← Eesti

2-25-117208/9

Obsah (10)§ 440§ 444§ 162§ 174§ 138§ 139§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number

) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Kohtu selgitused 1. Kostja võttis 29.09.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks (dtl 254). 2.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Kohus asub seisukohale, et kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le

  1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg 3, võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja sõlmitud üürileping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kohustused koosnevad põhivõlast 2002 eurot, 13.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 39,53 ja edasiulatuvast viivisest alates 14.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. 4.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja tasu 498,33 eurot, tariifiga 130 eurot tunnis.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 6. Arvestades, et tsiviilasjalt hinnaga 2 244,73 tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot ja hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, siis

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks (sh kliendiga suhtlemiseks, dokumentide komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks) lugeda 2,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 130 eurot (dtl 214) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 350 (350+300) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 650 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et Lk 2 / 3 2-25-117208 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 7. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 8.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.