← Eesti

3-25-2196/16

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-2196 Haldusasi X. X (Xe) kaebus Tallin

) § 14 lg 2 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses esitada prokuratuurile. Kui kaebaja pole prokuratuuri otsusega rahul, saab ta esitada kaebuse maakohtule (

§ 17lg 1). Kohus andis kaebajale võimaluse esitada arvamus kohtu 3

(5)hinnangule, et praegust kaebust on pädev lahendama maakohus, mitte halduskohus. Kaebaja tähtaegselt arvamust ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebuse saanud kohus selgitab välja vaidluse eseme ja kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 1).
  2. Õige on vangla järeldus, et ajavahemiku
  3. aprill 2023 kuni
  4. mai 2023 eest, mil kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas, vaid arestimajas, ei ole kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist vanglalt. Vangla on selles osas tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult õigesti.
  5. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul
  6. mai 2023 kuni
  7. juuli 2024, ent ka sellel ajavahemikul kohaldati kaebajale piiranguid Riigiprokuratuuri määruste alusel.
  8. Riigiprokuratuuri
  9. aprilli
  10. a määruse järgi keelati kaebajal täielikult lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise õigus ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigus alates
  11. aprillist 2023 kuni kohtu alla andmiseni. Sama määrusega kohustas prokuratuur eraldama kaebaja täielikult teistest vahialustest, s.t kaebajat tuli hoida (vähemalt vahistuse algfaasis) üksikkambris alates
  12. aprillist 2023 kuni kohtu alla andmiseni.
  14. septembri
  15. a määrusega muutis Riigiprokuratuur
  16. aprilli
  17. a lisapiirangute kohaldamise määrust. Kaebajal lubati suhelda abikaasaga. Lubatud olid telefonikõned, kirjavahetus, lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised.
  18. oktoobri
  19. a määrusega muutis Riigiprokuratuur
  20. aprilli
  21. a lisapiirangute kohaldamise määrust. Määruse alusel lubati kaebajal suhelda ema ja õdedega. Lubatud olid telefonikõned, kirjavahetus, lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised.
  22. Kaebaja suhtlemise piiramise ning tema üksikkambrisse paigutamise aluseks olid seega eelpool loetletud prokuratuuri määrused. Kõikides nimetatud määrustes sisaldub viide kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dele 228 ja 229, mis reguleerivad uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamist ning sellise kaebuse lahendamist.
  23. Vangla on
  24. juuli
  25. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele analüüsinud põhjalikult seda, miks ei ole alust kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ajavahemikul, mil kaebaja viibis vanglas. Vangla
  26. juuli
  27. a vastusest selgub muuhulgas see, et kaebajale ei kaasnenud Tallinna Vanglas viibimise ajal muid piiranguid, kui need, mis paratamatult vahistatu staatusega. Vangla on oma seisukohta
  28. juuli
  29. a vastuses kaebajale veenvalt põhjendanud. Kaebaja ei ole kohtumenetluse ajal esitanud argumente, mis vangla väited selles osas ümber lükkaks. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks vanglas viibimise ajal vangla määratud piiranguid. Kaebusega vaidlustatavate piirangute õiguslik alus tulenes seega Riigiprokuratuuri kolmest määrusest, mis on tehtud kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse ajal (kohtute infosüsteemi järgi esitati süüdistusakt maakohtule
  30. oktoobril 2023).
  31. Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (

) § 14 lg 2 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses esitada prokuratuurile. Kui Riigiprokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib taotluse esitaja esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju

§ 7

tähenduses (

§ 17lg 1).

Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras (

§ 17lg 4). 4

(5)
  1. Arvestades seda, et kaebaja vaidlustatavate piirangute kohaldamise alus tuleneb Riigiprokuratuuri
  2. aprilli,
  3. septembri ja
  4. oktoobri
  5. a määrusest, ei ole halduskohus pädev kaebust lahendama.

näeb ette kriminaalasja kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse menetlemiseks teistsuguse menetluskorra (vt määruse p 18).

  1. Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille järgi tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  2. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.