Obsah (9)

§ 657§ 173§ 651§ 232§ 436§ 230§ 32§ 34§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-5147 Kohtuasi KK

§ 657

lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hageja hagi tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb

§ 173

lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja hageja osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale tekkisid 20.04.2022 järgmised vigastused: kandluumurd, hematoom paremal otsmikul, pindmised vigastused paremal põlvel, säärel, hüppeliigesel, mõlemal küünarnukil, kõhul ja rinnakul. Pooled on apellatsioonimenetluses jätkuvalt eri meelt selles, kuidas vigastused kannatanule tekkisid. Hageja leiab, et kannatanu vigastused tekkisid seetõttu, et kostja sõitis kannatanule autoga otsa. Kostja leiab, et kannatanu vigastused (eelkõige kandluumurd) tekkisid kannatanu ronimisel üle piirdeaedade ja sealt alla hüpates.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus iseenesest õigesti, et kostja sõitis kannatanule autoga otsa. Seda tõendavad maakohtu otsuses viidatud tõendid – kannatanu väärteomenetluses tunnistajana 01.11.2022 ülekuulamise protokoll, politsei 20.04.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll ning 20.04.2022 kostja sõidukist ja sündmuskohast tehtud fotod. Kostja ei vaielnud sellele asjaolule maakohtu menetluses ka vastu. Sellel, mis põhjusel kostja kannatanule otsa sõitis (kostja väitel lõhkus kannatanu kostja auto akna), ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust.
3. Vaatamata sellele, et maakohus tuvastas õigesti kostja otsasõidu kannatanule, ei saa sellest veel järeldada, et kannatanule tekkinud vigastused (sh kannaluumurru) põhjustas kostja. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus kannatanu vigastuste tekkepõhjuste hindamisel tõendite hindamise nõuete vastu (

§ 232

lg 1) ning leidis seetõttu ebaõigesti, et kannatanule tekkinud tervisekahjustused põhjustas kostja. Kannatanu võimalikud vigastused otsasõidu järel on fikseerimata, sest kannatanu lahkus sündmuskohalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kannatanu tervisekahjustused tekkisid kokkupõrke tõttu kostja autoga. 11.

1. Kostja tõi esile, et pärast kokkupõrget autoga jooksis kannatanu mööda Kassi tn-t ning ronis üle 2,5 meetrise piirdeaia, ning selleks, et pääseda et Iva tn 12 kinnistule, pidi kannatanu ületama veel ühe 2,5 meetrise piirdeaia. Seda, et kannatanu ronis üle piirdeaedade, et pääseda 7 2-23-5147 Iva tn 12 kinnistule, ei ole hageja vaidlustanud (vt ka dtl 100). Maakohus leidis, et kannatanu jooksis nii kiiresti seetõttu, et ta oli adrenaliini mõju all ega tundnud valu. Samuti märkis maakohus, et kannatanu ei saanud 2,5 meetriselt piirdeaialt maha hüpates jalaluud murda, kuna aiaalune maapind oli pehme. 11.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud Iva tn 12 paikneva kohviku kauguse Kassi tn 14 kinnistust, kus kannatanu kokkupõrge kostja autoga toimus, tuginemata ühelegi tõendile. Maakohtu otsus on lisaks ka vastuoluline (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on otsuse p 7.1 kolmandas lõikes märkinud, et kohvik asus ca 50 meetri kaugusel (dtl 237) ja otsuse p-s 8, et 350 meetri kaugusel (dtl 239). Ringkonnakohus tuvastab kostja esitatud Maa- ja Ruumiameti plaani alusel, et Kassi tn 14 kinnistu ja Iva tn 12 kinnistu paiknevad üksteisest ca 250 m kaugusel (dtl 101), nagu kostja maakohtu menetluses esile tõi (dtl 92). Kannatanu on ka ise EKEI-le selgitusi andes märkinud, et ta jooksis 200–300 meetrit (dtl 60 alguses). Viidatud Maa- ja Ruumiameti plaanil on toodud mõõtkava, mis võimaldab kinnistute vahelist kaugust visuaalselt mõõta. Seega tuli maakohtul kostja vigastuste tekkepõhjuste tuvastamisel arvestada mh sellega, et kannatanu suutis läbida ca 250 meetrit. 11.3. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu oleks saanud tal tuvastatud kehavigastustega ronida ühe kahe ca 2,5 meetrise piirdeaia ning lisaks joosta ca 250 meetrit. Maakohtu hinnang, et kannatanu jooksis nii kiiresti seetõttu, et ta oli adrenaliini mõju all, kannatanu ei tundnud valu, sest valuaisting oli pärsitud ning et kandluumurd ei välista liikumist, ei põhine samuti ühelgi asjas esitatud tõendil. Kohtu poolt sellise hinnangu andmine eeldab eriteadmisi ja asjaomast tõendit. Poolel tuleb oma väiteid menetluses tõendada (

§ 230lg 1).

Kohus ei saa rajada otsust sellele, mis kohtu arvates on usutav ja mis mitte. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (

§ 232lg 1).

11.4. Veel leidis maakohus, et kannatanu ei saanud 2,5 meetriselt piirdeaialt maha hüpates jalga murda, sest aiaalune maapind oli pehme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi foto põhjal (dtl 100) võimalik teha järeldusi selle kohta, kas aiaalune maapind oli pehme või mitte, ja kas sellele ca 2,5 meetri kõrguselt maha hüpates on võimalik jalaluu murda või mitte. Ka neid asjaolusid oleks hagejal tulnud tõendada (

§ 230lg 1).

Kahju hüvitamise eeldusi ja tõendamiskoormist on maakohus pooltele selgitanud (dtl 195, ajamärk 00:04:38). 11.

1. EKEI ekspertiisiakti kohaselt võisid kannatanu vigastused tekkida tema kirjeldatud viisil 20.04.2022 liiklusõnnetuse käigus, näiteks jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel. Samas ei saanud EKEI hinnangul täielikult välistada võimalust, et kandluumurd võis tekkida kõrgelt alla (näiteks aialt) hüppamise tagajärjel (dtl 62). Arvestades eelnevalt toodut ja EKEI ekspertiisiaktis märgitut, ei saa välistada, et kannatanu vigastused (eelkõige kannaluumurd) tekkisid piirdeaialt alla hüpates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kannatanu selgitused on olnud vastuolulised. Hageja selgituste kohaselt ei tundnud kannatanu valu (dtl 195, ajamärk 00:10:48) ja ta tõusis praktiliselt kohe üles (dtl 39 lõpus). EKEI-le ekspertiisi raames selgitusi andes märkis kannatanu aga, et pärast otsasõitu olid tal kõik kohad valusad ning et parem jalg valutas eriti (dtl 60 alguses). Kui kannatanu ei tundud kokkupõrkel autoga valu, siis ei saa ka vigastuste tekkimisel kannatanu ütlused kinnitada seda, et kannaluumurd tekkis kokkupõrkel autoga. Seda enam, et kannatanu suutis väidetavate kehavigastustega ronida ühe kahe ca 2,5 meetrise aia ning lisaks joosta ca 250 meetrit. Seejuures oli kannatanu hiljem suuteline leidma kohviku väliterrassil endale vaba tooli ja helistama hädaabisse (vt dtl 60 alguses). 8 2-23-5147 11.
2. Ülaltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi. Ainuüksi selle tuvastamisest, et kostja sõitis kannatanule autoga otsa, ei piisa hagi rahuldamiseks. Siinsel juhul ei saa välistada, et vigastused (eelkõige kannatanu kandluumurd) tekkisid piirdeaialt alla hüpates. Kannaluumurd oli peamine (ainus) vigastus, mille tõttu kannatanu vajas arstiabi (vt dtl 42–43; aga ka dtl 60 – „kiirabi viis kannatanu PERH-i, kus pandi jalg kipsi ja lasti koju“; dtl 62, p 3). Muud vigastused (hematoom ja pindmised vigastused) ei vajanud vahetult nende tekkimise järel ega hiljem arstiabi (vt ka dtl 60 alguses), mis võimaldab järeldada, et need ei olnud tõsised. 11.
3. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et kannatanule tekkinud kehavigastused tekkisid kostja tegevuse tõttu, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse. 11.
4. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja hagi jääb tervikuna rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi. 11.
5. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse muudele väidetele ja 29.09.2025 seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.9.
6. Kohtuasja toimikus ei ole kostja väärteoasjas antud ütlusi. Seega ei ole maakohus eksinud, kui ei ole otsuses kostja asjaomaseid ütlusi hinnanud. Põhjendamatu on ka kostja etteheide, et maakohtul oleks tulnud teha kannatanule psühhiaatriline ekspertiis. Kannatanu vaimne tervis ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust. 11.9.
7. Kostja märgib õigesti, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (

§ 32lg 1).

Maakohus on kostjale enne 17.12.2024 toimunud kohtuistungit selgitanud, et kohus ei taga kostjale istungiks tõlki ning et kostjal tuleb tõlk ise istungile kaasa võtta (dtl 181). Kostja teatas maakohtule, et tuleb istungile ilma tõlgita (dtl 183). Kuna kostja jättis tõlgi kaasamata, ei olnud maakohtul asja lahendamine takistatud. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi (

§ 34lg 1 esimene lause).

Viidatud sättest ei tulene kohtule tsiviilkohtumenetluses absoluutset kohustust tagada isikule tõlge. Kohtul tuleb tõlk kaasata üksnes võimaluse korral. Kohus võib tõlgi leidmise teha kohustuseks menetlusosalisele (

§ 34lg 2 esimene lause).

Kostja tõi esile, et maakohtu kohtunik pidas 27.11.2024 toimunud istungi osaliselt vene keeles, mis istungi helisalvestise kohaselt ka nii oli (dtl 197). Kuna maakohtu kohtunik on kostja jaoks pidanud istungit osaliselt vene keeles ja kostja on suutnud menetluses läbivalt ise esitada menetlusdokumente eesti keeles, on kostja saanud vaatamata tõlgi kaasamata jätmisele oma õigusi maakohtu menetluses tõhusalt kaitsta. Eelnevale vaatamata rõhutab ringkonnakohus, et ka kohtuistungid tuleb

§ 32lg 1 kohaselt pidada eesti keeles.

Vajadusel tuleb poolel kaasata tõlk. 11.9.

1. Nagu ringkonnakohus 02.09.2025 määruse p-s 5 juba viitas, siis maakohus selgitas 27.11.2024 kohtuistungil kostjale, et kohus ei arvesta materjalidega, mida kostja ei ole esitatud e-toimiku kaudu. Kui kostja soovib internetis kättesaadavatele andmetele tugineda, tuli kostjal need esitada e-toimiku kaudu (dtl 196, ajamärk 00:30:09). Eelnev on 17.12.2024 kohtuistungi protokollis kirjas (vt juba viidatud dtl 196, ajamärk 00:30:09). Kostja pidi 9 2-23-5147 maakohtu selgitustest ka aru saama, sest esitas 19.12.2024 täiendavate tõenditena fotod (dtl 198–214). Muid tõendeid kostja aga ei esitanud. 17.12.2024 kohtuistungi helisalvestis on lisatud protokollile ja see on digitoimikus kättesaadav (vt dtl 197). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

1. Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud menetluskulude nimekirja. Seega ei määra ringkonnakohus kindlaks kostja maakohtu menetluskulusid.
2. Apellatsiooniastmes on kostja tasunud asja materjalidest nähtuvalt riigilõivu apellatsioonkaebuselt 840 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Enammakstud riigilõivu on ringkonnakohus tagastanud 04.06.2025 määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 10