema kaasreisijatele ning taolise iseloomuga liiklusnõuete eiramisele kaasneb alati spetsiifiline oht, so liiklusoht. Kui aga lisaks joobele rikutakse ka teisi liiklusnõudeid, on oht seda suurem. Kohus leiab, et kuna liiklusseaduses sätestatud piirangud ja keelud on kehtestatud just liiklusohutuse tagamiseks, siis neid liiklusohutuse mõttes olulisi piiranguid ja keeldusid tahtlikult rikkudes on isikule enamohtliku tagajärje saabumine etteaimatav. Arvestades kriminaalmenetluses tuvastatud sündmuste ahelat ja tagajärge, võib tulla järeldusele, et süüdistatav lootis sellise tagajärje mittesaabumisele ning tegemist on kergemeelsusega tagajärje suhtes, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et U L raske tervisekahjustuse põhjustamine on toimunud ettevaatamatusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et U.E mootorsõiduki juhina rikkus liiklusnõudeid, millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, kui see on toime pandud joobeseisundis, s.o pani toime
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. 7 Antud juhul tuleb karistuse mõistmisel kõigepealt arvestada aset leidnud liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam nõudeid või keeldusid on juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiranud. Hinnates süü suurust
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav rikkus mitmeid liiklusseaduse norme ja seda tahtlikult. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,22 mg/l alkoholi. Samuti ei olnud ta liikluses hoolikas ja ettevaatlik, ei taganud liikluse sujuvust, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib kahjustada inimesi. U.E jättis nimetatud kohustused tahtlikult täitmata ning põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel põhjustas isikule raske tervisekahjustuse. Arvestades tuvastatud süüteokoosseisust tulenevat ja süüdistatavale esitatud süüdistusega omistatavat tagajärge ning eiratud liiklusnõuete rohkust ja ohtlikkust leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
lg 3 p 1 kohaselt ei ole
lg 2 p 1 puhul karistuse täielik tingimuslik vabastamine lubatud, seega kuulub karistus vähemalt osaliselt reaalselt ära kandmisele. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 44) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõistetud tingimisi vangistus on täietud 05.12.2019. Samuti on süüdistataval üks kehtiv väärteo karistus, mis on mõistetud LS § 224 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, otsus on jõustunud 10.02.2021 ning karistuseks määratud rahatrahv on tänaseks päevaks tasumata. Seega kehtivate karistuste puhul on toime pandud samaliigilised teod ehk sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine siiski otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Küll leiab kohus, et koheselt täitmisele pööratav karistus peab olema oluliselt lühem kui täitmisele pööramata jäetava karistuse osa. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib suuremas osas jätta täitmisele pööramata. 8 Eeltoodust tulenevalt, arvestades süüdistatava avaldatud kahetsust kui kergendavat asjaolu ja kannatanu mõtlematut käitumist, mis seisnes selles, et ta sõitis kaasa sõidukis, mille juht on temale üheselt teada olevalt joobes ning jättis ka turvavöö sõidu ajaks kinnitamata, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kohaldades
lg 2 sätteid ja määrates kandmisele vaid väikese osa kandmisele kuuluvast karistusest. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustused, et süüdistatav oma alkoholiprobleemiga tegeleks. Kriminaalhooldusametnik on teinud kohtueelses ettekandes ettepaneku määrata süüdistatavale lisakohustustena kohustuste mitte tarvitada alkoholi ning läbida sotsiaalprogramm, mis annab teadmised, kuidas sooviga juua on lihtsam toime tulla, kuivõrd U.E puhul on oluliseks kuriteo toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldusele on süüdistatav määratud varem kolmel korral ja seda ajavahemikul 2002 kuni 2011, katseajad ta küll läbis, kuid ajas oli alkoholiprobleem süvenenud. Kohus toob ka välja asjaolu, et süüdistatav on pärast liiklusõnnetuse toimumist, ehk ligi aasta aja jooksul, suutnud käituda õiguskuulekalt. Puutuvalt lisakaristuse kohustuslikku kohaldamisse
lg 3 p 2 mõttes märgib kohus, et lisakaristust
lg 1 p 1 tähenduses saab kohaldada vaid siis, kui isikul sõiduki juhtimisõigus olemas on. Kuivõrd liiklusregistri andmete väljatrüki (tl 45) kohaselt U.E Leidtropil kehtivaid juhilube ei ole, ei ole kohtul võimalik kohaldada ka lisakaristust. Kaitsja tegi kohtuvaidluses karistusettepaneku, mille kohaselt võiks kohus mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras ja seejärel KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades mõista karistuseks 2 aastat, mis asendada
Kohus leiab, et sellise ettepaneku realiseerumine on valitsevat kohtupraktikat arvestades välistatud. Riigikohus on juba 18.12.2017 tehtud otsuses nr 1-17-689 asunud seisukohale, et kui isikut karistatakse vangistusega üle 2 aasta, mida vähendatakse ühe kolmandiku võrra, puudub võimalus karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks
Selle põhimõtte rakendamine tuleneb
lg 1 sõnastusest, mille kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Seega tuleb lähtuda mõistetava karistuse, mitte vähendatud karistuse pikkusest. Sellest tulenevalt jääb kaitsja ettepanek karistuse asendamiseks tagajärjetuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.