KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-24-13543 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2025. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K P hagi Kohtla-Järve linn

§ 89lg 1 alusel on tühine.

poolt 31.05.

1. a tehtud 1
2. Lugeda K P ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vaheline töösuhe lõppenuks

§ 107lg 2 alusel alates 01.07.2024.

a. 4. Mõista Kohtla-Järve Linnalt (Linnavalitsuse kaudu) K P kasuks hüvitis

§ 109

lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5 400 (viis tuhat nelisada) eurot (bruto). MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K P (hageja) esitas 07.12.2023. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Kohtla-Järve linna (Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu alljärgnevate nõuetega:

§ 107lg 2 alusel alates 01.07.2024. a;

§ 109lg 1 alusel summas 5 400 eurot (bruto). 2. TVK 30.07.2024. a otsusega rahuldati K P töövaidlusavaldus täies ulatuses. Otsuse resolutsiooni kohaselt:

§ 89lg 1 alusel on tühine;

§ 107lg 2 alusel alates 01.07.2024. a;

§ 109lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5 400 eurot (bruto).

1. Töövaidlusavalduse kohaselt asus avaldaja20.09.
2. a tööle vastaspoole juures kirjaliku, tähtajatu töölepingu alusel kommunikatsiooni vanemspetsialisti ametikohale. 31.05.
3. a esitas vastaspool avaldajale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt tööleping öeldi erakorraliselt üles alates 01.07.
4. a

§ 89lg 1 alusel.

Avaldaja leiab, et ülesütlemine on tühine. Avaldaja töömaht ei vähenenud. Töö ümberkorraldamiseks puudus alus, sest töötaja töökoha asemel loodi uus töökoht „avalike ja välissuhete juhtivspetsialist“. Tööülesanded uuel ametikohal ja avaldaja ametikohal kattusid (näiteks tuleb aidata kaasa 2 Kohtla-Järve linna kuvandi loomisele ning samuti tagada efektiivsem linna delegatsioonide välisvisiitide ja välisriikidest Kohtla-Järve linna saabuvate delegatsiooni vastuvõtmine). Avalike suhete juht kuulub kommunikatsioonispetsialistide hulka. Koondatava ja loodava ametikoha ülesanded kattusid oluliselt. Kuivõrd tööümberkorraldust ei toimunud ning sisuliselt töötaja ametikoht säilis, siis koondamissituatsioon puudus. Avaldaja tõi välja, et uue ametikoha töötasu hakkaks olema suurem kui avaldajaga kokkulepitud töötasu (1 800 eurot bruto), mistõttu ei ole loodav koht majanduslikult otstarbekam. Lisaks tõi avaldaja välja, et talle ei pakutud teist tööd, mistõttu on ülesütlemine ka seetõttu tühine. Avaldaja esitas tõenditena TVK-le töölepingu, lisa, ülesütlemisavalduse ning kommunikatsiooni spetsialisti ametijuhendi.

1. Kostja esitas 09.09.
2. a Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja taotleb, et kohus vaataks töövaidluse läbi ulatuses, milles TVK rahuldas töötaja avalduse.
3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on oma arvamuse selgitanud TVK-le esitatud vastuses ning jääb selle juurde. Kostja leiab, et TVK eksis töölepingu ülesütlemisavalduse materiaalse kehtivuse hindamisel. Vastuses TVK-le punktis 2.2 kostja kirjeldas hageja puudusi töös, soovides selgitada olukorda, mis tekkis enne koondamisotsuse vastuvõtmist. Kirjeldatud olukord, kus linnasekretär tegi oma ettepaneku tekkinud probleemi lahendamiseks, ei oma tähtsust koondamissituatsiooni olemasolu hindamisel. Linnasekretäri arvates, et töö oleks tehtud õigeaegselt, korralikult ja katkematult kommunikatsiooni valdkonnas peavad töötama kaks spetsialisti. Kui tööd selles valdkonnas üldse ei tehta, siis töö selles valdkonnas lõpeb. Otsuse koondamise kohta on teinud Kohtla-Järve Linnavolikogu 16.05.
4. a otsusega nr 170 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ (Otsus nr 170). TVK ei eristanud linnasekretäri ettepanekut ja lõplikult vastu võetud koondamisotsust.

§ 89

lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kostja viitab Riigikohtu lahendile numbriga 2-20-16369 (TVK otsuse p 15), et pöörata tähelepanu kolleegiumi selgitusele, et

§ 89

lg 1 ei eelda igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb. Loetelu ei ole ammendav, tähtis on fakt, et töö senisel ametikohal lõpeb. Vastuses TVK-le punktis 2.10 kostja selgitab, et töö ametikohal lõppes, põhjendades sellega, et töö selles valdkonnas ei ole prioriteetne nagu näiteks „sotsiaaltöötaja“ või „lastekaitse spetsialist“ ning osa hageja tööst oli jagatud ITvanemspetsialisti ja infoturbe ja andmekaitse peaspetsialisti vahel. TVK ei pööranud tähelepanu punktis 2.10 (vastus TVK-le) kirjeldatud selgitusele, et nimetatud spetsialistid tegelevad ainult valmiskuulutuste avalikustamisega. Selleks ei ole vajalik kommunikatsioonialane kõrgharidus. Informatsiooni linnaelanike jaoks valmistavad juhid ja teenistujad, selleks ka pole vajalik kommunikatsioonialane kõrgharidus. Seetõttu lõppes töö kommunikatsiooni vanemspetsialisti töökohal. Tänaseks olukord on muutunud ja kostja 30.10.

1. a avalikustas konkurssi avalike suhete ja välissuhete juhtivspetsialisti ametikohale. Sobiva kandidaadi eelduseks on s.h kommunikatsioonialane kõrgharidus. Peamiseks ülesandeks on valdkonna juhtimine, Kohtla-Järve linna hea kuvandi loomisele kaasa aitamine, linna veebilehe, sotsiaalmeedia kontode ja ajalehe toimetamise koordineerimine ning informatsiooni elanikkonnale edastamine. Vastuses TVK-le punktides 2.8 ja 2.9 kostja selgitab, et koondatud kommunikatsiooni vanemspetsialisti töökohal ja Otsusega nr 170 loodud avalike ja välissuhete juhtivspetsialisti töökohal on erinevad 3 ülesanded ja vastutus, samuti loodud töökohal on nõutav kommunikatsioonialane kõrgharidus. Hageja esitas tõendina TVK-le töölepingu, lisa, ülesütlemisavalduse ning kommunikatsiooni spetsialisti ametijuhendi. Selleks, et täpsustada, mis päevast hakkas kehtima kommunikatsiooni spetsialisti ametijuhend, linnasekretär palus personalijuhil edastada kommunikatsiooni spetsialisti allkirjastatud ametijuhendi. Ametijuhend peab olema allkirjastatud töötaja ja otsese juhi poolt ning kinnitatud linnapea allkirjaga. Personalijuhi sõnade kohaselt hagejal puudub ametijuhend. Olid läbirääkimised ja ei ole jõudnud allkirjastamiseni. Hageja esitas TVK-le ametijuhendi projekti. Seega TVK põhilised järeldused ülesannete võrdlusel, mis on kõige tähtsam koondamissituatsiooni olemasolu hindamisel, oli tehtud kommunikatsiooni spetsialisti ametijuhendi projekti ja avalike suhete ja välissuhete juhtivspetsialisti puuduvate ülesannete alusel. Seega TVK otsuse punktis 17 järeldus on ekslik. Hageja põhiliseks ülesandeks oli üritustel toimuva kajastamine s.h piltide tegemine. Hageja osales ka suursaadikute linna külastamisel, kus ülesandeks oli toimuva visiidi kajastamine. Antud juhul tegemist ei olnud linna ametlike delegatsioonide välisvisiitide ja välisriikidest Kohtla-Järve linna saabuvate ametlike delegatsioonide vastuvõtmise korraldamisega. TVK võrdleb otsuse punktides 16 ja 17 visiitide korraldamist ja korraldamises osalemist. Kostja arvates, need on erinevad ülesanded, erineva vastutusega. Nimetatud ürituste korraldamisega tegeleb xxx juhatuse liige H U. Arvestades vastuses TVKle toodud põhjendusi ja kohtule kohtuistungil antud selgitusi, kostja leiab, et antud juhul oli tegemist ümberkorraldamisega, mille tulemusel töö kommunikatsiooni vanemspetsialisti ametikohal lõppes. Samuti kui võrrelda kommunikatsiooni vanemspetsialisti ning avalike suhete ja välissuhete juhtivspetsialisti ülesandeid on selgelt näha, et tegemist on erinevate ülesannete ja erineva vastutusega. Mis omakorda ka tõendab kondamissituatsiooni olemasolu. Järelikult puudub alus ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja seega ka hüvitise väljamõistmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4. Kohus märgib, et TVK on antud töövaidluse õieti lahendanud.
5. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: * avaldajaga oli sõlmitud tähtajatu kirjalik tööleping alates 20.09.
6. a; * avaldaja täitis kommunikatsiooni vanemspetsialisti ametikohta; * 31.05.
7. a esitati avaldajale ülesütlemisavaldus

§ 89lg 1 (koondamine) alusel; * töölepingu viimane päev oli 30.06.2024.

a ning tööleping loeti lõppenuks alates 01.07.

1. a.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandjal oli õigus töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt töölepingu seaduse (

) § 89 lg 1 alusel ning kas avaldajal on tühise ülesütlemise tõttu õigus saada hüvitist

§ 109lg 1 alusel.

4 11.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

1. Erakorralise ülesütlemisavalduse kehtivuse eelduseks on kehtiv tööleping, tehtud ülesütlemisavaldus, mis on teisele poolele kätte toimetatud ning aluse olemasolu. Pooltel puudub vaidlus töösuhte olemasolus alates 20.09.
2. a ehk esimene eeldus on täidetud. Ülesütlemisavalduse järgmiseks kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69). Tööandja esitas avaldajale ülesütlemisavalduse ehk tahteavalduse töölepingu seaduse (

) § 89 lg 1 alusel, mis muutus kehtivaks kätte toimetamisega 31.05.2024. a. Pooled ei vaidle ülesütlemisavalduse kättetoimetamise kuupäeva osas. Sellega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. 13.

§ 95

alusel toimub töölepingu ülesütlemine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab töölepingu ülesütlemist põhjendama. Vastavalt

§ 87

võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel.

§ 89

lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kostja on ülesütlemist põhjendanud seoses linnakantselei töö ümberkorraldamisega, et tagada tulemuslikum ja efektiivne töö teenistuses. Uue koosseisu kohaselt luuakse „avalike ja välissuhete juhtivspetsialisti“ ametikoht, et aidata kaasa KohtlaJärve linna kuvandi loomisele ning tagada efektiivsem linna delegatsioonide välisvisiitide ja välisriikidest Kohtla-Järve linna saabuvate delegatsioonide vastuvõtmine. Uuele kohale kehtestati kommunikatsioonialane kõrghariduse nõue. Ülesütlemisavalduse koostamisel

§ 89lg 1 alusel peab olema selge, et on toimunud ümberkorraldus.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 16.05.2024. a otsusega nr 170 on Kohtla-Järve Linnavolikogu teinud erisuse linnasekretäri ettepanekust lähtudes majanduslikest põhjustest. Linnasekretäri ettepaneku kohaselt oleks tulnud nimetada „protokollija“ töökoht ümber töökohaks „avalike suhete juhtivspetsilistiks“. Linnasekretär polnud välja toonud koondamisvajadust ega koha kaotamise vajadust. Protokollija koht oli koondamise ajal täitmata.

§ 89

lg 1 ei eelda igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb. Kui ülesanded kattuvad, siis struktuurimuudatus ametikoha nimetuse muutmise kaudu pole õigustatud. Kostja vastuses ja otsuses nr 170 on selgitatud, et uue ametikoha loomine aitab kaasa Kohtla-Järve linna hea kuvandi loomisel ja suhtlusele linnaelanikega ning tagab linna delegatsioonide välisvisiitide korraldamise ja välisriikidest Kohtla-Järve linna saabuvate delegatsioonide vastuvõtmise korraldamise. Avaldaja on välja toonud, et avaldaja ametijuhendi punkti 3.2 kohaselt oli avaldaja tööülesandeks linna ametlike delegatsioonide välisvisiitide ja välisriikidest Kohtla-Järve linna saabuvate ametlike delegatsioonide vastuvõtmise korraldamises osalemine ning vastuvõtmiste kajastamine; linnaelanike kaasamise korraldamisse ja linnavalitsuse pidulike ürituste jäädvustamise korraldamine, meediaväljaannetes kajastamine ning informatsiooni elanikonnale jagamine. Samuti on ametikohustusena linna mainet kujundavate tegevuste koordineerimine (maine- ja turismitrükised, artiklid ja reklaamid, suveniirid, kampaaniad, üritused jmt). Kohus on seisukohal, et avaldaja senine ametijuhend kattub loodud koha ülesannetega. Tööandja pole selgitanud ametikoha sisulist erinevust. Viited on kvaliteedile või senistele täidetud ülesannetele, kuid mitte kokkulepitud ametijuhendis toodud ülesannete erinevusele. Erinevus kahe ametikoha puhul oleks kõrghariduse nõue. Tööandja kinnitas, et käesoleval juhul jagati ülesanded laiali isikutele, kellel puudub vastav kõrgharidus. Kõrghariduse eelduse loomine oli peamiselt tingitud ülesannete täitmise 5 kvaliteedi tagamises. Tööandja on vastuses selgitanud avaldaja tööülesannete täitmise mittenõuetekohast kvaliteeti, mis andis suunise kõrghariduse nõudele. Tööülesannete mittekvaliteetse täitmise korral saab töölepingu lõpetada teisel alusel:

§ 88

lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Puudujääk töö kvaliteedis pole koondamise aluseks ning seda ei saa kõrvaldada kõrghariduse nõue. Kvaliteedi puudujäägi saaks kõrvaldada tähelepanu (hoiatus) juhtimine. 14. Kohus on seisukohal, et tõendatud pole loodud ametikoha ja avaldaja ametikoha sisuline erinevus, s.h ametiülesannete erinevus või kõrghariduse loomise vajadus. Avaldaja selgitas, et talle ei pakutud teist töökohta, mistõttu on ülesütlemisavaldus tühine.

§ 89

lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Ülesütlemisavalduses on tööandja toonud välja, et arvestades, et avaldaja pole omandatud kõrghardust ning haridus, mida töötaja omandas ei ole antud valdkonnas ja hinnates avaldaja varasemat töökogemust, teadmisi ja oskusi puudub vastaspoolel võimalus pakkuda avaldajale antud töökohta või teist struktuuris vaba olevat teenistuskohta. Tööandja selgitas, et tööandjal puudub vajadus vaba ametikoha täitmiseks (protokollija) ning uue loodud ametikoha jaoks pole täidetud kõrghariduse eeldus. Vaba töökoht (protokollija) oli olemas ning täitmata. 15. Kostja vastuse kohaselt, selleks, et täpsustada, mis päevast hakkas kehtima kommunikatsiooni spetsialisti ametijuhend, linnasekretär palus personalijuhil edastada kommunikatsiooni spetsialisti allkirjastatud ametijuhendi. Ametijuhend peab olema allkirjastatud töötaja ja otsese juhi poolt ning kinnitatud linnapea allkirjaga. Personalijuhi sõnade kohaselt hagejal puudub ametijuhend. Olid läbirääkimised ja ei ole jõudnud allkirjastamiseni. Hageja esitas TVK-le ametijuhendi projekti. Kohus ei pea kostja väiteid usutavaks. 16. Hageja taotleb lõpetada tööleping

§ 107lg 2 alusel alates 01.07.2024.

a. Kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (

§ 107lg 2).

Hageja on kinnitanud soovi töölepingu lõpetamiseks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja taotluse töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel alates 01.07.2024.

a. 17.

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus või TVK lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu seaduse selgitustes on välja toodud, et välja mõistetav hüvitis peab olema kõiki asjaolusid arvestades õiglane ja piisav, kompenseerimaks õigusvastast ülesütlemist. Samas peaks ülesütlemise hüvitise välja mõistmine kolme kuu suuruse töötasu ulatuses olema eelkõige üldreegel, mitte erandjuht, ning hüvitise suuruse muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Kohus võtab hüvitise määramisel arvesse, et töölepingu ülesütlemine oli tühine. Kohus leiab, et mõistlikuks hüvitise suuruseks töötajale on hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitise

§ 109

lg 1 alusel avaldaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5 400 eurot (bruto). 6 MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja. Hagejal rahaliselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7