Lihtmenetluses (
) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E OÜ ja kostja 02.09.2021 võrgulepingu nr XXX. Lepingu alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust ja ostja tasub võrguteenuse eest. Leping sõlmiti tähtajatult, vastavalt lepingu punktile
lõikele 1.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus tuvastas kohtule esile toodud asjaoludest ja tõenditest, et kostja on sõlminud E OÜ-ga 02.09.2021 võrgulepingu nr XXX. Kostjal tekkis võlgnevus E OÜ ees, mida kostja ei olnud 2 hagiavalduse esitamise seisuga tasunud. Menetluse kestel on kostja hagejale tasunud põhinõude 216,47 eurot läbi kolmanda isiku (selle asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub) ning seega on üles jäänud hageja esitatud nõue viiviste osas summas 27,51 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisearvutus on õige. Kostja esitatud vastuväite kohaselt on võrguleping ekslikult sõlmitud eraisiku nimel, tegelikult oli lepingupoole all silmas peetud T OÜ-d, kes XXX arveid tasus ning mille juhatuse liige oli kostja. Samuti palub kostja tema andmete eemaldamist maksehäire registrist (creditinfo.ee). Kohus märgib esiteks, et kostja väited ja soovid seoses maksehäire registriga ei puutu kuidagi käesoleva asja lahendusse ja kohus jätab need kõrvale, kui asjakohatud käesoleva võlanõude lahendamise kontekstis. Kohus leiab, et kostja vastutab üleval oleva viivisenõude eest, kuivõrd kostja ei saanud ekslikult selle aluseks olevat vaidlusalust võrgulepingut sõlmida. Kostja on lepingu sõlminud sellisel kujul nagu see tõendina esitatud on ning lepingu sõlmimisega on kostja kinnitanud nii enda tahet lepingut sõlmida kui ka lepingu õigsust. Kostjal oli mitu aastat võimalik sõlmitud lepingut viia vastavusse tegelikkusega väidetud olukorras, kus lepingupooleks on vale isik, kuid kostja seda vaidlusalusel ajaperioodil ei teinud. Seega on vaidlusaluse lepingu sõlmijaks jätkuvalt kostja ja vastutavaks ka lepingust tulenevate kohustuste eest kostja. Kohus leiab, et kostja esitatud väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagi kuulub seega rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt A. L. hageja OÜ GS Core kasuks välja E OÜ ja A. L. vahel 02.09.2021 sõlmitud võrgulepingust nr XXX tuleneva 14.05.2025.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,51 eurot. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot ja avaldaja õigusabikulud on 20 eurot. Kostja leiab, et hagiavalduses nimetatud muud menetluskulud (riigilõiv, menetluse alustamine jne) esitati alusetult.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud summas 20 eurot põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). 3
lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
(digitaalselt allkirjastatud) Viktor Bome Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.