Obsah (8)

§ 175§ 193§ 1933§ 173§ 2§ 176§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-3754 Tsiviilasi Võlgniku R.F kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku 2 2-21-3754 kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 1933 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta

1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
2. Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 24.09.2021 ehk enne 01.07.
3. Seisuga 01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 24.09.
4. Seega kohaldub võlgniku suhtes

§ 1933

lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.

2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.
3. Vastavalt

§ 175

lg 2 (kuni 30.07.2022 kehtinud) kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

1. Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.
2. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi aga alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähem tasustatud töö tegemist, kujutab endast

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

1. Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et ta on kogu menetluse kestel omanud igakuist sissetulekut. 02.10.2022 esitatud aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik viibis menetluse algul lapsehoolduspuhkusel ja asus tööle novembis 2022 (dtl 176-179). 26.09.2023 esitatud aruandest nähtub samuti, et võlgnik töötas xxxxxs ja 25.09.2024 ning 22.08.2025 esitatud aruannetest nähtuvalt omab võlgnik töökohta ggggg OÜ-s (dtl 205-208, 235-238, 283-286). Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealiste laste kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on xxxxxx 3 2-21-3754 ülalpeetavat. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest piisavalt väljamakseid teha, olukorras, kus võlgnikul on xxxx ülalpeetavat.
2. Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt töötasu ja toetused. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel xxxx alaealist last. Siinkohal märgib kohus sedagi, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodule vaatamata on võlgnik võlausaldajatele neljal aastal väljamakseid teinud ja tasunud kokku 2440 eurot. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. 12. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik on kogu menetluse kestel omanud töökohta ja saanud sissetulekut, ta kasvatab xxxxx alaealist last ja omanud sissetulekuid, millest ei oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid võlgnik on neid siiski oma võimete piires teinud, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Seega ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.

1. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus

§ 175lg 8 alusel.

Võlausaldajate seisukoht sellest, et menetlust tuleks pikendada, on vastuolus kehtiva seadusega, kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on käesoleval juhul kestnud juba 4 aastat. 16.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 172

4 2-21-3754 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17. Vastavalt

§ 177

lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 18.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5