KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2025. a, Tallinn Väärteoasja nr 4-25-3262 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi C.-H. T. kaebus PPA Põhja

) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. 2. Vastavalt 24.07.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB1651423 juhtis C.-H. T. 24.07.2025 kell 22:45 Harjumaal, Kuusalu vallas, Keskväljak 10 juures, liikudes Kupu tee suunas, mootorsõidukit Toyota Avensis reg. märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 2

1. Eelnimetatud otsusele esitas C.-H. T. kohtule kaebuse, milles palub vähendada karistuseks määratud rahatrahvi ning pikendada rahatrahvi maksmise tähtaega, kuna koolis tuleb käia veel 1 aasta ja peale seda tuleb minna ajateenistusse ca aastaks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsus ei ole kooskõlas isiku ja väärteo raskusega. C.-H. T. tunnistab oma süüd, kahetseb tehtud tegu ja asjaolusid ei vaidlusta. Samas möönab, et juhtides mootorsõidukit ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, oleks võinud juhtuda traagilised ning pöördumatud tagajärjed. Isik juhtis mootorsõidukit isiku kõrval, kes omas vastava kategooria juhtimisõigust, kuid kellel ei olnud pädevust juhendada mootorsõiduki juhtimisel, samas olid tal teadmised autoga liikluses liikumiseks olemas ja jagas oma kogemusi. Isik juhtis mootorsõidukit eesmärgiga harjutada liikluses autoga sõitmist, et edukalt läbida sõidueksam B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks. Sõitmiseks valiti vaikne piirkond Kuusalu alevis ja hiline kellaaeg (toimepanemise aeg oli 22:45), et vältida õnnetuse juhtumist. Õigustamata isiku tegu, valis ta võimalikult hilise kellaaja autoga sõitmise õppimiseks, näitab pigem vastutustundlikkust ja võimaliku ohtu ennetavat käitumist, kui tahtlikult reegleid rikkuvat ja seadustega mitte arvestavat inimest. C.-H. T. läbis sõidueksami ja omandas Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse 28.07.2025 ehk 4 päeva pärast väärteo toime panemist. Isikut ei ole varasemalt karistatud, Karistusregistris andmeid ei ole, samuti puuduvad arhiveeritud karistused. Tegemist on tema elus esimese rikkumisega. Isik käib alles koolis ja omandab haridust XXX ja ei oma töökohta, seega puudub püsiv sissetulek. Isik tegi kõik endast oleneva ja omandas mootorsõiduki juhtimiseks B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse, lubab edaspidi liikluses käituda eeskujulikult ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Rahatrahvi saamine on olnud juba piisavalt mõjus karistus. Isik ei soovi antud asjas kohtuistungit ning on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
2. Kohtuväline menetleja esitas 19.09.2025 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses ning rahatrahvi määramisega 8 kuu jooksul, kuid muus osas palub jätta otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab kaebaja poolt toimepandud tegu

§ 201

lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele ning väärtegu on toime pandud kavatsetult. Kaebaja oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid sellele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendavat asjaolu, s.o kahetsust, kuid ei saa jätta tähelepanuta, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohtuväline menetleja hindab menetlusaluse isiku süüd keskmiseks, mis tingib karistuse kohaldamise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 6. C.-H. T.le on ette heidetud

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. 3 7. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus C.-H. T.

§ 90lg 1 p 1 nõudeid.

8.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 9. Vaidlust ei ole selles, et C.-H. T. juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma vastava kategooriata. Nimetatut ei eitanud C.-H. T. ise ning samuti on väärteomaterjalid piisavad heitmaks C.-H. T.le ette

§ 90lg 1 p 1 rikkumist.

Asja materjalide juures on 24.07.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati C.-H. T. sõiduki juhtimiselt alates 24.07.2025 kell 22:45 kuni asjaolude äralangemiseni, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele nähtub, et C.-H. T. esmane juhiluba (kategooriad AM B) hakkas kehtima 28.07.2025. Seega 24.07.2025 puudus C.-H. T.l Bkategooria juhtimisõigus. 10. Järelikult on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus C.-H. T.

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, täites sellega

§ 201lg 1 objektiivse koosseisu.

Kohtu hinnangul pani C.-H. T. väärteo toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Isikule oli teada, et tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C.-H. T. täitis väärteoprotokollis ja väärteootsuses näidatud ajal ja kohas

§ 201

lg 1 väärteokoosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus

1. Vaatamata väärteokoosseisu esinemisele on kohus seisukohal, arvestades aset leidnud rikkumise asjaolusid, et väärteoasja nr 2315,25,007068 menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel s. o. otstarbekuse kaalutlustel.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (Riigikohtu lahend 4-18-5832 p 28).
3. Kuigi kohtuväline menetleja on asjakohaselt rõhutanud rikkumisest tulenevaid võimalikke ohtusid, tuleb isiku karistamisel võtta aluseks isiku süü, arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Antud juhul on kohtuväline menetleja keskendunud C.-H. T. karistamisel pigem üldpreventiivsetele eesmärkidele, mitte seostanud mõistetud karistust C.-H. T. süü suurusega.
4. Hinnates väärteo tehiolusid ei saa kohtu hinnangul rääkida ei menetlusaluse isiku suurest süüst ega avalikust menetlushuvist. C.-H. T. on avaldanud aset leidnud sündmuse osas juba kohtuvälises menetluses kahetsust, s.o esineb karistust kergendav asjaolu ning raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on C.-H. T. terve menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi rikkumise põhjendustes – soovis harjutada liikluses autoga sõitmist, et edukalt läbida sõidueksam B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks ning et juhtimise ajal 4 oli tema kõrval juhtimisõigust omav isik. Sellekohastele ütlustele ei ole kohtuväline menetleja ka vastuväiteid esitanud. Tunnistaja M.-L. K. (politseiametnik, kes osales 24.07.2025 IdaHarju PJ korraldatud reidil Kuusalu vallas) ütluste kohaselt istus sõiduki kõrvalistmel juhtimisõigust omav isik V. L. L. N. ning isikutega vesteldes selgus, et C.-H. palus V. L. L. N.ilt, et kas saaks sõitmist harjutada. Ilmselgelt ei ole eeltoodud C.-H. T. põhjendus rikkumist välistavaks asjaoluks, kuid näitab kohtule, et isik on oma ütlustes siiras ning sellisest isikuomadusest lähtuvalt on kohtul piisav alus uskuda ka isiku edasises normikohases käitumises. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et juba 4 päeva pärast rikkumist sai kaebuse esitaja vastava kategooria juhtimisõiguse. Nimetatu kinnitab esmalt C.-H. T. ütluste usaldusväärsust ning teisalt näitab, et rikkumise ajal olid C.-H. T.l olemas piisavad teoreetilised ja praktilised teadmised sõiduki juhtimiseks ning aset leidnud rikkumist ei saa pidada automaatselt niivõrd ohtlikuks, et isikut on vaja karistada. Puuduvad andmed, et C.-H. T. poolt juhitud sõiduk oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra või oleks C.-H. T. muud moodi käitunud liiklust ohustavalt või takistavalt. Kuigi tunnistaja M.-L. K. ütluste kohaselt võis C.-H. T. poolt juhitud sõiduk ületada kiirust ning juht ei näidanud ringilt väljudes suunatuld, ei ole nimetatud rikkumised fikseeritud ning seega saab nimetatud väiteid pidada vaid oletusteks. Kuna rikkumine leidis aset hilisel ajal, s.o kell 22:45, on usutav, et liiklustihedust ei olnud (vastupidist ei ole väitnud ka tunnistaja M.-L. K.) ning seega oht kellegi elu või vara kahjustamiseks oli pigem minimaalne. Samuti ei ole rikkumine võrreldav tipptunnil tiheda liiklusega kohas aset leidnud rikkumisega.
5. Puuduvad andmed, et C.-H. T. suhtumine liikluskorda oleks üleolev või suhtumine liiklusnõuetesse ükskõikne. Karistusregistri andmetest tulenevalt on C.-H. T. varasemalt karistamata isik, seega on tema eelnev käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C.-H. T. süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.08.2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,007068 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik