← Eesti

4-25-3290/23

Obsah (15)§ 2§ 38§ 156§ 155§ 19§§ 72§ 108§ 123§ 133§ 31§ 15§ 87§ 29§ 9§ 30

4-25-3290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Pärnu Maakohus 29. september 2025.a Paide 4-25-3290 (2630,25,002983) Tambet Grauberg Kohtuistun

§ 2, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Jätta Igor Homini kaebus rahuldamata.

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts poolt 11.08.2025.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,25,002983 muutmata.
  2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 7 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Igor Homini enda kanda. 5. Kohtuotsus saata Transpordiametile. kaebuse esitajale, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Edasikaebamise kord

§ 156lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta 1

(9)4-25-3290 sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 20.10.2025.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluskäik Antud väärteoasjas on koostatud 19.07.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Igor Homin 19.07.2025 kell 09:20, x, Järva maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 187 km/h± 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 91 km/h. Antud teoga rikkus Igor Homin Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi. Esitatud kahetsuskirjas tunnistas, et juhtides 19.07.2025 autot x, rikkus eesolevatest autodest möödasõitu tehes liiklusseaduses sätestatud kiirusepiirangut. Kahetseb sügavalt ja siiralt oma käitumist ning on täielikult teadlik sellest, et seadis ohtu nii kaasliiklejad kui ka iseenda. Leiab, et selline käitumine liikluses ei ole kuidagi vabandatav ning saab sellest väga hästi aru. 11.08.2025.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,002983 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Igor Hominile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 4 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Kaebuse sisu Menetlusalune isik, tutvudes nimetatud väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega ja väärteoasja materjalidega, leiab, et antud väärteootsusega temale määratud karistus ei ole õige ega tema suhtes õiglane ning seetõttu esitab 11.08.2025.a. väärteootsuse nr.2630,25,002983 peale kaebuse kohtule ja teeb seda tulenevalt järgnevatest õiguslikest motiividest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et I. Homini suhtes läbiviidud väärteomenetlus on olnud küllaltki pealiskaudne, kohtuväline menetleja ei ole kogunud ja võtnud väärteotoimikusse asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks kõiki vajalikke tõendeid. Kaebuse esitajale ei ole selge, kes koostatud väärteoprotokolli kohaselt antud väärteoasjas on tegelikuks menetlusaluseks isikuks. Protokolli osas „Menetlusaluse isiku andmed“ on protokolli koostaja märkinud isikukoodiks 37407174912, seejärel aga lahknevalt isikukoodist isiku sünniajaks 17.07.1977.a., seega kas menetlusaluseks isikuks on füüsiline isik isikukoodiga 37407174912 või hoopis füüsiline isik sünniajaga 17.07.1977.a. Väärteoprotokolli kohaselt tõendiks väärteoasjas on nimetatud menetlusaluse isiku ütlused. Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku märget „Olen sõnatu ja kahetsen.“ menetlusaluse isiku ütlusteks nimetada ei ole võimalik. Väärteoasja materjalidele menetlusaluse isiku ütlusi lisatud ei ole, väärteootsuses menetleja enam tõendina menetlusaluse isiku ütlusi ei nimeta. Seega väärteoasja menetleja, rikkudes väärteomenetlusnorme (

§ 19

lg 1 p 4) ja menetlusaluse isiku õigust kaitsele, on sisuliselt piiranud menetlusaluse isiku I. Homini õigust anda ütlusi. Arusaamatust tekitab kaebuse esitajale ka väärteoprotokollis ja väärteootsuses nimetatud erinevate nimetustega tõendid – väärteoprotokollis nimetatud „videoprotokoll REC:100263 seadmega LaserCam 4 LE0050“, väärteootsuses aga nimetatud „HM kiirusmõõturi kasutamise protokoll/kombineeritud/videotõend LaserCam 4 LE0050 rec: 100263“, s.t. on ebaselge, kas need on kaks erinevat dokumenti ja kui ei, siis milline tõend nendest on lisatud väärteoasja materjalidele. 2

(9)4-25-3290 Väärteoprotokollis nimetatud I.Homini juhiloa ainus kategooria „B“ ei vasta tegelikkusele, tegelikult I.Homin omab järgmiste kategooria sõidukite juhtimisõigust: x x x x x x x x. Väärteoprotokollis on märge, et väärteoga ei põhjustatud kahju. Menetleja on jätnud antud asjaolu väärteootsuse tegemisel arvestamata kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja, karistades I.Hominit väärteo korras, ei ole seda teinud ranges kooskõlas KarS § 56 lg 1 nõuetega. Kohtuväline menetleja, karistades I.Hominit, on väärteootsuses karistuse valikut põhistanud vaid praktiliselt üldsõnaliste lausetega, nagu näiteks „Rahatrahvi kohaldamine ei oleks siinkohal kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega“. Liiklusseaduse § 227 lg 4 näeb sanktsioonidena ette järgmised võimalikud väärteo karistused: rahatrahv kuni 300 trahviühikut; arest; sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestavalt karistusregistri andmeid I.Homini eelneva liikluskäitumise kohta, täidaks mitte juhtimisõiguse äravõtmine, vaid ka võimaliku rahatrahvi kohaldamine I.Hominile riigi poolt taotletavat eripreventiivset eesmärki, kuna rahatrahv kui karistusliik ei ole ennast I.Homini suhtes veel karistusliigina ammendanud. Kohtuväline menetleja on lisanud tõendina väärteotoimikusse „Videoprotokoll REC:100263 seadmega LaserCam 4 LE0050“ kestvusega 3 sekundit, kusjuures nimetatud videolõigust nähtub selle 3 sekundi jooksul erinevaid vilksatavad hetkelisi näitude numbreid: „187, 186, 181 ja 0“, ning kostab hääl: „Oh sa raisk“. Ei ole selge, millest lähtudes on kohtueelne menetleja valinud nendest vilksatunud numbritest just näidu „187“ ja kas eeltoodust tulenevalt on patrullpolitseiniku poolt kasutatud üldse õiget mõõtemetoodikat. Kohtuväline menetleja on lisanud väärteotoimikusse tõendina vormikaamera P26017 videosalvestise, kuid kaebuse esitajale jääb arusaamatuks selle tõendi tõendamisväärtus, mida selle tõendiga kohtuväline menetleja on soovinud tõendada, kuna seda tõendit väärteootsuses ei käsitleta. Kaebuse esitaja palub kontrollida Pärnu Maakohtul kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning tühistada kohtuvälise menetleja poolt 11.08.2025.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr.2630,25,002983 I.Hominile määratud karistusliik ja määr - juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks ning asendada see karistusliigiga rahatrahv.

§§ 72ja 74 sätestavad nõuded kohtuvälise menetleja otsuse sisule.

Kohtuväline menetleja teeb lahendi väärteoasjas menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata,kusjuures kohtuväline menetleja peab lahendama otsuse tegemisel

§ 108

loetletud küsimused (

§ 72lg 2).

Seega kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteomenetluse otsus nendele seaduses sätestatud nõuetele ei vasta, väärteoasja menetlus ei ole läbi viidud vastavalt seadusele. Kohtuväline menetleja on jätnud I.Hominilt ütlused võtmata, menetleja siseveendumuse kujunemine teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse, süülisuse, karistust kergendavate või raskendavate asjaolude tuvastamisel ning teo toimepanija süüle vastava karistuse liigi ja määra kohaldamine ei ole objektiivsele väärteootsuse lugejale arusaadav ega jälgitav, väärteootsus ei põhine tõendite kogumil. Kohtuväline menetleja karistas I.Hominit LS § 227 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kaebuse esitaja hinnangul ei vasta selline karistus liigi ega määra poolest menetlusaluse isiku süü 3

(9)4-25-3290 suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ega ka karistuse eesmärkidele. Vastavalt KarS § 56 lg 1 karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja veendumuse kohaselt kohtuväline menetleja, karistades I.Hominit väärteo korras, ei ole seda teinud ranges kooskõlas KarS § 56 lg 1 nõuetega, kohtuväline menetleja on I.Homini karistuse valikut põhistanud vaid praktiliselt mittemidagiütlevate üldsõnaliste lausetega. Konkreetselt on kohtuvälise menetleja põhistused järgmised: Igor Homin on pannud väärteo toime kavatsetusega. Ehk menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et menetlusalusel isikul oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et määratud juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Kohtuväline menetleja ei ole pööranud vajalikku tähelepanu menetlusalust isikut iseloomustavatele andmetele. I.Homin on professionaalne sõidukijuht ja osaleb liikluses alates 1992 aastast, omades mitte ainult nagu on märkinud kohtuväline menetleja, juhilubade kategooriat B, vaid omab juhilubade kategooriaid x, x, x, x, x ,x, x ,x (Lisa 2). Karistusregistri registriteate kohaselt I.Homin kehtivaid karistusi ei oma, tal on eelnevalt 3 arhiveeritud väärteokaristust: 1.) 2015 aastal, kvalifikatsioon LS § 227 lg 1; 2.) 2018 aastal, kvalifikatsioon LS 227 lg 2; 3.) 2021 aastal, kvalifikatsioon LS 227 lg 2. Kõik määratud rahatrahvid on I.Homin koheselt tasunud. Seega tuleb tõdeda, et karistusregistri arhiveeritud andmete järgi otsustades on tegemist isikuga, kelle jaoks liiklusseaduse nõuete rikkumine ei ole reegel, vaid on pigem juhuslik erand (Lisa 4). I.Hominile määratud rahatrahvid on osutanud talle soovitud mõju - sisuliselt mõjutanud teda uute väärtegude toimepanemisest hoiduma pikkade perioodide vältel. Seega täidaks uue võimaliku rahatrahvi kohaldamine I.Hominile taotletavat eripreventiivset eesmärki, kuna see karistusliik ei ole ennast I.Homini suhtes veel karistusliigina ammendanud ja temapoolne käsitletav praegune rikkumine ei nõua riigipoolset kõige rangemat reaktsiooni, pealegi Liiklusseaduse § 227 lg 4 sanktsiooni raamistik seda ka lubab. I.Hominile on juhtimisõigus hädavajalik tööülesannete täitmiseks ja elatise teenimiseks. Kaebuse esitaja sedastab, et eelnevaga ei saa küll põhjendada liiklusseaduse nõuete rikkumist ja see põhimõtteliselt ei välista juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, kuid hinnates rikkumise asjaolusid kogumis ning võttes arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks, kaebuse esitaja hinnangul ebaproportsionaalne ega lähtu KarS § 56 lg 1 nõuetest. Ülekaalukate eripreventiivsete argumentide puudumise tõttu pole juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ja karistuse üld- ning eripreventiivseid eesmärke on võimalik I.Homini puhul edukalt saavutada ka rahatrahvi kohaldamisega. I.Homin teenib elatist füüsilise isikuna töötamisega q alusel x x, töö iseloomuks on x läbiviimine x x x 2025 ja 2026 aastal ning x x x ja x x x xs kaks korda kuus aastatel 2025 ja 2026 (Lisa 5). 4
(9)4-25-3290 I.Homini igapäevatööks C töötajana on x x üle Eesti ja veel q alusel x läbiviimine x x 2025 ja 2026 aastal (Lisa 6). I.Homin on määratud ka z vastutavaks isikuks ja z laskmise eest vastutavaks isikuks (Lisa 7 ja 8). Eesti x x x 19.07.2025.a. toimumise kinnitus (Lisa 9). 19.07.2025.a. toimusid z x x z ja Igor Homin oli nende x peakorraldaja (Lisa 10). Seega tulenevalt asjaolust, et I.Homin elab x (x, x x, x x, x x) ja I.Homini igapäevatöö tööülesanded nõuavad alalist liikumist Eesti piirides, siis juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks tema jaoks kõige otsesemalt ka elatise teenimise võimaluse kaotust. Kokkuvõtvalt kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks antud juhtumil ja arvestades I.Homini isikut ja tema eelnevat suhtumist õiguskorda, ei ole tingimatult vajalik antud väärteole riigi karistusõigusliku reaktsioonina. Arvestades karistuse mõju I.Hominile ning väärteokaristuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, I.Homini suhtes oleks õigustatud karistuse liigina rahatrahvi kohaldamine. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kaebaja on kaebuses välja toonud mitmeid puudusi ja erisusi nii väärteoprotokollil kui ka otsusel. Kohtuväline menetleja ei vaidle kaebajale selles osas vastu. Küll aga leiaB, et kõnealused puudused ei ole sellised, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja soovib kohtuistungist osa võtta ning avaldab oma seisukoha kohtuistungil. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. 2. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

  1. Antud väärteoasjas on koostatud 19.07.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Igor Homin 19.07.2025 kell 09:20, x x, Järva maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 187 km/h± 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 91 km/h. Antud teoga rikkus Igor Homin LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.
  2. Menetlusaluse isik oma ütlustes 29.09.2025 kohtuistungil kiiruse ületamist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei eita, selgitades lisaks, et 19.07.2025 toimus x x, mille peakorraldaja I. Homin oli. Enne võistlust tekkis vajadus tuua ära ruuter, samuti tekkis vajadus käia poes. Tagasiteel tuli I. 5

(9)4-25-3290 Hominil meelde, et tal jäi poes käimata, mistõttu kihutas uuesti tagasi. Rikkus eesolevatest autodest möödasõitu tehes liiklusseaduses sätestatud kiirusepiirangut. Möödus tervest kolonnist autodest ning tema ette jäi veel üks auto, kes pidurdas, mistõttu otsustas I. Homin ka sellest sõidukist mööduda. Möödasõitu sooritades ei teadnud I. Homin täpselt, kui suur tema kiirus oli, ei vaadanud spidomeetrit. Möönab, et kiirus oli suur. I. Homin tunnistab oma rikkumist ja kahetseb seda.
  1. Vaidlust ei ole faktis, et Igor Homin juhtis
  2. juulil 2025 kella paiku 09:20, x x, Järva maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x (sõiduki registreerimistunnistus on lisatud kaebusele, sõiduk kuulub I. Hominile) teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h. Seda asjaolu kinnitavad I. Homini kohtuistungil antud ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, I. Homini juhitud sõiduk ületas kiirust. Sedagi asjaolu kinnitavad nii I. Homini kohtuistungil antud ütlused, aga ka salvestis REC: 100263, millega on asendantud kiirusemõõturi kasutamise protokoll, mõõdetud seadmega LaserCam4 LE
  3. Vormikaamera videosalvestise P26017 tõendina esitamisest, samuti tunnistaja kohtuistungil üle kuulamises taotlusest, on kohtuväline menetleja kohtuistungil loobunud. Kaitsja ei soovinud vormikaamera salvestus kohtuistungil uurida.
  4. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

§ 31

lg 1 1 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastavad neile nõuetele.

  1. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva. Salvestiselt REC: 100263 on näha, et rikkumine leiab aset
  2. juulil 2025 kella 09:20 ajal, samuti on näha mõõteseadme number LE
  3. Märgitud salvestiselt on näha, et seadme sihik on suunatud tumedat tooni x-le , mis läheneb kiirust mõõtnud kaamerale tee vasakus sõidureas, ehk auto sõidab politsei suunas. Salvestisel on näha, et x maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdeti 187 km/h. Politseinikele lähenedes sõiduki sõidukiirus väheneb 181 km/h peale. Kui kiirusmõõtur oli suunatud sõiduki peale, oli helisignaal ühtlane. Salvestise põhjal ei tee x möödasõitu, vaid sõidab kogu salvestise ulatuses kiirusega enam kui 180 km/h oma sõidureas. Tuleb rõhutada sedagi, et salvestisel on auto esiosa tunnuste poolest margina äratuntav x ja salvestise lõpuosas on ka registreerimisnumber x tuvastatav. Seetõttu on kohus veendunud, et kiirusega 187 km/h sõitis x registreerimisnumbriga x.
  4. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et I. Homin juhtis 19.07.2025 kell 09:20, x x, Järva maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km, mootorsõidukit x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h, kiirusega 187 km/h +- 6 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 91 km/h. Järelikult on Igor Homini tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine enam kui 60 kilomeetrit tunnis. 6

(9)4-25-3290 9.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on väärteo subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et Igor Homin on pannud väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik I. Homin on oma süüd tunnistanud. Ta on põhjendanud enda käitumist kiiruse ületamisel selliselt, et unustas enne x poes käimata ning kiirustas tagasi. Seega I. Homin sai väga hästi aru oma teo keelatusest, kuid otsustas sellele vaatama kiirust ületada. Salvestise põhjal ei ole tuvastatav, et I. Homini kiirus oli suurem möödasõidu manöövri tõttu. Salvestise põhjal ei tee x möödasõitu, vaid sõidab kogu salvestise ulatuses kiirusega enam kui 180 km/h oma sõidureas. Küll märgib kohus, et Liiklusseaduses ei ole toodud erandit kiiruse ületamise lubatavuse kohta möödasõidul. Möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver, kuid kui sõiduki juht otsustab teisest sõidukist siiski mööda sõita, siis tuleb rangelt järgida kõiki liiklusreegleid (sh ka suurimat lubatud sõidukiirust). Arvestades lisaks süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 91 km/ h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust saab ületada vaid tahtlikult. 1998 aastast juhtimisõigust omava kogenud juhina (vt siinkohal kaebusele lisatud tõendit nr 2, I. Homini juhiluba) oli ta teadlik ka kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Ehk menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et kaebuse esitaja oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. 10. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus

§ 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

§ 87

alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õiged väärteokvalifikatsioonid. Ka ei tõstata ühenumbriline eksimus menetlusaluse isiku sünniaja kirjutamisel kahtlusi selles, et teo on toime pannud menetlusalune isik. Sealjuures on menetlusaluse isiku isikukood märgitud väärteoprotokolli veatult. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteona (

§ 133p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (

§ 133

p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (

§ 133p 3).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 11. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks. LS § 227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest keskmise, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, ning määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele 7

(9)4-25-3290 kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes. 12. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega I. Homini süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt I. Hominil kehtivad karistused puuduvad. Arhiveeritud karistusi LS § 227 rikkumise eest on kolm (vt kaebusele lisatud väljatrükk I. Homini arhiveeritud karistuste kohta). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-11-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
  2. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
  3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas asjas on karistusraam kuni rahatrahv 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Isiku süü suurust hinnates võtab kohus eeskätt arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust (91 km/h). Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega, pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalune isik ületas videomaterjali põhjal kiirust olukorras, kus ta ei osalenud liikluses üksinda, tema juhitud sõidukist möödusid vastutulevad sõidukid. Sellisel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega sellest takistusest ka ohutult ümber põikama. Ka asjaolu, et I. Homin pani kiiruse ületamise toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, viitab isiku suurele süüle. Seega leiab kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid lähtuvalt süü suurusest on kohtuväline menetleja kohaselt määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud raskusastmelt keskmise, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, mida arvestades sellega, et isikul ei ole kehtivaid liiklusalaseid rikkumisi, saab pidada igati kohaseks. Samuti on isik avaldanud kahetsust, mida kohus samaselt kohtuvälise menetlejaga loeb kergendavaks asjaoluks ja seega on võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 7 8

(9)4-25-3290 kuuks - seega sobiv ja ei ületa I. Homini süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.
  1. Kaebuses toodud väide (kaebuse p 9), et menetlusaluse isiku teost lähtuv oht ei realiseerunud mingisugusegi kahjuliku tagajärjena, ei oma kohtu hinnangul tähtsust ei süü suuruse määratlemisel ega ka karistuse kohaldamisel. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga ja tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Seega on kohtu hinnangul kaebuses märgitud selgitused tagajärje puudumise osas ainetud. Juhul, kui oleks süüteo tagajärjel põhjustatud tagajärg, oleks tegemist täiendavalt inkrimineeritud väärteo- või halvimal juhul juba kuriteokoosseisuga.
  2. Kaitsja on esitanud kohtule I. Homini poolt 10.03.2025 ja 09.05.2025 sõlmitud q x ja Cga, mille alusel viib I. Homin läbi z, samuti z sisekorra eeskirja ja ohutusnõuded. Need dokumendid kinnitavad asjaolu, et I. Homin on z, kuid seejuures ka ohutuse eest vastutavaks isikuks. Kaebaja ja tema kaitsja poolt esitatud vastuväidete osas (kaebusele lisatud q, lisad 5 ja 6) selgitab kohus ka, et võimalik sissetuleku kaotus ei mõjuta mitte mingil määra isiku süü suurust toimepandud teos. Tegemist on võimaliku tagajärjega, mis võib kaasneda isiku poolt väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Iga isik, kes rikub seadust, peab arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Sealjuures võib karistuse kandmine endaga kaasa tuua ka olulisi elukorralduslikke muutusi, nt töökoha ja sissetuleku kaotus. Seega isiku jaoks, kelle elatusallikad põhinevad juhtimisõiguse olemasolul, peab olema liiklusreeglite järgimisel eriti hoolas ja tähelepanelik ning tegema endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks. Vastasel korral tuleb arvestada ka võimalike ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust mõjutavate tagajärgedega. Menetluskulud 18.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.