Tsiviilasi nr 2-25-17930 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2025, Haapsalu Tsiviilasja number 2-25-17930 Tsiviilasi
§ 101
lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse, liites
§ 101
lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja
§ 101
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43 eurot) ning nende summast arvestatakse maha pool A.W-le makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot, (
§ 101
lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning liitmis ja lahutustehete tulemusest leitakse 80% kui lapsele makstava elatise summa. Elatise summa alates 24.10.2025 on ühes kuus on 218,90 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1
(4)Tsiviilasi nr 2-25-17930 1.2. Mõista Rainis I.X Z.Q kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni G.P täisealiseks saamiseni, s.o. kuni cccccccccccccc.a. muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga
§ 101
lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse, liites
§ 101
lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja
§ 101
lg- s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43 eurot), nende summast arvestatakse maha pool G.P-le makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot, (
§ 101
lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning kuna hageja 1 ja hageja 2 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse liitmis- ja lahutustehete tulemus 15% võrra, millest omakorda leitakse 80% kui makstava elatise summa. Elatise summa alates 24.10.2025 on ühes kuus on 186,50 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
- aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
- Mõista Z.Q-lt Y.Vi kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni Y.V täisealiseks saamiseni, s.o. kuni cccccccccca., muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga
§ 101
lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse, liites
§ 101
lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja
§ 101
lg- s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43 eurot), nende summast arvestatakse maha pool Y.V-le makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 50 eurot, (
§ 101
lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning kuna hageja 2 ja hageja 3 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse liitmis- ja lahutustehete tulemus 15% võrra, millest omakorda leitakse 80% kui makstava elatise summa. Elatise summa alates 24.10.2025 on ühes kuus on 179,26 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
- aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
- Mõista Rainis I.X Z.Q kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni I.X täisealiseks saamiseni, s.o. ccccccccccc muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga
§ 101
lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse, liites
§ 101
lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja
§ 101
lg- s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43 eurot), nende summast arvestatakse maha pool I.X-ile makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 50 eurot, (
§ 101
lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning kuna hageja 3 ja hageja 4 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse liitmis- ja lahutustehete tulemus 15% võrra, millest omakorda leitakse 80% kui makstava elatise summa. Elatise summa alates 24.10.2025 on ühes kuus on 179,26 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
- aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
- Hagejatele makstav igakuine elatis tuleb tasuda sama kuu
- kuupäevaks nende seadusliku esindaja D.T pangaarvele 2
(4)Tsiviilasi nr 2-25-17930 2. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (
§ 100lg 4).
- Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
- Asjaolud Hagejad esitasid 24.10.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud elatise alammääras. Kohus võttis hagi 30.10.2025 menetlusse. Pooled esitasid 13.11.2025 allkirjastatud kompromissi, millega paluvad menetluse lõpetada.
- Kohtu seisukoht 2.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid kohtule allkirjastatud kompromissi 13.11.
- 2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. 2.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.7 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled avaldasid kohtule, et soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse lühendada kolmele päevale. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-25-17930 3. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled menetluskulude kandmises teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4
(4)