Obsah (13)

§ 3001§ 201§ 64§ 63§ 2172§ 68§ 73§ 402§ 217§ 121§ 16§ 2171§ 4023

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2025. a Kriminaalasja number 1-21-8803 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi Kristo Rossm

§ 3001

lg 2, § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 217 2 lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistuses

§ 201

lg 2 p 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 217 2 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 300 1 lg 2, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 2, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi (tagastatud riigikohtu

1. detsembri
2. a otsusega asjas nr 1-21-8803/138 tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a otsus Apellandid süüdistatava Kristo Rossmani kaitsja Oliver Nääs süüdistatava Ott Suti kaitsja vandeadvokaat Gretta OltjerTimberg kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja vandeadvokaat Norman Aas Ülejäänud apellatsioonimenetluse pooled Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokurör Elle Keeman RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. mai
7. a otsus osaliselt: 1.1 Kristo Rossmanile

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas; 1.2 Ott Sutile

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas; 1.3 osas, millega maakohus mõistis solidaarselt Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ Paikre kasuks välja 98 176,10 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 1.4 osas, millega maakohus vähendas OÜ Paikre tsiviilhagi tagamiseks Ott Suti kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi summat 169 125,19 euroni; 1.5 osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1 Suurendada Kristo Rossmanile

§ 201

lg 2 p-de 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel mõistetud vangistusest 1 aasta 6 kuud ja Kristo Rossmanile

§ 2172

lg 1 (K OÜ tehingutega seotud episood) järgi mõistetud vangistusest 2 aastat

§ 64

lg 1 alusel raskemat ning mõista Kristo Rossmanile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. 2.2 Arvestada mõistetud liitkaristusest

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistus 23 päeva ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust. 2.3 Jätta Kristo Rossmanile mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus

§ 73

lgte 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.4 Kristo Rossmani katseaja algust arvestada 4. maist 2023. a. 2.5 Suurendada Ott Sutile

§ 201

lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 – 22 lg 1, 2 ja § 345 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel mõistetud vangistusest 1 aasta, Ott Sutile

§ 2172

lg 1 § 22 lg 1, 3 (K OÜ tehingutega seotud episood) järgi mõistetud vangistusest 1 aasta 6 kuud ja Ott Sutile

§ 402

3 lg 1 järgi mõistetud vangistusest 6 kuud

§ 64lg 1 alusel raskeimat ning mõista Ott Sutile liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

2.6 Arvestada mõistetud liitkaristusest

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistus 23 päeva ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust. 2.7 Jätta Ott Sutile mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.8 Ott Suti katseaja algust arvestada

1. maist
2. a. 2.9 Rahuldada OÜ Paikre tsiviilhagis solidaarselt Kristo Rossmani ja Ott Suti vastu esitatud nõue hüvitada K OÜ-ga tehtud tehingute tõttu tekitatud kahju ja sellelt arvestatud viivised. Mõista solidaarselt Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ Paikre kasuks välja 128 420 eurot ning mõista ühtlasi Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ Paikre kasuks välja ka põhivõlgnevuselt 128 420 eurot arvestatud viivised kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seisuga
3. mai
4. a on põhivõlgnevuselt arvestatud ja seega sissenõutavaks muutunud viivis 50 862,85 eurot. 2.10 Jätta OÜ Paikre tsiviilhagi tagamiseks Pärnu Maakohtu
5. juuni
6. a määrusega nr 1-21-4036 Ott Suti vara - kinnisvarale seatud kohtulik hüpoteek summas 209 000 eurot – aresti alla. 2.11 Määrata, et enne apellatsioonimenetlust menetluskulude jaotus on järgmine: - - tekkinud põhjendatud Mõista Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu tsiviilhagis K OÜ-ga sõlmitud lepingute tõttu tekitatud kahjunõude menetlemisega seotud menetluskulu 37 551,03 eurot. Mõista Kristo Rossmanilt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu poolt süüdistatava süüküsimusega seotud menetluskulu 6837,71 eurot. Mõista Ott Sutilt OÜ Paikre kasuks välja kannatanu poolt kantud ja süüdistatava süüküsimusega seotud menetluskulu 3418,86 eurot. 2 2.12 - Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks kannatanu poolt kantud ja süüdistatava Kristo Rossmani süüküsimusega seotud menetluskulu 3681,85 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks kannatanu poolt kantud ja süüdistatava Ott Suti süüküsimusega seotud menetluskulu 1840,92 eurot. Välja mõista Kristo Rossmanilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajakulu 397,10 eurot, ekspertiisikulu 152 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Välja mõista Ott Sutilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajakulu 282,30 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 12 729,20 eurot. Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 13 895,39 eurot. Jätta apellatsioonimenetluse kulu põhjendatud osas Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Paikre kasuks 1200 eurot; Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks 2488,80 eurot; Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks 2488,80 eurot. 2.13 Tasaarveldada süüdistatavate ja Eesti Vabariigi omavahelised nõuded järgnevalt: - - Eesti Vabariigil tuleb Kristo Rossmanile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu, mis on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 12 729,20 eurot ja apellatsioonimenetluse menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 15 218 eurot. Kristo Rossmanil tuleb Eesti Vabariigile tasuda ekspertiisikulu 152 eurot, tunnistajakulu 397,10 eurot ja maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha, 1087,50 eurot, mis teeb kokku 1636,60 eurot. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks välja mõista 13 581,40 eurot. Eesti Vabariigil tuleb Ott Sutile hüvitada maakohtus kantud menetluskulu, mis on seotud süüdistatava õigeks mõistmisega 13 895,39 eurot ja apellatsioonimenetluse menetluskulu 2488,80 eurot, mis teeb kokku 16 384,19 eurot. Ott Sutil tuleb Eesti Vabariigile tasuda tunnistajatasu 282,30 eurot ja maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha 1087,50 eurot, mis teeb kokku 1369,80 eurot. Järelikult tuleb Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks välja mõista 15 014,39 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Menetluse eelnev käik.
7. Pärnu Maakohus tegi kriminaalasjas nr 1-21-8803
8. mail
9. a kohtuotsuse 1, mille vaidlustasid prokuratuur, kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja ning süüdistatavate K. Rossmani ja O. Suti kaitsjad. 1 kd XXVII tlk 14-27 (resolutiivosa) ja tlk 40-169 (terviktekst) 3 1.1 Prokuratuur vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega K. Rossman ja O. Sutt mõisteti õigeks

§ 2172

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos episoodides, mis olid seotud T.U-ga ja OÜ-ga S. 1.2 Kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata tsiviilhagis solidaarselt O. Suti ja K. Rossmani vastu esitatud nõue hüvitada K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingutega tekitatud varaline kahju. Lisaks vaidlustas kannatanu maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ning menetluskuludelt arvestatud viivisenõude välja mõistmata jätmise. 1.3 O. Suti kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 2172

lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 3 järgi K OÜ-ga seotud episoodis, OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud ja K OÜ-ga tehtud tehingutel põhineva kahjunõude osalist rahuldamist ja maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. 1.4 K. Rossmani kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 2172

lg 1 järgi K OÜ-ga seotud episoodis, OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud ja K OÜ-ga tehtud tehingutel põhineva kahjunõude osalist rahuldamist ja maakohtu määratud menetluskulude jaotuse

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juulil
4. a prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Kannatanu OÜ Paikre lepingulise esindaja ja süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt
5. 2.1 Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mh osas, mis puudutas süüdistatavate süüdi tunnistamist

§ 2172järgi K OÜ-ga seotud episoodis.

Selles etteheites mõistis ringkonnakohus O. Suti ja K. Rossmani õigeks, korrigeeris süüdistatavatele maakohtu poolt mõistetud liitkaristusi, jättis läbi vaatamata OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude hüvitada OÜ-ga K sõlmitud tehingute tõttu tekitatud 128 420 euro varaline kahju, leevendas proportsionaalselt tsiviilhagi tagavaid meetmeid ja tegi uue otsustuse menetluskulude kohta. Viidatud osas vaidlustasid ringkonnakohtu otsuse prokuratuur ja kannatanu OÜ Paikre lepinguline esindaja4. 3. Riigikohtu 23. detsembri 2024. a otsusega nr 1-21-8803/138 tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2024. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-8803: - K. Rossmani õigeksmõistmises

§ 2172 lg 1 järgi ja O.

Suti õigeksmõistmises

§ 2172

lg 1 - § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab OÜ Paikre ja K OÜ jäätmekäitluslepingute ettevalmistamist ja sõlmimist; OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõude läbivaatamata jätmises osas, mis puudutas kannatanu nõuet, et süüdistatavad hüvitaks K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutega tekitatud kahju; osas, millega ringkonnakohus tühistas K. Rossmannile ja O. Sutile maakohtu otsusega

§ 64lg 1 mõistetud liitkaristused, mõistis O.

Sutile uue liitkaristuse ja määras K. Rossmanile uue katseaja; vähendas tsiviilhagi tagava kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsusega määratud 169 125,19 eurolt 5500 eurole; 2 kd XXVII tlk 172-174 (prokuröri apellatsioon), 181-210 (O. Suti kaitsja apellatsioon), kd XXVIII tlk 1-5 (OÜ Paikre lepingulise esindaja apellatsioon), 6-48 (K. Rossmani kaitsja apellatsioon) 3 kd XXVIII tlk 90-123 4 Kd XXVIII tlk 125-128 (prokurör), 129-137 (kannatanu lepinguline esindaja) 4 - osas, millega ringkonnakohus otsustas enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitamise. 3.1 Riigikohus saatis kriminaalasja tühistatud Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. osas uueks arutamiseks Tallinna Süüdistatavatele K. Rossmanile esitatud süüdistus

§ 2172 lg 1 järgi ja O.

Sutile esitatud süüdistus

§-de 2172 lg 1 – 22 lg 1 ja 3 järgi osas, mis on apellatsioonimenetluse esemeks.

1. OÜ Paikre juhatuse liige K. Rossman sõlmis või volitas oma töötajaid sõlmima
2. novembrist
3. a kuni
4. oktoobrini
5. a K OÜ-ga jäätmekäitluse lepinguid, milles fikseeriti põhjendamatult madalad jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinnad. Sel põhjusel tõi lepingute täitmine OÜ-le Paikre kaasa varalise kahju vähemalt 128 420 eurot. OÜ Paikre ja K OÜ vahel sõlmitud lepingutes sisalduvad jäätmete vastuvõtuhinnad määras kindlaks ja lepingud valmistas allkirjastamiseks ette OÜ Paikre arendusjuht O. Sutt, kes ühtlasi korraldas K OÜ majandustegevust. K OÜ käekäigust olid huvitatud mõlemad süüdistatavad, sest osaühingust tehti süüdistatavatele väljamakseid. OÜ Paikre tsiviilhagis solidaarselt K. Rossmani ja O. Suti vastu esitatud nõue hüvitada OÜ-le Paikre OÜ-ga K tehtud tehingute tõttu tekitatud kahju.
6. Hagi esemeks on kannatanu nõue, et K. Rosmanilt ja O. Sutilt tuleb OÜ Paikre kasuks välja mõista K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingutega tekitatud kahju ehk saamata jäänud tulu 128 420 eurot ja põhinõudelt arvestatud viivis. 5.1 Hagi aluseks on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis on tõendatud prokuröri esitatud tõenditega. 5.2 Kahju arvestamisel tuleb lähtuda OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelist, millest on andmed kantud edasi hagis sisalduvatesse tabelitesse 1 (ehitusjäätmed) ja 2 (segaolmejäätmed) ning nendes on välja toodud järgmised andmed ja arvutused:        5 tabeli veerg I kajastab vaadeldavat ajavahemikku; tabeli veerg II kajastab K OÜ-lt vastuvõetud jäätmete kogust; tabeli veerg III kajastab K OÜ-ga sõlmitud lepingutes kokku lepitud jäätmete vastuvõtuhinda; tabeli veerg IV kajastab K OÜ-le jäätmete vastuvõtmise eest esitatud arveid ja nende alusel OÜ-le Paikre reaalselt tasutud summasid; tabeli veerg V kajastab K OÜ-ga võrreldavale kliendile kehtestatud jäätmete vastuvõtu keskmist turuhinda, mida pidanuks K OÜ-le tegelikult kohaldatama; tabeli veerg VI kajastab korrutistehte tulemust ehk potentsiaalset tulu, mida OÜ Paikre oleks teeninud siis, kui K OÜ-lt vastu võetud jäätmekogustele (s.o tabeli veerus II toodud andmed) oleks kohaldatud K OÜ-ga võrreldavaga kliendiga kokku lepitud keskmist turuhinda (s.o tabeli veerus V toodud andmed); tabeli veerg VII kajastab lahutustehte tulemust. OÜ-l Paikre saamata jäänud tulu on arvestatud nii, et nendest summadest, mida OÜ Paikre oleks turuhinna kohaldamisel K OÜ tarnitud jäätmetelt saanud, on lahutatud summad, mis osaühing OÜ-ga Paikre kokku lepitud, kuid põhjendamatult madala hinnakirja alusel tegelikult tasus (s.o tabeli veerus V toodud summadest on lahutatud veerus IV toodud summad).5 vt kd II tlk 5-
7. 5 5.3 Kokkuvõtlikult on andmetega tõendatud, et süüdistatavate tegevuse tulemusel ehk nende endi huvides tegutseva K OÜ-le põhjendamatult soodsate jäätmete üleandmisevastuvõtuhindade kehtestamise tõttu jäi OÜ-l Paikre ajavahemikul 2016-
8. a saamata tulu vähemalt 128 420 eurot. 5.4 OÜ Paikre juhatajaks olnud K. Rossmanilt tuleb kannatanu kasuks saamata jäänud tulu 128 420 eurot välja mõista VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 alusel ja O. Sutilt tuleb OÜ Paikre kasuks saamata jäänud tulu 128 420 eurot välja mõista TLS § 74 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Alternatiivselt võib O. Sutt vastutada deliktiõiguslike sätete ehk VÕS §-de 1044 lg 2, 1043 ja 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel siis, kui tema rikkumised ei ole mingil põhjusel hõlmatud lepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustustega. 5.5 K. Rossman ja O. Sutt vastutavad OÜ-le Paikre tekitatud kahju 128 420 eurot eest solidaarselt VÕS § 65 lg 2 mõttes. 5.6 Lisaks kahju hüvitamisele tuleb K. Rossmanil ja O. Sutil tasuda ka viivised kooskõlas TsMS §
9. Põhinõudelt tuleb arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest ehk
10. juulist
11. a ning see summa samuti süüdistatavatelt välja mõista. Maakohtu otsus osas, mis on apellatsioonimenetluse esemeks.
12. Süüdistatavate süüküsimus. 6.1 Maakohus tunnistas K. Rossmani süüdi

§ 2172lg 1 järgi ja O.

Suti süüdi

§-de 2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi. Kokkuvõtlikult olid maakohtu argumendid järgmised. 6.2 Selle üle ei ole vaidlust, et süüdistuses näidatud ajavahemikul töötas K. Rossman OÜ-s Paikre juhatajana ja O. Sutt arendusjuhina. Lisaks ei vaidlusta keegi prokuratuuri väidet, et OÜ Paikre sõlmis juhataja nimel või volitusel süüdistuses kajastatud ajal ja tingimustel K OÜ-ga jäätmekäitluslepingud. 6.3 Vaieldakse selle üle, kas K. Rossman ja O. Sutt olid seotud K OÜ majandustegevusega, kas süüdistatavad said äriühingu arvel isiklikku kasu, kas O. Sutt osutas K. Rossmanile kaasabi ning kas K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutes olid põhjendamatult madalad hinnad, mille tõttu tekkis OÜ-l Paikre varaline kahju süüdistuses näidatud ulatuses. 6.4 Kriminaalasjas on usaldusväärsete tõendite põhjal võimalik tuvastada järgmised asjaolud ning öelda seda, et:    OÜ-s Paikre oli klientidele kehtestatud n-ö väravatasu, kuid pikaajalistele klientidele kehtisid kokkuleppehinnad. Viimaste puhul sõltus jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind jäätmete mahust ja koostisest. Mida olulisem klient või suurema taaskasutusväärtusega jäätmeid tarniv klient, seda madalam hind. OÜ Paikre juhatajale oli antud vaba voli kujundada osaühingu hinnapoliitikat. K OÜ ja OÜ Paikre sõlmitud jäätmekäitluslepingutes kokku lepitud hinnad määras OÜ Paikre arendusjuhina kindlaks O. Sutt. Need hinnad olid keskmisest madalamad ning eristusid selgelt OÜ Paikre üldisest hinnapoliitikast. K OÜ-ga kokku lepitud keskmisest madalamaid hindu ei õigustanud K OÜ toodud jäätmete kvaliteet ja/või maht, sest K OÜ ei toonud OÜ-sse Paikre kõrgekvaliteedilisi, suure taaskasutusväärtusega jäätmeid ning toodud jäätmekogused olid tagasihoidlikud. Kaitsjate toodud võrdlused äriühingutega (nt G AS), millele olid kehtestatud K OÜ-ga 6     võrreldavad hinnad, on ainetud, sest nende puhul on erinevalt K OÜ-st tõendatud kvaliteetsete jäätmete tarnimine. K OÜ ei aidanud OÜ-l Paikre laiendada geograafilist haaret, sest teistest piirkondadest tarnitud kogused ei olnud märkimisväärsed ning see järelikult keskmisest madalamat hinda ei põhjenda. K OÜ panus aidata kaasa OÜ Paikre eesmärkide saavutamisele – nt suurendada jäätmekäitluses ehitusjäätmete osakaalu – jäi väikeste mahtude tõttu väheseks ja järelikult ei olnud sellestki tingitud keskmisest madalam hind. K OÜ kehtestas oma klientidele jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnad, mis olid OÜ Paikre hinnakirjast odavamad ning teenis nii jäätmete vahendamisest kasu. Süüdistuses kajastatud ajavahemikul oli K OÜ seotud O. Sutiga ja K. Rossmaniga. K OÜ ja süüdistatavate majandushuvid langesid kokku, sest O. Sutt ja K. Rossmann olid äriühingu tegelikud kasusaajad. K OÜ oli n-ö puukfirma, mille abil OÜ Paikre juhataja ja arendusjuht toimetasid osa äriühingu tulust enda kontrolli alla. 6.5 Prokuratuuriga pole põhjust nõustuda osas, mis puudutab OÜ-le Paikre tekitatud varalise kahju suurust. Prokurör lähtus kannatanu arvestusest, too omakorda võrdlusest K OÜ-le väidetavalt sarnase kvaliteedi ja mahuga jäätmeid toonud klientidega. Kannatanu seisukoht pole õige, sest K OÜ-ga kõrvutatud OÜ H viis OÜ-sse Paikre vaadeldavate aastate jooksul mahult vähem (ehitus)jäätmeid ning K OÜ-ga võrreldud Ä selgelt ebakvaliteetsemaid (sega)olme)jäätmeid. Seega on õiglane lähtuda OÜ Paikre klientide keskmisest jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnast, mis arvestab nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud kokkuleppeid. 6.6 Keskmine turuhind ehitusjäätmete puhul on seega: 2016. a 35,80 eur/tonn; 2017. a 39,6 eur/tonn; 2018. a 45,667 eur/tonn ja 2019. a 49,429 eur/tonn. Arvutustehtes neid lähteandmeid kasutades on kahju, mis seondub ehitusjäätmetega, kokku 92 835,54 eurot. 6.7 Keskmine turuhind segaolmejäätmete puhul on seega: 2016. a 44,60 eur/tonn; 2017. a 44,50 eur/tonn; 2018. a 52,40 eur/tonn ja 2019. a 54,857 eur/tonn. Arvutustehtes neid lähteandmeid kasutades on kahju, mis seondub segaolmejäätmetega, kokku 5340,56 eurot. 6.8 Saadud summade liitmisel on kahju kokku 98 176,10 eurot ning tegu on OÜ-l Paikre tekkinud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju ületab kahekordselt

§ 121

p 2 sätestatud suure varalise kahju määra, mis on ühtlasi ka vajalik

§ 2172 objektiivse teokoosseisu element.

Selle kahju tekitasid OÜ-le Paikre K. Rossmann ja O. Sutt. Süüdistatavate käitumise ja OÜ-l Paikre kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. K. Rossman kuritarvitas OÜ Paikre juhatajana osaühingu usaldust, kui sõlmis K OÜ-ga jäätmekäitluslepingud, millest said kasu K OÜ ja tolle kaudu ka tema ise. Süüdistatav rikkus OÜ Paikre ärihuve mittejärgivaid tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja ei olnud osaühingule lojaalne. O. Sutt aitas K. Rossmanile kaasa, sest tal oli OÜ Paikre arendusjuhina õigus määrata kindlaks jäätmete vastuvõtuhinnad ning just tema lõi tingimused OÜ-l Paikre kahju tekkimiseks. O. Sutt valmistas vastutavana töötajana ette kõik süüdistust läbivad lepingud K OÜ-ga, mis allkirjastati juhataja poolt või volituse alusel. OÜ Paikre töötajana oli O. Sutilgi nii töölepingu- kui ka ametijuhendijärgne kohustus olla oma tööandja suhtes lojaalne, kuid süüdistatav seda ei olnud, sest ta korraldas paralleelselt K OÜ majandustegevust ja sai äriühingu arvel sarnaselt K. Rossmaniga isiklikku kasu. 6.9 Kuivõrd K. Rossman ja O. Sutt said K OÜ arvel isiklikku kasu, siis seadsid nad enestele eesmärgiks selle, et K OÜ annaks OÜ-le Paikre jäätmeid üle võimalikult madala hinnaga, teenimaks suuremat tulu. Järelikult panid mõlemad süüdistatavad neile etteheidetava teo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

7

1. Tsiviilhagi. 7.1 OÜ Paikre nõue, et K. Rossman ja O. Sutt hüvitaksid solidaarselt kannatanule K OÜ-ga sõlmitud lepingute tõttu saamata jäänud tulu, tuleb rahuldada osaliselt. 7.2 Süüdistatavate süüküsimust lahendades oli alust nõustuda hagi aluseks oleva süüdistuse väitega, et K. Rossman ja O. Sutt tekitasid OÜ-le Paikre K OÜ-ga sõlmitud ebasoodsate lepingute tõttu varalist kahju. Samas ei olnud õige kannatanu kahjuarvestus, mille prokuratuur oli süüdistusse üle kandnud. Järelikult on kahju hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt, summas 98 176,10 eurot. K. Rossman vastutab kahju tekitamise eest ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel ning O. Sutt vastutab VÕS § 115 lg 1 ja TLS §-de 15 lg 1, 16 lg 1, 72 ja 74 lg 1 alusel. Kannatanul on õigus, et süüdistatavad vastutavad kannatanu ees VÕS § 65 lg 2 mõttes solidaarselt. 7.3 OÜ Paikre viivisenõue osas, mis puudutab põhinõuet, on põhjendatud. Viivist tuleb arvestada ajast, mil kannatanu tsiviilhagi esitas, s.o alates
2. juulist
3. a ning selle suuruse arvutamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. 7.4 K. Rossmani vara, mis arestiti tsiviilhagi tagamiseks, tuleb jätta aresti alla, sest arestimine pole nõude suurust silmas pidades ülemäärane. O. Suti puhul on hagi rahuldamise ulatust ja arestitud vara väärtust vaadates kannatanu nõue üle tagatud. Seega tuleb vähendada süüdistatava kinnisvarale Pärnu Maakohtu
4. juuni
5. a määrusega seatud hüpoteegisummat 169 125,19 euroni. K. Rossmani kaitsja apellatsioon osas, mis puudutab süüküsimust.
6. Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a otsus K. Rossmani süüdi tunnistamises

§ 2172

lg 1 järgi osas, mis puudutab OÜ Paikre ja K OÜ vahelisi tehinguid ning rahuldas kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude hüvitada OÜ-le Paikre saamata jäänud tulu ja sellelt arvestatud viivised. Tühistatud osas taotleb apellant uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. OÜ Paikre tsiviilhagis esitatud nõue tuleb K. Rossmani õigeks mõistmisel jätta läbi vaatamata. Apellatsioonis esitatud taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii.

1. Maakohus tugines tõendile, mida kasutada ei või. OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelis sisalduvad andmed on poolikud. 9.1 Maakohtu väide, et K OÜ ja OÜ Paikre vahel sõlmitud lepingute täitmisega tekitati OÜ-le Paikre varalist kahju, põhineb paljuski OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelil. Samas on ML ütlustega tõendatud, et sinna kantud andmed ei kajasta OÜ-sse Paikre toodud jäätmete kvaliteeti. Olukorras, kus see on üks olulisemaid jäätmekäitlusettevõtja hinnapoliitikat kujundavaid tegureid, ei ole järelikult andmed, mida maakohus asja lahendamisel kasutas, terviklikud.
2. Süüdistatava K. Rossmani ja tunnistaja RM ütlused on tervikuna usaldusväärsed ning nendega tuleb asja lahendamisel arvestada. 10.1 Kohus luges K. Rossmani ja RM ütlused osaliselt ebausaldusväärseks põhjusel, et süüdistatava ja tunnistaja ütlustest nähtus, et K OÜ põhiliseks kliendiks oli sorteerimata jäätmeid toonud eraisik, kuid see väide ei haakunud osaühingu jäätmearuannetega. Siin mõistis maakohus ütlusi valesti. Kui lugeda istungi protokolle, on näha, et RM selgitas hoopis, et eraisikute osakaalu üritatakse suurendada, kuid peamised kliendid olid 8 ehitusettevõtted ning K. Rossman kasutas üldist mõistet isik, kuid selgitas ühtlasi, et peab silmas nii era- kui ka juriidilisi isikuid. Asja lahendamise kontekstis on märksa olulisem asjaolu, mida maakohus eiras: K. Rosmann ja RM kinnitasid riimuvalt, et K OÜ-sse toodi pigem selliseid ehitusjäätmeid, mis olid eelnevalt sorteerimata ning seda isikute poolt, kes ise eelsorteerimisega ei tegele – nt ehitusettevõtjad. 10.2 Maakohus asus seisukohale, et K. Rossmani ja RM ütlused K OÜ kvaliteetsete jäätmete kohta olid paisutatud. Kohus leidis seda põhjusel, et esiteks pole hea kvaliteet eluliselt usutav ning arutles seejärel OÜ H jäätmete koostise üle. Esiteks ei tugine maakohtu väide, et RM ütluste kohaselt sisaldasid K OÜ jäätmed põhiliselt korralikku ehitusmaterjali ja tööriistu, tunnistaja ütlustele. RM ütles tegelikult seda, et ehitusjäätmed sisaldasid palju hea väärtusega materjali, kuid mitte valdavas osas. Tunnistaja ütlus on loogiline – vastasel korral polekski saanud neid jäätmeid ehitusjäätmetena vastu võtta. RM kirjeldab veenvalt ka seda, et ehitusettevõtte jaoks on sellise materjali sorteerimine ja taaskasutusse võtmine kallim kui jäätmekeskusele üle andmine. Tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad, sest nii on majanduslikult mõistlik: jäätmete sorteerimisele spetsialiseerunud jäätmejaam saab seda teha kordades efektiivsemalt kui ehitusettevõtja. Teiseks ei tugine maakohtu seisukoht OÜ H jäätmete hea kvaliteedi kohta tõenditele – tunnistaja RR lükkas selle väite ümber. Sealjuures on vale ka kohtu hinnang, et RR andis selles osas valeütlusi. 10.3 Kokkuvõtlikult on K. Rossmani ja RM ütlused usaldusväärsed ning koos tunnistaja RR ütlustega moodustavad need loogilise ja jälgitava terviku.
3. Erinevad kliendid tõid OÜ-le Paikre küll sama jäätmekoodiga, kuid erineva kvaliteediga jäätmeid ning sellest olidki tingitud erinevad hinnad. 11.1 Maakohus ei ole järjekindel selles, mis puudutab OÜ Paikre lepinguliste klientide poolt toodud erineva kvaliteediga jäätmeid ning kvaliteedi mõju n-ö kokkuleppehindade kujunemisele. 11.2 Ühest küljest on maakohus päri, et erinevad kliendid tõid erineva kvaliteediga jäätmeid, kuid samas väidab kohus korduvalt ka seda, et seda ei tohi hinnastamisel arvesse võtta. See väide on otseses vastuolus asjaoluga, mille maakohus tuvastas G AS-i kohta – siin möönis kohus millegipärast küll, et aktsiaseltsiga hinnakokkulepete tegemisel võeti arvesse nende poolt tarnitavate jäätmete suurt taaskasutusväärtust ehk head kvaliteeti. Sealjuures andsid mitmed tunnistajad (nt K. Rossman, AV, ER, MP, TL, RR, RL, RM, ML ja KÕ) ütlusi selle kohta, et klientide toodud jäätmete kvaliteet oli erinev. Mitu tunnistajat (AV, ER, MP ja RL) ütlesid sedagi, et enne prügi hinnastamist kontrolliti erihinna määramisel kliendi toodud jäätme üldist kvaliteeti. Tunnistajate ütlusi toetab OÜ Paikre koostatud tabel, kust on mh näha, et prügi kvaliteet on erinevate klientide puhul erinev. Näiteks olenemata sellest, et E AS toob rohkem jäätmeid, on nendega kokku lepitud ühikuhind kallim, kui vähem jäätmeid tarninud äriühingute puhul. 11.3 Selle kohta, et K OÜ jäätmed olid hea kvaliteediga, andsid ütlusi ML, K. Rossman, RR ja RM. Juba eespool on välja toodud, et kriminaalasjas keskseks tõendiks kujunenud tabeli koostanud OÜ Paikre finantsjuht ML ei osanud tegelikult mitte midagi öelda jäätmete kvaliteedi kohta. Tabelit koostades tunnistaja jäätmete kvaliteediga ei arvestanudki ning lähtus ainult hinnast.
4. K OÜ poolt toodud ehitus- ja lammutusjäätmed olid hea kvaliteediga. Tunnistaja RR andis usaldusväärseid ütlusi. 9 12.1 Kriminaalasjas on tõendatud fakt, et erinevate klientide poolt OÜ-sse Paikre toodud jäätmed oli erineva kvaliteediga ning samas pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et K OÜ jäätmed oleks olnud halva kvaliteediga. Maakohus asus seisukohale, et OÜ H toodud prügi sisaldas valdavalt puitu ning oli sel põhjusel kvaliteetne ehk kõrge taaskasutusväärtusega. See väide on tõendamata ning sealjuures tunnistas maakohus vastupidist väitnud tunnistaja RR ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks. Kui vaadata RR ütlusi, siis need riimusid K. Rossmani ütlustega, kes rääkis sama – OÜ H tarnitav prügi ei olnud eelsorteeritud ning ei sisaldanud puitu. Mõlema ütlustega haakuvad ka TL ütlused, kes kinnitas, et ka hiljem oli nii. Tunnistajate ütlustega riimuvad ka kirjalikud tõendid ehk OÜ Paikre 2017-2019 jäätmearuanded. Nendes kajastatust nähtub, et OÜ H tõi OÜ-sse Paikre puitu alles
5. a ja sedagi marginaalses koguses ehk 3,86 tonni. Ülejäänud jäätmearuanded ei sisalda üldse märget, et OÜ H oleks OÜ-sse Paikre puidujäätmeid toonud, kuigi nii
6. juuni
7. a lepingu lisa 4 kui ka
8. detsembri
9. a lepingu lisa seda võimaldasid. Arvestades, et 1) OÜ H tõi OÜ-sse Paikre
10. a 692 tonni ehitusjäätmeid, millest puidu osakaal oli 3,86 tonni ehk 0.56% ning 2) isegi kui arvestada TL ütlusi ja väita, et alla 50% liigi toomine võimaldas kvalifitseerida jäätmeid mõne teise prügiliigina, pidi puidu osakaal OÜ H jäätmetes olema ikkagi marginaalne. Vastasel juhul oleks
11. a juba eraldisorteerituna pidanud puidu osakaal olema märkimisväärselt suurem kui 0,56%. Palju tõenäolisem on, et OÜ H ehitusjäätmed ei sisaldanud puitu märkimisväärses koguses ning seega ei andnud seda öelnud RR valeütlusi.
12. K OÜ poolt toodud olmejäätmed olid hea kvaliteediga. 13.1 Kriminaalasjas on tuvastatud, et OÜ-sse Paikre toodud prügi oli erineva kvaliteediga ning samas pole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et K OÜ toodud prügi oleks olnud halva kvaliteediga. Maakohtu seisukohad on vastuolulised: ühest küljest jaatas kohus, et K OÜ jäätmetes võis olla rohkem sorteeritavat materjali (otsuse p-d 20.1-20.4), kuid siis leidis maakohus vastupidist (otsuse p 23). Tegelikult peaks eeskätt prokuratuur, mitte kaitsja tõendama seda, millise kvaliteediga jäätmed olid ehk asjaolu, et jäätmearuannetes märgitud juriidilised isikud ei andnud K OÜ-le üle sorteeritud, halva kvaliteediga jäätmeid. Veel tuleb ära märkida, et maakohus arvestas segaolmejäätmete keskmise hinna arvutamisel ka Pga kokkulepitud hinnaga, kuid ütles samas, et K OÜ-le kehtestatud hind Ple kehtestatud hinnaga võrrelda pole võimalik (otsuse p-d 20.1-20.4).
13. Õige pole väide, et OÜ Paikre eesmärk suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist, ei haaku jäätmete vastuvõtmisega K OÜ-lt. 14.1 Maakohtu p 18.2 toodud järeldus, et K OÜ tarnitud jäätmete maht oli võrreldes OÜ Paikre oluliste klientidega liiga väike selleks, et pakkuda madalat hinda, ei ole õige. Tunnistaja RL, kelle ütlustele maakohus eeltoodut väites tugineb, pidas silmas kogu jäätmemahtu, mitte K OÜ poolt toodud jäätmete mahtu. Lisaks tuleb vaadata ka prokuratuuri esitatud tabelit, milles sisalduvate andmete kohaselt oli K OÜ suuruselt kolmas ehitus- ja lammutusjäätmete tooja, edestades näiteks
14. a ka R AS-i. Kui kõigele eeltoodule lisada ER ütlused, mis tunnistaja andis vastuseks kaitsja küsimusele selle kohta, milline jäätmeliik oli OÜ Paikre jaoks kõige prioriteetsem ning OÜ Paikre arengukava ja nõukogu protokollid ajavahemikust 2017-2019, siis haakuvadki tõendid kaitseväitega, et ehitusjäätmete mahu suurendamine oli OÜ-l Paikre omaette eesmärgiks, mida K OÜ saavutada aitas.
15. K OÜ ehitusjäätmetest saadud tulu ületas omahinda. 15.1 Maakohus tuvastas, et K. Rossman võis osaühingu juhatajana vabalt kujundada OÜ Paikre hinnapoliitikat. Järelikult ei olnud K. Rossmanil ka kohustust tagada iga kliendi puhul 10 mingisugune kindlaksmääratud kasumimarginaal. Kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ tasutud hind ületas OÜ-l Paikre tekkinud kulu. 15.2 Omahinna arvutamisel tuleb silmas pidada, et lisaks käitlemistasule sai OÜ Paikre lisatasu taaskasutatavate materjalide müügist, mis ML sõnul oli keskmise kliendi puhul oli 10% tulust. Siin tuleb arvestada, et käsilolevas asjas on tuvastatud, et K OÜ jäätmetes oli võrreldes keskmise kliendiga rohkem taaskasutatavat materjali - K OÜ jäätmeid ei suunatud RR sõnul liinile. Suurem taaskasutatavate materjalide hulk vähendab saastetasu, sest taolist materjali ei pea ladestama. Saastetasu osakaal omahinna arvutuse muutuvkulust on ML sõnul ca 31.1%-44,3%. 15.3 Prokuratuuri esitatud ja ML koostatud tabelites on üritatud jaotada üldhalduskulusid töölõikude peale, kuid seda on tehtud kogu tulu võrdlemisel töölõigu tuluga. Olemuslikult on tegemist püsikuludega, kuivõrd need ei tõuse lineaarselt täiendava töölõigu lisandumisega. 15.4 Vaidlust pole selle üle ja on tõendatud, et K OÜ tasus OÜ-le Paikre
16. a 25 eur/tonn;
17. a 27 eur/tonn,
18. a 28 eur/tonn ning
19. a 29 eur/tonn. 15.5 Esitatud tõendite kohaselt oli näiteks
20. a ehitusjäätmete käitlemise muutuvkulu 22,13 eurot, millisest saastetasu 6,89 eurot (31,1%). Koos püsikuludega oli omahinnaks 27,83 eurot. Seega ületas K OÜ ehitusjäätmete käitlemisest saadud tulu (27 eurot/tonn käitlemistasu + >10% materjalide müük =>29,7) igal juhul selle omahinna. Seejuures ei võta arvutuskäik arvesse, et K OÜ jäätmete pealt pidi tasuma vähem saastetasu, mis moodustas muutuvkulust 22,13 eurot 31,1%. 15.6 Esitatud tõendite kohaselt oli näiteks
21. a teise kvartali ehitusjäätmete käitlemise muutuvkulu 26,92 eurot, millisest saastetasu 11,95 eurot (44,3%). Koos püsikuludega oli omahinnaks 33,10 eurot. Seega ületas K OÜ ehitusjäätmete käitlemisest saadud tulu (29 eurot/tonn käitlemistasu + >10% materjalide müük =>31,9) igal juhul omahinna muutuvkulu. Seejuures ei võta arvutuskäik arvesse, et K OÜ jäätmete pealt pidi tasuma vähem saastetasu, mis moodustas muutuvkulust 26,92 eurot 44,3%. 15.7 Väärib märkimist, et mõlemal juhul ei sisalda kuluarvestused plastpakendite müüki, mis tuleks samuti lisada K OÜ jäätmete käitlemisest saadud tulule. 15.8 Ainetu maakohtu p-s 22.3 toodud seisukoht, et kaitsja seisukoht, mille kohaselt on tähtsusetu väide, et lisaks käitlemistasule võis OÜ Paikre saada lisatasu taaskasutatavate materjalide müügist ning taaskasutatavate jäätmete tõttu tuli maksta vähem saastetasu. Siin väärib märkimist, et erinevate klientide puhul on saastetasud ja taaskasutatava materjali väärtus erinev. Seega pole õige tugineda ML tehtud üldistustele ja väita, et teiste klientide puhul olid kulud ja tulud samasugused nagu K OÜ-l ning ainuke vahe tekkis sorteerimistasust. 15.9 Eeltoodule tuginedes on ebaõige väide, et K OÜ tehingud olid Osaühingule Paikre kahjumlikud. Ainuüksi lihtsalt kättesaadavate osaliste andmete pinnalt ning lisatulu ja saastetasu arvestamata saab tõsikindlalt väita, et K OÜ jäätmete käitlemine ületas enamjaolt kogu omahinna ning
22. a jäi napilt alla lisaks muutuvkulule püsikulude katmisest.
23. Maakohus rakendas valesti

§ 217

2 koosseisu tuvastamisel n-ö saldopõhimõtet ning hindas saamatajäänud tulu valesti. Lisaks ei arvestanud maakohus süüdistuse piiridega. 11 16.1 Maakohus väljus süüdistuse piiridest väites, et K OÜ kliendid oleksid toonud prügi otse OÜ-sse Paikre. Kuigi maakohus räägib mitmel korral (nt p-des 18.1, 18.2, 22, 22.2) sellest, et K OÜ oli ebavajalik vahendaja klientide ja OÜ Paikre vahel, ei ole seda asjaolu käsitanud süüdistus. Lisaks ei leia süüdistuses ridagi selle kohta, et OÜ Paikre oleks saanud küsida K OÜ-lt kõrgemat hinda. 16.2 Kehtiva kohtupraktika järgi võib

§ 2172

kaitstava vara hulka kuuluda ka saamatajäänud tulu, kuid vara suurenemise ootuse saab lugeda varaks ainult siis, kui kavatsus ja võimalus teenida tulu on nii kindel, et sellele saab omistada majandusliku väärtuse. See tingimus antud juhul täidetud pole – OÜ Paikre oleks saanud K OÜ-lt suuremat tulu üksnes olukorras, kus oli mõlemapoolne tahe ja reaalne võimalus tasuda suuremat teenustasu. Olukorras, kus OÜ Paikre poleks K OÜ-le teenust osutanud – näiteks võimaliku hinnavaidluse tõttu – oleks K OÜ viinud jäätmed OÜ Paikre konkurendile. Lisaks saaks saamatajäänud tulu jaatada vast juhul, kui K OÜ toodud jäätmete sorteerimine võttis ära ressursi, mida oleks saanud kasutada teise, kõrgemat hinda tasuva kliendi jäätmete sorteerimiseks. Kuivõrd saamatajäänud tulu tuvastamiseks vajalikke fakte süüdistusest ei leia, ei ole tegelikult põhjust kõiki noid võimalusi

§ 2172 teokoosseisu kontekstis üldse hinnata.

16.3 Maakohus võttis nii ehitus- kui ka olmejäätmete puhul rikkumise piiriks OÜ Paikre klientide keskmised hinnad ja võrdles neid K OÜ-ga kokku lepitud hindadega. 16.4 Ehitusjäätmete puhul on maakohtu rehkendatud keskmine hind

1. a 35,80 eur/tonn;
2. a 39,60 eur/tonn,
3. a 45,667 eur/tonn ja
4. a 49,249 eur/tonn. Kui võrrelda seda prokuratuuri esitatud tabelis toodud andmetega, siis tuleb tõdeda, et K. Rossman pani toime kuriteo nii
5. a kui ka
6. a R AS, E AS ja K OÜ puhul;
7. a R AS, E AS, D OÜ ja K OÜ puhul;
8. a R AS, D OÜ ja K OÜ puhul. 16.5 Segaolmejäätmete puhul on maakohtu rehkendatud keskmine hind
9. a 44,60 eur/tonn,
10. a 44,50 eur/tonn,
11. a 52,40 eur/tonn ja
12. a 54,857 eur/tonn. Kui võrrelda seda prokuratuuri esitatud tabelis toodud andmetega, siis tuleb tõdeda, et K. Rossman pani toime kuriteo
13. a R AS, E AS ja K OÜ puhul;
14. a R AS, E AS, Ü OÜ, K OÜ ja G AS puhul;
15. a R AS, E AS, K OÕÜ ja G AS puhul;
16. a E AS, K OÜ, M OÜ ja G AS puhul. 16.6 Kuigi maakohus tõdes, et erinevate klientide poolt toodud jäätmed olid erineva kvaliteediga, ei arvestanud kohus sellega rikkumise ja kahju ulatuse kindlaksmääramisel. Kuigi pole tõendid selle kohta, et K OÜ tarnitud jäätmed oleks olnud halva kvaliteediga, piirdus maakohus üksnes K OÜ-le kehtestatud hindade võrdlemisega teiste klientide toodud jäätmete hinna keskmisega. Siin väärib märkimist seegi, et kuigi maakohus tõdes, et K OÜ hindu ei saa võrrelda OÜ-ga H või Pga, arvestas kohus sellegipoolest nende äriühingute hindu keskmise hinna arvutamisel. Sealjuures olukorras, kus tegelikult on tõendatud, et K OÜ toodud jäätmed olid hea kvaliteediga, mis tingiski nendega kokku lepitud, madalama hinna. Süüdistatava O. Suti kaitsja apellatsioon osas, mis puudutab süüküsimust.
17. Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu
18. mai
19. a otsus osas, millega O. Sutt tunnistati

§-de 2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi süüdi, sest maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Esiteks ei tuvastanud maakohus korrektselt väidetava kahju suurust ega nõutava olulise kahju olemasolu. Teiseks hindas maakohus tõendeid valesti, rikkus põhjendamiskohustust ning tugines lubamatule tõendile. Tühistatud osas palub O. Suti kaitsja teha uus otsus ja mõista 12 süüdistatav

§-de 2172 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt palub apellant juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et apellatsioonis toodud rikkumisi pole võimalik kõrvaldada, saata kriminaalasi KrMS § 341 lg 3 alusel maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Oma taotlusi põhjendab O. Suti kaitsja kokkuvõtlikult nii.

1. Maakohus rajas oma järeldused tõendile, mida tõe tuvastamiseks kasutada ei või. 18.1 Maakohus tugines paljuski OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelis toodud andmetele, kuid tõendi lubatavus kriminaalmenetluses on enam kui küsitav järgmistel põhjustel. 18.2 Vaidlusaluses tabelis sisalduvad K OÜ ja OÜ Paikre teiste lepinguliste klientide võrdlusandmed. Tabeli loonud tunnistaja ML andis ütlusi, et ta vaatas OÜ Paikre kliente ja nende poolt toodud jäätmekoguseid ning otsustas nende pealt, millised kliendid tabelis kajastada. Tunnistaja ütlustega on samas tõendatud, et ta ei käinud ise ühtegi jäätmekoormat kontrollimas ega oska kommenteerida, milline oli ühe või teise, tabelis kajastatud kliendi tarnitud jäätmete kvaliteet. Tunnistaja kinnitas, et ta ei küsinud mitte kelleltki lisainfot jäätmete tegeliku kvaliteedi kohta. 18.3 Lisaks eeltoodule ei sisalda tabel andmeid sorteeritud materjali lisatulu kohta klientide lõikes, ehitus- ja olmejäätmete hulgast välja korjatud pakendite osakaalu ja nende müügist saadud tulu. Tabelis ei ole kajastatud klientide kaupa, kui palju ühe või teise kliendi jäätmetest moodustas kulu saastetasule jäätmete ladestamise osakaalu kohta. Siinkohal väärib märkimist, et kohtus ütlusi andnud tunnistajatest mitu (nt ER, AV, MP ja RL) andsid ütlusi selle kohta, et kliendile pakutav hind sõltub jäätmete kvaliteedist ning jäätmekood üksi ei tähenda, et iga sama koodiga jäätmekoorem on sama koostise ja kvaliteediga. Mida suurem osakaal toodud jäätmetes on taaskasutataval materjalil, seda odavam on selle käitlushind. Jääde, mida taaskasutada ei olnud võimalik, ladustati n-ö mäkke ning selle eest tuli maksta keskkonnatasu. 18.4 Kui vaadata tabelit, siis K OÜ-le kehtestatud ja süüdistuse loogika järgi põhjendamatut madalat hinda rakendati teistegi klientide suhtes. Samas näiteks tabelis K OÜ-ga võrreldud OÜ-u H puhul on tunnistaja RR ütlustega tõendatud, et selle kliendi toodud jäätmed olid K OÜ-ga võrreldes märksa halvema kvaliteediga. Maakohtu väide, et OÜ H jäätmetele, mis sisaldasid värvi- ja pahtlipurke, kehtestati üldist hinnakirja, ei ole õige. See asjaolu on ümber lükatud tunnistaja RR ütlustega kes ütles, et OÜ H andis OÜ-le Paikre lepingujärgse hinnaga ebakvaliteetseid, mittekasutatavaid ning seega madala väärtusega ehitusjäätmeid. 18.5 Kuivõrd ülaltoodu kinnitab, et tunnistaja ML koostatud tabelis toodud andmed pole terviklikud, ei ole neid võimalik tõendit tõe tuvastamiseks kasutada ning tabel tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta.
2. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole RR, K. Rossmani ja RM ütlused usaldusväärsed. 19.1 Maakohus jättis kõrvale RR ütlused osas, mis puudutasid OÜ H prügi kvaliteeti (vt otsuse p 19.1). Kohtu järeldus, et OÜ H andis OÜ-le Paikre põhiliselt puidujäätmeid, põhineb tõendamata tõdemusel, et osaühingu tegevusalaks oli puitkarkass-moodulmajade tootmine. Tegelikult kogus OÜ H puidujäätmeid eraldi ning taaskasutas neid suuresti oma tootmises. Tunnistaja RR selgitaski OÜ H jäätmete kohta, et neid oli varem sorteeritud ning kui seal oligi puitu, olid need väikesed klotsid. RR oli OÜ Paikre tootmisjuht, kelle tööülesandeks oli OÜ-sse Paikre toodud jäätmekoormate üle vaatamine. 13 19.2 K. Rossman oli süüdistuses kajastatud perioodil OÜ Paikre juhataja ning RM K OÜ juhataja. Järelikult on nende ütlused tõe välja selgitamisel äärmiselt olulised ning neid ei saa kõrvale jätta paljasõnalise tõdemusega, et ütlused on paisutatud. 19.3 Tõendamata on maakohtu väide, et K. Rossmani ütlus selle kohta, et K OÜ oleks kõrgema hinna kohaldamisel läinud mõne OÜ Paikre konkurendi juurde prügi pakkuma, pole usutav. Maakohus jätab tähelepanuta, et kui rääkida jäätmekäitlusest, siis siin on ettevõtja jaoks hind määrav. Seda väitis ka RM ning lisaks on Pärnus jäätmekäitluse vallas tihe konkurents: samas valdkonnas tegutsevad Ä OÜ ning D OÜ, mis pealegi asuvad erinevalt OÜ-st Paikre Pärnu linnas, mitte keskusest kaugel asuvas Paikusel.
3. Väide, et K OÜ-ga kokku lepitud hinnad määras kindlaks O. Sutt, on vale. 20.1 Maakohus nentis otsuse p-des 17.1, 21.2 ja 24 seda, et O. Sutt määras kindlaks ja kinnitas OÜ Paikre jäätmete vastuvõtuhinnad. See ei ole õige. O. Sutt oli OÜ Paikre arendusjuht ning kahtlemata süüdistatav võis teha ja tegigi ettepanekuid hindade kehtestamiseks või korrigeerimiseks, kuid lõplikku otsustusõigust O. Sutil ei olnud. Süüdistatav pidi alati kõik OÜ Paikre juhatajaga kooskõlastama. Üksnes fakt, et O. Sutt edastas KÕle või MLle hindu puudutavat teavet, ei tähenda, et tal oleks olnud selles osas iseseisev otsustusõigus. Keskmisest madalamate hinnakokkulepete tegemine OÜ Paikre jaoks tavatu ei olnud – sarnaselt K OÜ-ga kehtisid süüdistuses näidatud perioodil madalamad erihinnad teistelegi, näiteks S OÜ-le või G AS-le. Seda, et n-ö keskmisest madalamaid hindu kohaldab ka OÜ Paikre uus juhtkond, kinnitas tunnistaja TL.
4. Maakohtu seisukoht, et O. Sutt sai K OÜ arvel isiklikku kasu ning seega lähtusid OÜ Paikre ja K OÜ vahelised tehingud O. Suti majanduslikust huvist, ei ole õige ja see põhineb valesti hinnatud tõenditel. 21.1 Esitatud süüdistuse järgi korraldas K OÜ majandustegevust O. Sutt. Selle väitega nõustunud maakohus jättis siin tähelepanuta K OÜ juhataja RM ütlused, kelle sõnul oli O. Sutil üksnes abistav roll – süüdistatav aitas teda jäätmealaste küsimustega, jäätmelubade- ja aruannetega, OÜ-sse Paikre renditud tööjõu juhendamisel jpm. RM andis ütlusi ka selle kohta, et OÜ Paikre jaoks oli kasumlik, et K OÜ rentis neile tehnikat ja tööjõudu, mida neil endil ei olnud. Tegu oli vastastikuse abistamisega. 21.2 Maakohus viitas otsuses, et
5. juulil
6. a ja
7. augustil
8. a suhtlesid O. Sutt ja RM K OÜ töötajaid puudutavates küsimustes ning RM palus, et süüdistatav teeks ära töötajate palgaarvestuse. Toodu ei kinnita mitte kuidagi seda, et O. Sutt sekkus K OÜ majandustegevusse. OÜ Paikre ja K OÜ vahel oli sõlmitud leping tööjõu rendiks ning O. Suti tööülesannete hulka OÜ-s Paikre kuulus pooltevahelise lepingu täitmise korraldamine ja kontrollimine täpselt samamoodi nagu näiteks O OÜ-st renditud tööliste puhul. 21.3 Õige pole kohtu järeldus nagu kinnitaks O. Suti ja RM e-kirjavahetus
9. novembrist
10. a ja
11. detsembrist
12. a seda, et RM annab süüdistatavale ülevaate K OÜ majandustegevusest. Kuna e-kirjades kajastatud kulud on seotud OÜ-ga Paikre, ei ole võimalik kirju tõlgendada nii, et O. Sutt suunas ja kontrollis K OÜ majandustegevust. 21.4 Väär on maakohtu väide, et O. Suti e-kirjavahetus Keskkonnaametiga tähendab süüdistatava seost K OÜ majandustegevusega, sest planeeritav tegevus oleks toimunud OÜ Paikre territooriumil ning seega oli O. Suti kui OÜ Paikre esindaja osalemine kohtumistel ja asjaajamisel kohustuslik. 14 21.5 Vale on maakohtu viide tunnistaja SL ütlustele ning järeldus justkui oleks tunnistaja öelnud, et ta töötas K OÜ-s ning talle andis tööülesandeid O. Sutt. Tunnistaja ütlusi vaadates ei ole SL mitte midagi taolist väitnud. 21.6 Lisaks andis RM ülevaate sellest, mis puudutab väidetavalt K OÜ varade arvel O. Suti kulude kandmist. Esiteks oli tegu tagasi makstava laenuga ja teiseks ei olnud suurem osa süüdistuses käsitatud arvetest O. Suti kulu, vaid K OÜ ettevõtluskulu. 21.7 Mis puudutab K OÜ arvelt sularaha välja võtmist, siis selle kohta sõnas RM, et seda raha kasutati samuti K OÜ huvides, näiteks töötajatele palkade maksmiseks. RM ütlusi kinnitas tunnistaja JT öeldes, et ta töötas K OÜ-s, tegi ehitustöid OÜ Paikre asukohas ning sai palka sularahas, mida maksis talle O. Sutt. 21.8 Pärnumaal asuva korteri remonditööd tehti tõepoolest K OÜ arvel, kuid see toimus
13. märtsil 2019 sõlmitud kokkuleppe alusel. K OÜ ja O. Sutt leppisid kokku, et tegu on laenuga, mille O. Sutt tagastab koos teenustasuga osaühingule pärast seda, kui korter on võõrandatud. 21.9 Pealegi ei olnud O. Sutil vajadust, et K OÜ tasuks tema isiklikke kulusid, O. Suti isa MS ütlustega on tõendatud, et süüdistataval oli piisavalt raha, kuna teda toetasid lähedased ning samuti sai O. Sutt arvestatavat tulu metsa tegemisest.
14. Maakohus ei hinnanud K OÜ ja OÜ Paikre vahelisi tehinguid komplektselt, jättes tähelepanuta asjaolu, et poolte vahel olid sõlmitud OÜ Paikre jaoks väga soodsatel tingimustel rasketehnika ja tööjõu rendilepingud. 22.1 Tunnistaja RM ütlustega on tõendatud, et OÜ Paikre rentis K OÜ-lt nii rasketehnikat kui ka tööjõudu, mida kannatanul endal ei olnud. Jäätmete vastuvõtuhinna kohta märkis tunnistaja RM, et arvestades tehnika renti, võinuks OÜ Paikre K OÜ-le pakkuda veelgi soodsamat hinda. Näiteks seda, miks prügila tööks vajaliku rasketehnika rentimine oli OÜ Paikre jaoks hea lahendus, kirjeldas tunnistaja RR. Tunnistaja RM ütlusi laiema koostöö kohta kinnitavad OÜ Paikre ja K OÜ vahel sõlmitud lepingud. Selle poolt, et lepingutingimused olid kannatanu jaoks soodsad, räägib tõsiasi, et OÜ Paikre jätkas K OÜ-ga sõlmitud rasketehnika ja sõidukite rendilepinguid.
15. K OÜ abil laiendas OÜ Paikre oma teeninduspiirkonda. 23.1 Kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ abil sai OÜ Paikre jäätmeid piirkondadest, kust kannatanu neid muidu poleks saanud (s.o Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu). Nii jäätmete kvaliteedi olulisus ning mõju hinnakujundusele kui ka OÜ Paikre eesmärk laiendada geograafilist haaret, on tõendatud O. Suti
16. septembri 2019 e-kirjaga K. Rossmanile ning tunnistajate ER, AV, MP, RR, RL ja T.U ütlustega. Maakohtu tähelepanek, et K OÜ poolt teistest piirkondadest saadud jäätmete hulk jäi tagasihoidlikuks, ei ole õige. Nimelt oli K OÜ partneriks Saaremaal sealne suurim ehitusjäätmete K V OÜ. Tänu K OÜ-le oli tagatud suurema osa Saaremaal tekkinud ehitusjäätmete suunamine OÜ-sse Paikre. Maakohtu määratlus tagasihoidlik ei arvesta piirkonna suurust ja omapära ning sedagi, et aasta-aastalt V OÜ kaudu toodavate jäätmete maht kasvas – pelgalt 3 aastaga oli kasv 5,77 kordne. K OÜ jäätmearuandes sisalduvate andmetega on tõendatud, et lisaks Saaremaale hangiti ja viidi OÜsse Paikre märkimisväärsed jäätmekogused ka Haapsalust (
17. a F OÜ kaudu 175,82 tonni) ning Tallinnastki (
18. a A OÜ kaudu 701,26 tonni). 15
19. Hinnakujunduses oli määravaks jäätmete kvaliteet, mitte maht ning sellest tulenevalt pole õige maakohtu seisukoht, et kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda keskmisest ehitusjäätmete ja segaolmejäätmete hinnast. 24.1 Kriminaalasjas viitasid tunnistajad läbivalt, et jäätmete kvaliteet oli hinnastamisel määrav argument, sest jäätmete puhul on väga oluline nende taaskasutusväärtus. Antud juhul on K OÜ-l äärmiselt keeruline tõendada OÜ-sse Paikre toodud jäätmete koostist. Kaitsjatel ja süüdistatavatel ei ole juurdepääsu andmetele, mis kajastavad K OÜ tehinguid kolmandate isikutega, sest tegu on K OÜ ärisaladusega. Samas andis K OÜ juhataja RM oma ütlustes ammendava ülevaate K OÜ põhilistest klientidest, kelleks olid ehitusettevõtjad. Lisaks kinnitas tunnistaja, et osaühingul oli ka eraisikutest kliente, kellelt kogutavad jäätmed olid parema kvaliteediga. Seda, et K OÜ poolt tarnitavaid jäätmeid polnud põhjust n-ö otse mäkke viia, ütles näiteks ka tunnistaja RR. Tunnistajate ütlused jättis maakohus millegipärast tähelepanuta. 24.2 Sissejuhatavalt on keskmisest hinnast lähtumine juba vastuolus formaalloogikaga. Sisuliselt kriminaliseeritaks nii keskmisest hinnast madalama hinna kohaldamine, kuid n-ö keskmist hinda pole võimalik leida ilma, et sellest madalamaid hindu ei kohaldataks. 24.3 Kui edasi minna, siis lähtus maakohus kahju suuruse kindlaksmääramisel OÜ Paikre koostatud tabelis esitatud andmetest ning võrdles K OÜ-le kehtestatud hindu teiste, kannatanule jäätmeid toonud ettevõtjatega. Maakohtu võrdlus ei ole õige, sest jäätmete maht ja nende kvaliteet on kaks erinevat asja. Sellele on juba varem viidatud, et tabel jäätmete kvaliteeti arvesse ei võta, kuid see näitaja oli K OÜ puhul märkimisväärselt kõrgem. K OÜ pakkus klientidele võimalust tellida konteiner kodu-, suvila- ja garaažikoristuseks ning mõistetavalt on kirjeldatud tegevuste käigus tekkivad jäätmed suurema taaskasutusväärtusega kui nendel ettevõtjatel (näiteks R AS, E AS), kes tarnisid OÜ-sse Paikre sama koodiga (s.o segaolmejäätmed) inimeste kodudes tekkivaid olmejäätmeid, mille hulgas taaskasutatavat materjali praktiliselt ei olegi. 24.4 Keskmisest hinnast lähtunud maakohus ei arvestanud seega, et seda pole võimalik kohaldada K OÜ-le, kes tarnis valdavalt taaskasutatavaid jäätmeid. Keskmise viisidki oluliselt alla valdavalt ebakvaliteetseid ja madala taaskasutusväärtusega jäätmeid tarninud R AS, E AS, Ü OÜ ning Ä. Kahjusse puutuvalt ei olnud maakohtu arvates tegu saamatajäänud tuluga. Sellele vaatamata on kohtupraktikas iseenesest tunnustatud, et saamatajäänud tulu võib kuuluda KrMS § 2172 teokoosseisuga kaitstava vara hulka. Samas saab vara suurenemise ootused lugeda varaks ainult siis, kui nende realiseerumine on nii kindel, et neile saab omistada iseseisva majandusliku väärtuse. Toodud tingimus käsilolevas asjas täidetud pole: K. Rossmani ütlustega on tõendatud, et kui OÜ Paikre oleks kehtestanud K OÜ-le kõrgemad hinnad, oleks viimane viinud jäätmed OÜ Paikre konkurentide juurde. Tegu on tavapärase turumajandusliku riskiga, kus ettevõtja peab hindama, kas soodsama hinna rakendamine selleks, et koostööpartner teise pakkuja juurde ei läheks, on põhjendatud. 24.5 Järgnevalt ei arvesta maakohtu käsitlus asjaoluga, et tegelikult ei ole OÜ Paikre väidetava usalduse kuritarvitamise tõttu varast ilma jäänud. Vastupidi: K OÜ tõi OÜ-sse Paikre jäätmeid, tasus nende eest ning OÜ Paikre teenis tulu. Maakohus märkis, et kui OÜ Paikre oleks saanud K OÜ jäätmete eest vähemalt keskmist hinda, oleks OÜ Paikre vara olnud suurem. Sellega ei ole põhjust nõustuda. 24.6 Iseenesest on õige väide, mis puudutab kannatanu vara suurust. Samas ei tähenda toodu K OÜ-ga tehtud hinnakokkulepete ebaseaduslikkust või seda, et need oleks olnud OÜ Paikre 16 jaoks kahjumlikud. See, et K OÜ-le olid kehtestatud madalamad hinnad, oli tingitud K OÜ jäätmete kvaliteedi ning taaskasutuse ulatuse ja pooltevahelise koostöö olemusega. Pealegi selgitas OÜ Paikre pikaajaline nõukogu liige T.U seda, et nõukogu juhatusele jäätmete kokkuostuhindade määramisel piire ei seadnud ning kuigi K OÜ-ga kokku lepitud hinnad olid madalamad, oli kasum tõusnud ning seega oli OÜ Paikre jaoks tegu õige otsusega. 24.7 Viimaks ei oma asjaolu, mis hinnaga K OÜ ise oma klientidele teenust pakkus, üldse tähtsust, sest vahendamiselt teenimine kriminaliseeriks ärimudeli, kus tooteid ja/või teenuseid vahendatakse alltöövõtjate või partnerite kaudu. Kannatanu OÜ Paikre apellatsioon tsiviilhagis esitatud nõuet puudutavas osas.
20. OÜ Paikre taotleb Pärnu Maakohtu
21. mai
22. a otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude, et O. Sutt ja K. Rossman hüvitaks solidaarselt OÜ-le Paikre K OÜ-ga ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 128 420 eurot ja määras kindlaks tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulud. Kannatanu palub ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kannatanu tsiviilhagis esitatud põhi- ja kõrvalnõue täies ulatuses. Apellandi argumendid, miks apellatsioon rahuldada tuleks, on kokkuvõtlikult järgmised. 25.1 Maakohus ei nõustunud kannatanuga, et K OÜ jäätmete õiglase vastuvõtuhinna arvestamisel tuleks lähtuda OÜ-le H (ehitusjäätmed) ja Ä (segaolmejäätmed) kehtestatud hinnakirjast. Maakohus asus seisukohale, et õige on lähtuda keskmisest vastuvõtuhinnast, mis arvestaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud hinnakokkuleppeid. Nii jõudis maakohus järeldusele, et OÜ-le Paikre tuleks hüvitada mitte 128 420 eurot, vaid 98 176,10 eurot. Maakohtu loogika on vale järgmistel põhjustel:    kannatanu selgitas kohtuvaidlustes põhjalikult, miks on OÜ H ja Ä jäätmete kogust, kvaliteeti ja kliendi olulisust arvestades K OÜ-ga võrreldavad lepingupartnerid. Järelikult on saamatajäänud tulu rehkendamisel põhjendatud lähtuda OÜ-le H ja Pga kokku lepitud hindadest; hagis kasutatud metoodika ehk hinnavõrdlus OÜ-ga H ja Ä on korrektsem, kui maakohtu rakendatud keskmise hinna metoodika. Seda põhjusel, et maakohus lähtus üksnes tabelis toodud andmetest, kelle hulgas on ka OÜ Paikre n-ö suurkliendid. Kogu kliendibaasi ehk sadu kliente arvesse võttes tuleks keskmine hind kõrgem ning seega on kahjuarvestus niigi konservatiivne; maakohus võttis keskmise hinna arvestusse K OÜ-ga kokku lepitud hinnad. Seda teha ei või, sest need olid ebaõiglaselt madalad ning viivad keskmist hinda põhjendamatult alla. Menetluse edasine käik.
23. Kriminaalasja tagastades andis Riigikohus ühtlasi ka juhise (eelkõige lahendi p-d 52 ja 59), et kriminaalasja uuel arutamisel tuleb pooltele anda mõistlik võimalus arvestada
24. detsembri
25. a lahendis toodud seisukohtadega, esitada täiendavaid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid. 26.1 Ringkonnakohus andiski
26. jaanuari 2025.a pooltele võimaluse esitada seisukohti ja taotlusi ning määras korraldava istungi
27. veebruariks
28. a. Kohtu määratud tähtajaks esitasid taotlused täiendavate tõendite kogumiseks süüdistatavate kaitsjad, kannatanu lepinguline esindaja ja prokuratuur. Pärast taotluste arutamist jättis ringkonnakohus
29. märtsi
30. a määrusega kõik kohtule laekunud taotlused rahuldamata ning määras kokkuleppel 17 apellatsioonimenetluse pooltega, et apellatsioonid tuleb lahendada kirjalikus menetluses. Suulist menetlust mitte keegi apellantidest varem taotlenud pole ning vajadust korraldada kohtuistung täiendavate tõendite esitamiseks ning uurimiseks, ei tõusetunud. Kohtu määratud tähtajaks esitasid kirjalikud seisukohad kõik apellatsioonimenetluse pooled. 26.2 Lisaks kirjalikele seisukohtadele laekusid kannatanu lepinguliselt esindajalt ja süüdistatavate kaitsjatelt ka taotlused apellatsioonimenetluse kulu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Prokuratuuri lõplik seisukoht.
31. Prokurör vaidleb K. Rossmani ja O. Suti kaitsjate apellatsioonidele vastu, jääb enda
32. märtsi
33. a seisukohtade juurde ning toetab kannatanu apellatsiooni. 27.1 Maakohus tuvastas korrektselt, et K OÜ-ga kokku lepitud jäätmekäitluse lepingutes sisalduvad hinnad olid oluliselt madalamad kui sarnastel klientidel. Kriminaalasjas pole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis põhjendaks adekvaatselt K OÜ erikohtlemist ning on tõendatud, et K OÜ teenis tänu OÜ-ga Paikre sõlmitud lepingutes kokku lepitud madalale jäätmete üleandmise-vastuvõtuhinnale tulu, mida jagasid O. Sutt ja K. Rossman. 27.2 Väide, et madalaid hindu õigustas laiem koostöö, pole õige. Vastab tõele, et K OÜ rentis OÜ-le Paikre nii töötajaid kui ka tehnikat, kuid kui vaadata lepinguid, siis ei ole võimalik nõustuda argumendiga, et rendihinnad olid soodsad. Nii näiteks ületab renditööliste puhul kokku lepitud töötunni hind tunduvalt tunnitasu alammäära. Sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes Benz Vito võõrandasid K OÜ-le O. Suti lähedased ning O. Sutt korraldas seejärel nende rentimise OÜ-le Paikre. Ülejäänud masinate kohta ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaitsjate väiteid madala rendihinna kohta. 27.3 Väide, et K OÜ aitas kaasa OÜ Paikre seatud eesmärkide täitmisele, pole samuti õige. Puudub mõistlik põhjendus, mis takistas O. Sutti korraldamast nii, et V OÜ, kes andis näiteks
34. a K OÜ-le üle jäätmeid hinnaga 50 eur/tonn ja mille K OÜ andis OÜ-le Paikre edasi 25 eur/tonn, andnuks oma jäätmed otse OÜ-le Paikre. Tõendeid vaadates on ilmne, et süüdistatavad astusid samme selleks, et K OÜ, mitte OÜ Paikre haare laieneks. Ilmekaks näiteks on siin fakt, et O. Sutt ja K. Rossman astusid samme selleks, et K OÜ saaks Keskkonnaameti loa jäätmete sorteerimiseks OÜ Paikre territooriumil, kuhu oli kavas ehitada K OÜ-le vajalik sorteerimisliin. 27.4 Kuigi maakohus leidis, et kahju on otsene varaline kahju, on kaitsjatel õigus, et OÜ Paikre kahjuks antud juhul on saamatajäänud tulu. Väär on kaitsjate argument, et kriminaalasjas pole piisavalt tõendatud tulu saamise tõenäosus. OÜ-l Paikre on olnud läbi aegade kavatsus ja ka võimalus tulu teenida ning kui OÜ-ga K oleks kokku lepitud adekvaatsed hinnad, oleks tulu ka saadud. Väide, et K OÜ oleks kõrgema hinna kehtestamisel läinud mujale, OÜ Paikre konkurentide juurde, ei ole õige. Eesti Vabariigis on ainult 5 tavajäätmeprügilat, Pärnule lähim on 95km kaugusel asuv Väätsa prügila ning jäätmete sinna viimine tähendaks täiendavat transpordikulu. Kui vaadata jäätmearuandeid, siis ajavahemikul 2016-2019 viis K OÜ jäätmeid ainult OÜ Paikre prügilasse ning see kinnitab, et K OÜ tegevus oli suunatud ainult OÜ-ga Paikre sõlmitud lepingutest kasu teenimisele. Fakt, et OÜ-l Paikre oli kindlusega piirnev ootus, et OÜ K sõlmib ka kõrgemate hindadega lepinguid, kinnitab O. Suti
35. septembri
36. a e-kiri. Tõsi, e-kiri käsitab ka teisi OÜ Paikre lepingupartnereid lisaks K OÜ-le, kuid kui vaadata e-kirjas toodud hinnakorrektsiooni, siis K OÜ-l tõstetakse hinda 11 eurot, R AS-l 5 eurot ning Eesti Keskkonnateenustele jäetakse kehtima varem kokku lepitud hind. Laiemat pilti vaadates on OÜ Paikre koostatud tabelist 18 näha, et aastate jooksul (s.o enne O. Suti e-kirja) oli keskmine hinnatõus K OÜ puhul ca 3,65%, kuid ülejäänud OÜ Paikre klientidel ca 25%. 27.5 Saamata jäänud tulu puhul oleks õige lähtuda OÜ Paikre klientide keskmisest hinnast, kuid samas on selge, et ükskõik millise metoodika kasutamisel (s.o kas arvestada keskmist hinda või võrreldavaid kliente vms) jääb tulemus samaks: K OÜ-le kehtestatud hinnad olid tunduvalt madalamad kui teistel OÜ Paikre klientidel ning OÜ-l Paikre jäi sel põhjusel saamata vähemalt 40 000 eurot, mis on

§ 2172 objektiivse teokoosseisu vajalik osis.

Toodu tõttu on O. Sutt ja K. Rossman neile esitatud süüdistuses ka süüdi. 27.6 Kuigi süüdistatavad mõisteti

§ 3001

lg 2 järgi õigeks, ei tingi eeltoodu maakohtu mõistetud karistuse leevendamist, sest K. Rossmanile ja O. Sutile maakohtu otsusega mõistetud karistused vastavad jätkuvalt nende süü suurusele. 27.7 OÜ Paikre nõue on põhjendatud, sest tsiviilhagi rahuldamine kuriteo koosseisulist kahju ületavas summas pole välistatud. Kannatanul on õigus, et maakohtu kasutatud metoodika – arvestada keskmise hinna arvutamisel lähteandmete hulka ka K OÜ-le rakendatud põhjendamatult madal hind – ei ole kohane. Kuna OÜ Paikre nõue on põhjendatud, pole põhjust muuta ka tsiviilhagi tagamisabinõu. O. Suti kinnisvarale seatud hüpoteegisummat võib kohendada vastavalt nõude osas tehtud otsustusele. Kannatanu OÜ Paikre lõplik seisukoht.

1. OÜ Paikre lepinguline esindaja jäi apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja palub solidaarselt K. Rossmanilt ja O. Sutilt välja mõista OÜ Paikre kasuks 128 420 eurot ning sellelt summalt ka viivised seadusega sätestatud määras. Tõendatud on nii K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistus kui ka asjaolu, et süüdistatavate tegevuse tulemusel jäi OÜ-l Paikre saamata tulu vähemalt 128 420 eurot. Kehtiva kohtupraktika järgi ei tule saamatajäänud tulu tõendada täieliku detailsusastmega. 28.1 Avalikest allikatest kättesaadavat teavet kasutades on põhjust väita, et jäätmemajanduses kehtivad teatavad erisused. OÜ Paikre oli süüdistuse perioodil üks viiest ettevõtjast, kelle najal toimis Eesti jäätmekäitlusmajandus. Üldjuhul kehtib jäätmete kokkuostul läheduse printsiip, s.o need on mõistlik ära anda olulise transpordikuluta lähimas prügilas. Jäätmekäitlusturu asukohaspetsiifilisuse tõttu ei ole Eesti prügilate vahel suurt konkurentsi. Noil põhjustel oli OÜ-l Paikre võimalik oma teeninduspiirkonnas jäätmekäitlusteenuse turuhinda vabalt kujundada. 28.2 Eeltoodut silmas pidades võib väita, et kliendid oleksid toonud oma jäätmed OÜ-sse Paikre ka ilma K OÜ vahenduseta, sest:    kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ tegutses OÜ Paikre teeninduspiirkonnas; kuna K OÜ ei käidelnud jäätmeid ja oli üksnes vahendaja, oleksid kliendid K OÜ puudumisel pidanud jäätmed ise utiliseerima või andma need samas piirkonnas tegutsevatele vedajatele. Olukorras, kus lähim alternatiivne prügila asus ca 100 km kaugusel Väätsal, oli majanduslikult kasulikum viia jäätmed OÜ-sse Paikre; OÜ Paikre teeninduspiirkonna vedajad/sorteerijad olid ühtlasi ka OÜ Paikre kliendid. Seega oleks K OÜ kogutud jääde jõudnud moel või teisel ikkagi OÜ-sse Paikre ning kannatanu oleks saanud teenida tulu jäätmeid kas otse eraisikutelt või teistelt vedajatelt vastu võttes. Sealjuures oleks seda saanud teha vähemalt osaliselt väravahinnaga ehk märksa kõrgemate hindadega kui hagis näidatud arvestus; 19    kliendid ei tulnud otse OÜ-sse Paikre, sest K OÜ-l oli tänu O. Suti ja K. Rossmani tegevusele võimalik kehtestada jäätmete vastuvõtuhind, mis oli OÜ Paikre omast soodsam; K OÜ-le kehtestatud hinnakirja kõrvale jättes olid OÜ Paikre ülejäänud klientidega kokku lepitud hinnad turutingimustele vastavad ja jätkusuutlikud, vastasel korral ei oleks nood OÜ-sse Paikre aastate vältel nii suures mahus jäätmeid toonud. Järsk hinnatõus pärast kriminaalmenetluses teada saamist
2. septembril 2019 viitab, et K OÜ jaoks jäi n-ö sissetöötatud ärimudel kasumlikuks ka uute hindadega; OÜ Paikre peamine sissetulek on vastuvõetud jäätmete eest saadav tasu. 28.3 Juhul, kui OÜ Paikre oleks sama koguse jäätmete eest, mis K OÜ tõi, saanud turuhinda, oleks OÜ Paikre teeninud rohkem tulu. Sealjuures ei oleks täiendavaid kulutusi tekkinud, kuna käideldavate jäätmete maht oleks jäänud samaks. Kas turuhinnaga või sootuks ilma K OÜ vahenduseta oleks OÜ Paikre teeninud täiendavat tulu vähemalt 128 420 eurot. 28.4 Kahjuarvestuse tegemisel tuleb aluseks võtta K OÜ-ga võrreldavad kliendid OÜ H ja Ä. Alternatiivselt võib rakendada keskmist turuhinda, kuid sealt tuleb välja jätta K OÜ-le sihilikult kehtestatud ja turuhinnast madalamad hinnad. K. Rossmani kaitsja lõplik seisukoht.
3. Apellant jäi apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja palub K. Rossman talle

§ 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

29.1 Kaitsja märkis, et OÜ Paikre juhatusel oli ja on ka täna ulatuslik voli kujundada äriühingu hinnapoliitikat. OÜ-s Paikre oli ja on jätkuvalt tavaks sõlmida olulisemate klientidega üldisest hinnakirjast soodsamaid hinnakokkuleppeid. Kriminaalasjas on tõendatud, et K OÜ-ga kokku lepitud hinnad ei olnud midagi tavatut. Samas suurusjärgus või isegi veel madalamaid hinnakokkuleppeid tehti näiteks G AS-ga või S OÜ-ga. Prokuratuuri ja kannatanu arusaam, nagu peaks kõik kliendid tooma ühesugust kasumivoogu või ei mõjuta kliendisuhte säilimist mitte kuidagi temaga kokku lepitud hind, ei ole kooskõlas turumajanduse aluspõhimõtetega. Samuti on tõendatud fakt, et K OÜ-ga kokku lepitud hind oli äriliselt põhjendatud: K OÜ tõi OÜ-sse Paikre kõrge kvaliteediga ja seega OÜ Paikre jaoks madalama käitlemiskuluga jäätmeid; K OÜ teenis OÜ Paikre huvi suurendada geograafilist haaret ning kogutavate ehitus- ja lammutusjäätmete osakaalu; OÜ Paikre rentis K OÜ-lt soodsalt tööjõudu ja masinaid. Kõik eeltoodud väited on asjas ka piisaval määral tõenditega kaetud. O. Suti kaitsja lõplik seisukoht. 30. Apellant jäi apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja palub O. Sutt talle

§-de 217 2 lg 1 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja märkis, et OÜ Paikre ja K OÜ vahel kokku lepitud hindade kujunemine on tõendatud ja jälgitav ning vale on väita, et need ei olnud majanduslikult põhjendatud. 30.1 Esiteks tuleb hinna kujunemisel arvestada sellega, et OÜ Paikre ja K OÜ koostöö ei piirdunud jäätmete üleandmise-vastuvõtmisega, vaid see oli laiem. Renditööjõu ja tehnika rendi hindade juures tuleb silmas pidada, et prokuratuur vaatab sealgi kitsalt kokku lepitud hindu, jättes arvestamata kulud, mis kaasnevad näiteks töötajate värbamisega, töövahendite tagamisega, tehnika remondiga jpm. Ka jätab prokuratuur tähelepanuta, et praktikas eelistatakse erasektoris lepingulistele töötajatele ning tehnika omandamisele tööjõu kui ka sõidukite renti põhjusel, et nii on ettevõtja ajas muutuvaid vajadusi arvesse võttes märksa 20 paindlikum. Väide, et sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes-Benz olid varem seotud O. Suti perekonnaliikmetega, ei ole asjassepuutuv olukorras, kus rendihind oli soodne ning OÜ Paikre sõidukeid vajas ja kasutas. 30.2 Teiseks tõi K OÜ jäätmeid, mis olid kõrge taaskasutusväärtusega ja seega OÜ Paikre jaoks väiksema käitluskoormusega ning kõrgema edasimüügipotentsiaaliga. Jäätmete kogus ja kvaliteet olid need, mis tegid võimalikuks K OÜ-ga kokku lepitud hinnad. See, millised hinnad kehtisid K OÜ klientidele, puudutab K OÜ, mitte OÜ Paikre äritegevust. 30.3 Kolmandaks on vale prokuratuuri väide, et K OÜ-l võimaldati jäätmeid sorteerida OÜ Paikre territooriumil eesmärgiga suurendada K OÜ mahtusid ning sealtkaudu ka O. Suti isiklikku kasu. Tegelikult plaaniti, et K OÜ osutab OÜ-le Paikre jäätmete sorteerimisteenust, jäätmed oleks jäänud OÜ-le Paikre. Viimane oleks sorteeritud jäätmeid käidelnud, realiseerinud ja arvele võtnud. Toodu poleks mitte kuidagi K OÜ mahte suurendanud. Sorteerimisprotsessi kaasamine seevastu oli põhjendatud: K OÜ-l olid olemas nii töötajad kui võimekus ning see võimaldanuks OÜ Paikre tööprotsesse optimeerida ja efektiivsemaks muuta. 30.4 Neljandaks on fakt, et K OÜ kaudu suurendas OÜ Paikre oma geograafilist haaret ja jäätmekäitlusmahtu. Tegu ei olnud kunstliku vahendusega, vaid koostöö oli toimiv ja OÜ-le Paikre kõigiti kasulik. Kahtlemata väärib märkimist, et OÜ-l Paikre oli olemas müügijuht – AV – kelle ülesandeks oli jäätmete hankimine. Järelikult oli OÜ-l Paikre olemas nii kompetents kui ka ressurss sama piirkonna ettevõtjatega tegelemiseks, kuid kuna seda ei tehtud, siis ei lähtutudki koostöös K OÜ-ga sellest, et OÜ Paikre ei suutnud või ei soovinud ise otse suhelda, vaid K OÜ pakkus lisandväärtust sellega, et koondas hajutatud jäätmevood ühtlaseks ja hõlpsalt hallatavaks tarneliiniks. Lisaks eeltoodule on tõendatud, et K OÜ koostööd V OÜ-ga ning teiste tarnijatega korraldas RM, mitte O. Sutt ning vale on süüdistuse keskmesse tuua asjaolud, mida süüdistatavad ei saanud mitte kuidagi mõjutada ja/või kontrollida. 30.5 Viiendaks jääb arusaamatuks väide, et O. Sutt n-ö kirjutas hinnad iseendale. Hindade määramine ja ülevaatamine oli tavapärane protsess, näiteks O. Suti

1. septembri
2. a ekirjas käsitatakse lisaks K OÜ-le teisigi kliente ning hindade korrigeerimise vajadus oli tingitud turuolukorrast ja OÜ Paikre kasvavatest kuludest. Pärast hindade ajakohastamist muutis K OÜ oma klientidega varem kokku lepitud hindu ning alates
3. a hakkasidki OÜsse Paikre toodavad jäätmekogused kahanema ning näiteks varem Läänemaalt K OÜ kaudu OÜ-sse Paikre liikunud jäätmed sinna enam ei jõudnud. Toodu kinnitab kaitseväidet, et hind mõjutab jäätmevoogu ning hinnatundlikkus ja konkurentsivõime on jäätmekäitluses reaalsed tegurid, millega peab arvestama. Hinnatõus katkestaski varem toiminud tarnesuhted. 30.6 Kuuendaks on vale prokuratuuri viide asjaolule, et Eesti Vabariigis on ainult 5 tavaprügilat ning OÜ-le Paikre lähim, Väätsa prügila asub 95 km kaugusel. Jättes kõrvale selle, et märgitud vahemaad ei loeta jäätmekäitluses ebamõistlikult kaugeks, ei arvesta prügilate geograafilise paiknemise argument Eesti j jäätmekäitluse süsteemi toimimismudelit. Lisaks prügilatele tegutsevad konkreetsetele jäätmetele spetsialiseerunud jäätmekäitlusettevõtjad ja -jaamad (nt G AS, PT OÜ, G OÜ). K OÜ-le kõrgemate hindade kehtestamisel oleks osaühingul olnud reaalsed võimalused suunata prügivoog mujale ning seega ei ole õige väita, et ainuvõimalik sihtkoht oli OÜ Paikre. Prokuratuuri märkus, et K OÜ poolt jäätmete viimine mujale poleks olnud kooskõlas jäätmete kokkuostuturul kehtiva läheduse printsiibiga ei arvesta JäätS seletuskirjaga, mille kohaselt tuleb läheduse põhimõtet käsitada kogu Eesti territooriumi kontekstis, s.o Eesti väiksust arvestades on kõik kohalikud omavalitsused üksteisele piisavalt lähedal. Sama põhimõtet on rõhutatud ka kohtupraktikas 21 (Tallinna Halduskohtu otsus 3-11-2947). Järelikult pole põhjust väita, et K OÜ-l puudusid reaalsed alternatiivid. Prokuratuuri väide, et kõrgema hinna kehtestamisel oleks jäätmed ikkagi liikunud OÜ-sse Paikre, on paljasõnaline. 30.7 Seitsmendaks on väär prokuratuuri arusaam, mille kohaselt on jäätmekäitluses rakendatav hinnakujundus universaalne ja võrdne kõikidele klientidele. Kriminaalasjas on tõendatud, et jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind sõltus jäätmete koostisest, kvaliteedist ja taaskasutuspotentsiaalist. K OÜ-le kehtestatud hinnad olid kooskõlas OÜ Paikre üldise hinnapoliitikaga ning vastavuses ka uue juhtkonna tegevusega. Nii näiteks sõlmiti
4. a OÜ Paikre ja U OÜ (mille juhataja on RM) leping, milles kehtestati jäätmete vastuvõtuhinnaks 39 eur/tonn. Järelikult ei olnud K OÜ-ga kokku lepitud hind erikohtlemine, vaid tegu on tavapärase praktikaga. 30.8 Kaheksandaks tuleb saamatajäänud tulu sisustada konkreetsete asjaoludega. Praegu on seda tehtud oletustega. Klientidele kehtestatud keskmine hind ei võimalda teha järeldusi konkreetsele kliendile kehtestatud hinna kohta, kus võetakse arvesse jäätmevoogude koostist, logistikakulusid, kliendisuhete ajalugu, jäätmete mahtu jpm. Prokuratuuri kahjuarvestus ei arvesta seda, et K OÜ võttis enda kanda mitmed halduskulud (nt veokulud). Kulude ja tööjaotuse optimeerimine aitas OÜ-l Paikre tõsta käitlusmahtusid ning kasvatada kasumit. 30.9 Kokkuvõtlikult tuleks ringkonnakohtul hinnata kõiki tehinguid ja asjaolusid kogumis ning lähtuda sealjuures ettevõtlusloogikast. Sealjuures tuleb kahju suuruse määratlemisel silmas pidada, et kriminaalasjas pole esitatud mitte ühtegi kohtukõlbulikku tõendit, mis väidetavat kahju tõendada võiks. 30.10 Peaks ringkonnakohus leidma, et O. Sutt on siiski süüdi, pole õige prokuratuuri arusaam, et see ei mõjuta kuidagi süüdistatavale mõistetavat liitkaristust. Prokuratuuri esitatud süüdistuses oli kesksel kohal

§ 3001lg 2 järgi esitatud etteheide.

See langes ära ning järelikult vähenes ka O. Suti süükoorem. Järelikult pole O. Sutile mõistetud liitkaristus 2 aastat enam proportsionaalne ning seega tuleks ringkonnakohtul isegi O. Suti süüdi mõistmise korral

§-de 2172 – 22 lg-te 1 ja 3 järgi mõista süüdistatavale kergem karistus. Ringkonnakohtu seisukoht.

1. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt K. Rossmani ja O. Suti kaitsjate apellatsiooni (I) ning siis kannatanu apellatsiooni ja hagi tagamisabinõu küsimuse (II). Seejärel võtab kolleegium seisukoha süüdistatavate karistuse ja liitkaristuse osas (III), vaatab üle maakohtu määratud menetluskulude jaotus ning määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulud (IV). 31.1 Kolleegium rahuldab kannatanu OÜ Paikre apellatsiooni osaliselt – kolleegium ei näe alust menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks - ja jätab süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Sel põhjusel tuleb Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a kohtuotsus kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p-ga 4 tühistada osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis K. Rossmanile ja O. Sutile

§ 64lg 1 alusel liitkaristused; mõistis K.

Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt OÜ Paikre kasuks välja K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingute tõttu tekitatud kahju 98 176,10 eurot ja sellelt nii sissenõutavaks muutunud kui ka kuni põhinõude täitmiseni arvestatud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; osas, millega maakohus vähendas OÜ Paikre tsiviilhagi tagavale O. Suti kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi summat 169 125,19 euroni ja osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja põhjendab oma seisukohta nii. 22 I

1. O. Suti kaitsja vaidlustas maakohtu järelduse, mis puudutas süüdistatava seoseid K OÜga, sest selles küsimuses nõustus maakohus prokuratuuriga öeldes, et K OÜ 6 majandustegevust suunas ja korraldas äriregistris avatud registrikaardile kantud juhataja RM asemel O. Sutt. 32.1 Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite põhjal kokkuvõtlikult, et:       O. Sutt juhendas ja andis korraldusi äriregistrisse kantud K OÜ juhatajale RMle; O. Sutil oli juurdepääs kõikidele K OÜ pangateenustele; K OÜ-le raamatupidamisteenust osutanud isik pöördus probleemide korral O. Suti poole; O. Sutt andis K OÜ töötajatele tööülesandeid, korraldas tehingute, arvete ja töötajate palgaarvestusega seonduvat jpm); O. Sutil oli õigus esindada K OÜ-d tähtajatu volituse alusel; O. Sutt otsustas, kuidas kasutada K OÜ arvele laekunud raha.7 32.2 O. Suti kaitsja väitel on maakohtu tuvastatud faktid valed, sest K OÜ juhataja RM ütlused ülaltoodut ei kinnita. Apellant on seisukohal, et tunnistaja andis usutava selgituse selle kohta, millest oli tingitud O. Suti sedavõrd tihe seos K OÜ-ga. 8 Kolleegium võtab RM ütlused, millest kaitsja räägib, lühidalt kokku nõnda:   jäätmemajanduses pädev O. Sutt aitas teda vajadusel nõu ja jõuga; K OÜ ja Paikre OÜ olid pikaajalised koostööpartnerid ning sel põhjusel loetakse meelevaldselt nii mõnigi O. Suti tegevus, mis tegelikult teenis OÜ Paikre huve, K OÜ huvide eest seismiseks.9 32.3 Kolleegium on seisukohal, et RM ei rääkinud tõtt. Lisaks kirjalikele tõenditele – eelkõige RM ja O. Suti e-kirjadele10 - koorub tõsiasi, et O. Sutt korraldas K OÜ majandustegevust, välja ka tunnistajate ütlustest. Näiteks tunnistaja PV ütlustega 11 on tõendatud, et O. Sutt ei andnud raamatupidamist teinud isikule probleemide korral mitte ainult juhiseid, vaid OÜ-ga TA sõlmiski K OÜ-le raamatupidamisteenuse osutamiseks kokkuleppe O. Sutt, mitte RM. Lisaks maakohtu käsitatud tunnistaja JTle12 seostasid O. Sutti K OÜ majandustegevusega veel tunnistajad SL, SL, MR ja MB.13 32.4 Kui minna O. Suti kaitsja üksikväidete juurde, siis märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 32.4.1 Apellandi arvates on vale maakohtu seisukoht, mille kohaselt nähtub RM ja O. Suti vahelisest e-kirjavahetusest
2. juulil 2017.a,
3. augustil
4. a,
5. novembril
6. a ja
7. detsembril
8. a fakt, et K OÜ majandustegevust korraldas RM asemel süüdistatav. 6 Kolleegium kasutab selguse huvides äriühingu kehtetut ärinime. Vt siinkohal ka: https://ariregister.rik.ee/est/company/12872709/Hangamula-Hundukata-O%C3%9C 7 vt siinkohal maakohtu otsuse p-d 16.1-16.5, kuid ka p-d 31.1-31.7 vt RM ütlused kd XXIII tlk 146-
9. 9 nt Paikre OÜ-s töötavatele K OÜ töötajate tööaja arvestus, neile riiete ostmine; asjaajamine Keskkonnaametiga jpm. 10 vt kd XIV tlk 150-291, kd XV tlk 63-
10. 11 vt PV ütlused kd XV tlk 195-
11. 12 vt maakohtu otsuse p-d 16.1 ja 13 vt kd XIX tlk 17-
12. 8 23 Kolleegium eksimust ei näe. Lisaks maakohtu viidetele toob ringkonnakohus välja sellegi, et RM allkirjastas O. Suti edastatud dokumente 14, O. Sutt korraldas K OÜ-le põhivara 15 soetamist (ning juhtiv roll on sealjuures temal, mitte RMl) 16, dikteeris, mida kajastada K OÜ kodulehel17 jpm. Apellandi argumendi, et O. Sutt pidigi toimetama OÜ-s Paikres töötava renditööjõuga kummutab tõsiasi, et K OÜ poolt OÜ-le Paikre renditavatele töötajatele tervisekindlustuse tagamine ei olnud tõenäoliselt siiski OÜ Paikre arendusjuhi ülesanne
13. Kõik toodu kinnitab kogumis maakohtu argumentidega, et O. Sutil, mitte RMl, oli K OÜ majandustegevuse suunamisel ja korraldamisel kandev roll. 32.4.2 Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et O. Suti e-kirjavahetus Keskkonnaametiga tähendab süüdistatava seost K OÜ majandustegevusega. Tegelikult oli kavas see, et K OÜ jäätmete sorteerimine hakkab toimuma OÜ Paikre territooriumil ja seega pidigi O. Sutt OÜ Paikre esindajana osalema kohtumistel ja asjaajamisel. Kolleegiumi hinnangul väärib selle väite juures esile tõstmist stenogramm, mis kajastab K OÜ ja OÜ Paikre esindajate kohtumist Keskkonnaameti ametnikega.19 Kohtumist lühidalt kokku võttes võib seda kirjeldada nii. Vahetu kokkusaamine korraldati sellepärast, et Keskkonnaameti ametnikud ei suutnud senise e-kirjavahetuse põhjal OÜ Paikre esindaja O. Suti ja K OÜ esindaja RMga mõista, mida äriühingud täpselt plaanivad. Kohtumisel proovib O. Sutt ametnikele selgitada K OÜ-le taotletava loa vajalikkust. Paraku on keskkonnaameti ametnikel keeruline mõista O. Suti mõttekäike olukorras, kus sorteerimiseks vajalik liin on OÜ Paikre territooriumil juba olemas, tegu on OÜ Paikre põhivaraga ning keskkonnatingimuste täitmise eest jääb vastutama OÜ Paikre. Ametnikud on kimbatuses ja ütlevad välja, et nad ei mõista sellise skeemi vajalikkust OÜ-le Paikre. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtumise käiku ja seal O. Suti poolt avaldatut silmas pidades võimatu väita, et süüdistatav esindas seal OÜ Paikre, mitte K OÜ huve
14. 32.4.3 Apellandi väitel on vale maakohtu otsuse p-s 16.2 sisalduv viide tunnistaja SL ütlustele, mille kohaselt töötas SL K OÜ-s ning talle andis tööülesandeid O. Sutt. Vastab tõele, et SL tõesti mitte midagi sellist ei öelnud 21, sest tunnistaja küll kirjeldas oma kompostitehingut K OÜ-ga ning kokkupuudet osaühingut esindanud O. Sutiga, kuid ei rääkinud, et ta oleks äriühingus töötanud ning saanud süüdistatavalt sularahas palka. Samas ei ole maakohtu tuvastatud fakt vale – kõike seda, mida kaitsja tsiteerib, rääkis samal istungil, vahetult peale SL ristküsitletud tunnistaja JT.22 Kolleegiumi hinnangul on tegu mahukat otsust koostanud maakohtu eksimusega, mida on võimalik täpsustada. Seega tuleb lugeda õigeks, et K OÜ-s töötamist kirjeldas tunnistaja JT, mitte SL. Kuivõrd kaitsja tunnistaja ütlusi sisuliselt ei vaidlusta ning nimeeksimuse klaaris kolleegium ära, pole põhjust sellel apellatsiooniväitel enam pikemalt peatuda. 32.5 Kokkuvõtlikult on tõendeid kogumis hinnates ilmne, et RM kirjeldatud abi ei piirdunud üksikute, pisteliste toimingutega, vaid O. Sutt kontrollis ja korraldas K OÜ-s täiesti iseseisvalt kõiki selliseid töölõike, millega tavapäraselt tegeleb äriühingu igapäevast majandustegevust korraldav isik ehk juhatuse liige. Mitte ühtegi adekvaatset selgitust, mis kummutaks tõenditest kooruva tervikpildi ehk käsiloleva otsuse p-s 32.1 kokku võetud maakohtu järeldusi, RM ütlustest tegelikult ei leia. Kui kõigele eeltoodule lisada, et: 14 vt nt kd XIV tlk 177-178, 227, 234, 274,
15. Ehitusprahi vedamiseks vajalik inventar. 16 vt kd XIV tlk
16. 17 vt kd XIV tlk
17. 18 vt kd XIV tlk
18. 19 vt kd XV tlk 143-
19. 20 vt siia juurde ka kd XIV tlk 255-267 OÜ Paikre ja K OÜ vahel 14.03.2019 sõlmitud rendilepingut, eeskätt selle olulisi tingimusi. 21 vt tunnistaja SL ütlused kd XVI tlk 22-
20. 22 vt tunnistaja JT ütlused kd XVI tlk 24-
21. 15 24   K OÜ deklareeritud põhitegevusalad kattuvad OÜ Paikre deklareeritud põhitegevusaladega23; O. Sutt ei võinud OÜ-ga Paikre eri aegadel sõlmitud töölepingute 24 järgi töösuhte kehtivuse ajal tööandjale konkurentsi osutada ning ilma eelneva loata konkureerivas äriühingus töötada; siis ongi korrektne maakohtu seisukoht, et K OÜ juhataja RM ei täitnud oma tegelikke kohustusi, vaid tegutses üksnes O. Suti käsul ning RMd kasutati lihtsalt selleks, et varjata O. Suti (ja K. Rossmani – selle kohta vt edaspidi) seoseid K OÜ-ga.
22. O. Suti kaitsja väidetega edasi minnes ei olnud apellant päri maakohtuga, et K OÜ tegi süüdistatava(te)le väljamakseid. Kolleegiumi arvates ei ole apellatsioonis argumente, mis maakohtu tõendipõhise seisukohaga edukalt konkureeriks. 33.1 Esiteks ei näe ringkonnakohus, et keegi ristküsitletutest oleks selgitanud või mingisugused kirjalikud tõendidki looks selgust, miks pidas O. Sutt väga täpset arvestust selle üle, millises ulatuses kandis K OÜ tema ja K. Rossmani kulutusi.25 33.2 Teiseks ei ole põhjust nõustuda kaitsjaga, et RM ütlustest piisab maakohtu analüüsitud tõendite ja nende põhjal tehtud veenvate järelduste ümber lükkamiseks.26 33.2.1 Näiteks nende kulutuste kohta, mida tunnistaja seostas kaitsja hinnangul K OÜ ettevõtlusega (eeskätt üldehituse ja viimistlusega seotud kulud), on maakohus õigesti viidanud, et millegipärast kajastuvad need O. Suti tabelis 27, kus süüdistatav on kulud sidunud iseenda või K. Rossmaniga, mitte K OÜ-ga.28 33.2.2 RM ütlustele vastanduvad tunnistajate ütlused, milles nad kirjeldavad, kuidas K OÜ arvel rahastati süüdistatavate isiklikke kulutusi. Seda rääkisid kohtus näiteks tunnistajad SL, HN, MV, HH, RP ja AK29; sõiduauto Škoda, mis osteti K OÜ arvel, oli läbiotsimise ajal O. Suti isiklikus kasutuses30 jpm. 33.2.3 Lisaks on RM selgitused K OÜ kulutuste kohta mõneti ebaõnnestunud ja paljuski vastuolulised. Näiteks Sportland AS arvete puhul vihjas RM alguses, et O. Sutt võis sealt soetada tööliste tarbeks tööriideid31, kuid ütles mõned hetked hiljem teise Sportland AS arve kohta, et ta tegelikult ei oska öelda, kelle jaoks on arvel kajastatu soetatud. Veel ei osanud tunnistaja selgitada süüdistatavate treeningute eest tasutud arvete maksmisest tulenevat kasu K OÜ jaoks32, põhjendas osasid O. Suti ja K. Rossmani huvides tehtud kulutusi argumendiga, et nii oli lihtsalt soodsam33 jne. Kui vaadata summasid, mida O. Sutt K OÜ arveldusarvelt sularahas välja võttis –
23. a 44 092,24 eurot ja
24. a 35 622,73 eurot (kd II tlk 136-207), siis ei ole tõsiselt võetav RM selgitus, et aeg-ajalt oli O. Sutil vaja K OÜ töötajatele palka 23 vt kd III tlk 145-153, 162-
25. vt kd IV tlk 13-
26. 25 vt kd XIII tlk 193-
27. 26 vt maakohtu otsuse p-d 16.4, 16.5, 31.1-31.
28. 24 27 28 vt uuesti kd XIII tlk 193-
29. vt uuesti maakohtu otsuse p 31.2-31.
30. 29 vt kd XIX tlk 19-24, 153-158, kd XX tlk 27-30, 34-39, 40-
31. Tunnistaja HH ütluste juurde vt ka asitõendi protokoll kd III tlk 19-
32. 30 vt kd IV tlk 34-
33. 31 vt RM ütlused kd XXIII tlk 152 ja
34. 32 vt RM ütlused kd XXIII tlk
35. 33 vt nt RM ütlused kd XXIII tlk 152, 174, 186,
36. 25 maksta või töövahendeid osta. Tegelikult ei kannata väide, mille kohaselt maksis renditud tööjõudu kasutava äriühingu arendusjuht renditöötajatele sularahas palka ning soetas tööriideid ja -vahendeid, üldse kriitikat. 33.3 Küsimusel, kas lisaks O. Suti isiklikele kulutustele kanti K OÜ arvel ka K. Rossmani kulutusi, pole kolleegiumil samuti põhjust pikalt peatuda. Ringkonnakohus tõi eelnevalt välja, et maakohtu seisukoht K OÜ-st K. Rossmani ja O. Suti kasuks tehtud väljamaksete kohta on tõendipõhine. Sealjuures räägivad tõendid sellestki, et K. Rossman ilmutas ise initsiatiivi, et tema isiklikud kulud kannaks K OÜ.34 33.4 O. Suti kaitsja on seisukohal, et K OÜ-st väljamaksete tegemiseks süüdistatavale puudus igasugune vajadus. 33.4.1 O. Suti kaitsja väide, et kliendil olid lisaks OÜ-st Paikre laekuvale töötasule tuluallikaid, millega seoses ei ole talle põhjust mitte mingisuguseid etteheiteid teha, ei tarvitse olla tõendusliku katteta. Kui vaadata O. Suti varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli koos lisadega ning O. Suti isa MS ütlusi35, siis see võibki nii olla. Samas põhineb maakohtu järeldus, et K OÜ-st tehti väljamakseid O. Suti ja K. Rossmani tarbeks, samuti tõenditel. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitte midagi tavatut selles, et inimese materiaalsed soovid on finantsvõimekusest suuremad, ei kummuta kaitsja argument O. Suti majandusliku kindlustatuse kohta seda, et süüdistatava eratarbimist rahastati ka K OÜ arvel.
37. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohtu hinnangul ammendavalt tõendatud, et K OÜ ja süüdistatavate huvid kattusid.
38. Järgnevalt leiavad kaitsjad, et OÜ-s Paikre töötanud ja K OÜ-st kasu saanud süüdistatavate tegevus osas, mis puudutas vaidlusaluseid jäätmekäitluslepinguid, teenis kõigiti OÜ Paikre huve. Selle väitega ei ole maakohtu argumentide ning neid kinnitavate tõendite valguses võimalik mitte kuidagi nõustuda.
39. Kolleegium ei nõustu K. Rossmani ja O. Suti kaitsjate argumendiga, et hinnaküsimuse lahendamisel ei või kasutada OÜ Paikre finantsjuhi ML koostatud tabelit 36, sest see ei kajasta jäätmete kvaliteeti. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja maakohtu asjakohane arutluskäik kordamist37 ning kolleegium lisab omalt poolt järgmist. 36.1 Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et üldistatult võib selle, kuidas OÜ Paikre oma kliente hinnastas, jagada kaheks:   väravahinnad ehk üldine hinnakiri, mis kehtis juhukliendile; lepingulised hinnad, mis kehtisid püsikliendile. 36.2 Hinnakujunduse juures märgib kolleegium sissejuhatavalt, et jäätmekäitlus ei ole pelgalt mahuäri, kus arvestust peetakse tonnides, vaid ajas karmistuvate keskkonnanõuete tõttu on lisaks mahule järjest olulisem ka jäätmete kvaliteet ehk nende taaskasutusväärtus. 38 Eeltooduga ei taha ringkonnakohus samas seada esikohale kitsalt jäätmete kvaliteeti, sest esiteks mängib maht rolli vastuvõtutulu puhul, kuna üks oluline tuluallikas on OÜ Paikre 34 vt nt SL, K. Rossmani ja O. Suti e-kirjad kd XV tlk
40. vt kd II tlk 136-207 ja kd XXIII tlk 2-
41. 36 kd XIII tlk
42. 37 vt maakohtu otsuse p 18.3 ja 19.
43. 38 vt maakohtu otsuse p 19.2, kuid näiteks ka OÜ Paikre nõukogu protokoll 06.08.2019, kd XXII tlk
44. 35 26 jaoks kahtlemata jäätmeid ära andvate klientide maksed. Teiseks on osaühing on teinud märkimisväärseid investeeringuid sorteerimisvõimekuse tõstmiseks.39 36.3 Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et OÜ Paikre hinnapoliitikat lepinguliste klientidega kujundas juhatus ning hinnakokkuleppeid sõlmisid valdavalt süüdistatavad.40 Suurt vaidlust ei ole ka maakohtu tuvastatud asjaolu üle, et kokkuleppehindade kujunemisel mängis rolli eeskätt jäätmete maht ja kvaliteet.41 Kokkuleppehind kujunes erinevalt – enne lepingu sõlmimist auditeeriti koormaid või tugineti eelnevale koostööle või lähtuti lihtsalt kliendi sõnadest
45. Eeltoodu võib seega lühidalt kokku võtta nii, et hinnakokkulepe üks osa on prognoos selle kohta, kui palju ja millise koostisega jäätmeid võib klient edaspidigi tuua või hakkab OÜ-sse Paikre tooma. 36.4 Kaitsjate väite kohta, et ML tabelis sisalduvad andmed ei arvesta jäätmete kvaliteediga, märgib ringkonnakohus, et kuna kokkuleppehind kajastabki poolte – jäätmekäitleja ja jäätmetele kokkuostule ja ettevedamisele spetsialiseerunud isiku – üldistavat hinnangut nii jäätmete mahule kui ka kvaliteedile, sisaldub see näitaja tegelikult juba ML tabelis toodud ja eelnevalt OÜ Paikre pädevate esindajate - kelle hulka kuulusid süüdistuses kajastatud perioodil ka O. Sutt ja K. Rossman - poolt kokku lepitud hindades. 36.5 Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et lepingutes fikseeritud kokkuleppehinnad ei kehtinud, sest praktikas kohaldati selle asemel pea alati koormapõhist hinda. Ja isegi kui üksikud koormad millegipärast irdusid lepingus fikseeritud hinnakirjast, on tegelikult kõik need tehingud tabelis kajastatud: tunnistaja ML ütlustega on tõendatud, et tabelis on aluseks võetud tegelikud tehingud just sellepärast, et tehingu lõikes või aasta sees võis hind muutuda.43 Järelikult arvestavad tabelisse kantud andmed kõikide võimalike kõrvalekalletega lepingujärgsest hinnakirjast. 36.6 Mis puudutab O. Suti kaitsja etteheidet, et ML tabelist ei nähtu andmeid OÜ Paikre tulu kohta vedajate lõikes ja K. Rossmani kaitsja jäätmete omahinda puudutavat arutluskäiku, siis selle kohta märgib kolleegium lühidalt järgmist. Klientide jäätmete käitlemisest saadud tulu võrdlus ei ole adekvaatne näitaja olukorras, kus kokkuleppehinnad kujunesid väga erinevatel alustel (s.o jäätmete maht, kvaliteet, ristsubsideerimine jne). Sellest märksa olulisem on asjaolu, kas K OÜ-le kohaldatud hind oli õige ja õiglane ning vastanuks kannatanu hinnapoliitikale ka juhul, kui süüdistatavatel poleks olnud K OÜ-ga vähimatki seost. Omahinda puudutav loogika on vale juba sel põhjusel, et äriühingu – siis antud juhul OÜ Paikre – huvisid järgivaks ei saa mitte kuidagi pidada seda, et mingisuguse pakutava toote või teenuse hind katab ära ja/või isegi ületab mõningal määral omahinda. Äriühingu huvi on teenida kasumit ja sel põhjusel ka pakkuda toodet või teenust vähemalt turuhinnaga.
46. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium seda, et ML koostatud tabelis 44 sisalduvaid andmeid on võimalik asja lahendamisel kasutada.
47. Kui minna K OÜ-ga sõlmitud lepingute juurde, siis ei olnud O. Suti kaitsja väitel tema kliendil sõnaõigust osas, mis puudutab OÜ Paikre hinnapoliitikat. Ringkonnakohus nendib kaitsjaga nõustuvalt, et praktikas on võrdlemisi tavapärane, et igapäevastes 39 vt OÜ Paikre nõukogu protokollid kd XX tlk 151-178, 179-207, nõukogu liikme ER ütlused tlk
48. nt OÜ Paikre nõukogu liikme ER ütlused kd XX tlk 56 selle kohta vt ka käsiloleva otsuse p-d 38-
49. 41 vt maakohtu otsuse p 18.2 42 vt tunnistaja AV ütlused kd XX tlk 79-82 ja siia juurde ML ütlused, et lisaks K. Rossmanile ja O. Sutile leppis hindu klientidega kokku ka AV –tlk 135 ja tunnistaja TL ütlused kd 202-
50. 43 vt kd XX tlk
51. 44 kd XIII tlk
52. 40 27 majandusküsimustes jääb viimane sõna äriühingu juhatusele ning seda eeskätt juhul, kui tegu on ettevõtja jaoks olulise küsimusega. Selleks võivadki olla ka hinnakokkulepped, kuivõrd nendest oleneb äriühingu tulu ja kasumimarginaal. Paraku on süüdistatav ise deklareerinud, et ta teeb hindu
53. Asjaolu, et just O. Sutt, mitte K. Rossman andis talle sisendi osas, mis puudutas äriklientidega sõlmitavates lepingutes sisalduvaid n-ö kokkuleppehindu, kinnitas ka tunnistaja KÕ.46 Tunnistaja MP ei suutnud küll meenutada, kas talle ristküsitlusel näidatud K OÜ ja OÜ Paikre vahel sõlmitud lepingutes toodud hinnad pani paika K. Rossman või O. Sutt47, kuid fakt, et tunnistaja nimetas K. Rossmani kõrval ära O. Suti, kinnitab tegelikult seda, et süüdistataval iseenesest selline pädevus oli. Tunnistaja ML ütles samuti, et tunnetuslikult oli O. Sutil lai otsustuspädevus ning tema isiklikult sai süüdistatavalt korduvalt sisendeid, mida lepingutesse kirjutada. 48 Seda, et O. Sutt kehtestas hindu, kinnitab ka süüdistatava ja TK e-kirjavahetus
54. juulist
55. a.49
56. Arvestades, et tõendite järgi võis O. Sutt hindade kujundamisel kindlasti vähemalt kaasa rääkida ning seda, et K OÜ majandustegevust korraldas O. Sutt, siis oskas eelduslikult paralleelselt OÜ Paikre lepinguliste klientide kokkuleppehindade kohta infot omanud O. Sutt K. Rossmanist paremini öelda, mis oleks K OÜ jaoks ja huvides optimaalne, stabiilset kliendi- ja seega ka rahavoogu tagav hind. Sel põhjusel leiab ringkonnakohus, et süüdistuse väide selle kohta, et K OÜ-ga sõlmitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise lepingud valmistas ette O. Sutt, on õige.
57. Edasi minnes ei vaidlusta kaitsjad tegelikult seda, et K OÜ-ga kokku lepitud hinnad olid keskmisest madalamad. Apellandid põhjendavad keskmisest nivoost allapoole jäävaid hindu argumendiga, et K OÜ tõi OÜ-sse Paikre kõrge kvaliteediga jäätmeid. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohtu asjakohast argumentatsiooni50 kordamata märgib ringkonnakohus järgmist. 40.1 Kaitsjate väide, et K OÜ tõi OÜ-sse Paikre erakordselt kõrge kvaliteediga jäätmeid, põhineb ainult süüdistatava K. Rossmani, RM ja RR ütlustel. Need ütlused tunnistas maakohus paisutatuks ehk ebausaldusväärseks. Maakohtu järeldus, et süüdistatav ja tunnistajad ei rääkinud jäätmete kvaliteedi kohta tõtt, on õige. 40.2 Tunnistaja RM puhul on ringkonnakohus varem viidanud, et tema ütlused irduvad otsustavalt osas, mis puudutavad O. Suti seoseid K OÜ-ga, süüdistatava rolli äriühingus, K OÜ väljamakseid jpm, ülejäänud tõendikogumist. Kuna RM ütlused on valdavalt ebausaldusväärsed, võiks iseenesest hakata kaaluma sedagi, kas on põhjust tunnistaja ütlused tervikuna tõendikogumist välja arvata. Seda analüüsi ringkonnakohus käsiloleval juhul tegema ei hakka. Kolleegium piirdub tõdemusega, et jäätmete kvaliteedi kohta antud ütlusi ei ole põhjust samuti tõendina arvestada. Esiteks on kohtud tuvastanud, et RM roll K OÜ-s oli formaalne. RM osaühingu igapäevase majandustegevusega suurt kokku ei puutunud, OÜ-ga Paikre sõlmitud lepingute puhul piirdus tunnistaja panus O. Sutile üldvolituse andmisega ning vajadusel dokumentidele allkirja panemisega ning kokkuvõtlikult ei võimaldagi tõenditest kooruv laiem pilt öelda seda, et RM teadmine osaühingu igapäevatööst ja klientidest on tõepoolest nii ulatuslik nagu ta seda ütlustes paista lasi. Järelikult pole põhjust ka väita, et RM oli detailideni kursis K OÜ-le toodud jäätmete kvaliteediga. Teiseks ei ole võimalik mõista, millal sai RM oma silmaga veenduda K OÜ klientide toodud jäätmete heas kvaliteedis, kui 45 vt nt O. Suti
58. mai 2019 e-kiri RMle: „…erihindasid teen ladestusjäätmetele väga harva“. kd XIX tlk 143-
59. 47 vt kd XX tlk
60. 48 vt kd XX tlk 119, 130,
61. 49 vt kd VII tlk 112-
62. 50 maakohtu otsuse p-d 19-19.3, 20.1-20.
63. 46 28 tema ütlustest võib järeldada, et tunnistaja jõudis Pärnus asunud tööpostile üldjuhul alles nädala lõpus.51 40.3 Süüdistatava K. Rossmani ütlusi ringkonnakohus selles küsimuses üldse ei arvesta. Süüdistatava enda ütlustest saab järeldada, et tema vahetult klientide jäätmekoormatega ehk kvaliteediküsimusega konkreetsete jäätmete tasandil kokku ei puutunudki. Kui vaadata K. Rossmani ütlusi, siis tema lausus kohtus, et „igapäeva küsimustega ma ei tegelenud ega pidanudki tegelema“.52 Süüdistatava ütlusi kinnitas OÜ Paikre finantsjuht, ML, kelle sõnul otsustas paljude jooksvate küsimuste üle O. Sutt ning aasta-aastalt näitas kogemus seda, et kui tal oli vaja saada kiiresti või sisulisi vastuseid, sai ta lõpuks ikka enamuse nendest O. Sutilt. 53 Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi toetab kolleegiumi hinnangul lihtne tõdemus, et üldjuhul tippjuhid opereerivadki neile lauale toodud andmetega, mitte ei käi neid ise kogumas. 40.4 Viimaks tõendavad kaitsjate arvates K OÜ jäätmete ülimalt head kvaliteeti veel O. Suti lapsepõlvesõbra RR ütlused. Tunnistaja sõnades, et „K OÜ tõi valdavalt kõige kvaliteetsemaid jäätmeid“, on lisaks maakohtu otsuses toodule põhjust kahelda ka seetõttu, et kui vaadata RR ütlusi tervikuna54, siis on ilmne, et tunnistaja üritabki – täpselt nii nagu maakohus ütles – näidata K OÜ-d paremas valguses. Nii näiteks ütleb tunnistaja erinevalt paljudest teistest OÜ Paikre töötajatest, et K OÜ-lt renditud tehnika oli laitmatus korras ning probleeme põhjustas vaid sellega valesti ümber käimine.55
64. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kaitsjate argumendid K OÜ tarnitud jäätmete kõrge kvaliteedi kohta on ainetud. Paraku muutuvad paljud apellantide argumendid sisutühjaks kui neid kõrvutada nii tõenditest tuleneva tõdemusega, et K. Rossmani ja O. Suti jaoks oli K OÜ käekäik oluline, kuna sellest sõltus nende jaoks aja jooksul üha harjumuspärasemaks muutunud lisasissetulek.56 Sel põhjusel on kolleegium seisukohal, et K OÜ-le kohaldatud hindade juures ei võetud jäätmete kvaliteeti üldse arvesse. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus nii. 41.1 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et K OÜ võttis oma klientidelt jäätmeid vastu tunduvalt kõrgema hinnaga kui need OÜ-le Paikre ära anti. Kriminaalasjas on tuvastatud seegi, et jäätmete kogumisest ja edasiandmisest tekkiv vaheltkasu jõudis K OÜ arvelt otsaga süüdistatavate taskusse. Kuna süüdistatavate jaoks oli oluline K OÜ käive, mis sõltus vastuvõetavate ja üle antavate jäätmete mahust, on väheusutav, et K OÜ otsis jäätmeturul kliente, kes tooksid kvaliteetseid jäätmeid ja saatis ära need, kelle ära antavad jäätmed olid madala kvaliteediga. Tõenäoliselt võttis K OÜ oma klientidelt vastu kõik jäätmed, sõltumata nende kvaliteedist. Isegi kui öelda, et osa K OÜ kliente tõigi suure taaskasutusväärtusega jäätmeid, mis jõudsid OÜ-sse Paikre, ei mänginud see hinna kujunemisel vähimatki rolli. K OÜ ning seega ka süüdistatavate huvides oli see, et K OÜ saaks OÜ-le Paikre ära anda madala hinnaga võimalikult palju jäätmeid, mitte võimalikult palju kvaliteetseid jäätmeid.
65. Apellandid üritasid põhjendamatult madalat hinda õigustada K OÜ ja OÜ Paikre vahelise laiema koostööga. Selle väitega ringkonnakohus ei nõustu. 51 vt RM ütlused: neljapäeviti lõppes kool ära ja reedel tulin Pärnusse“ kd XXIII tlk
66. kd XXIV tlk 96-
67. 53 kd XX tlk 119-
68. 54 kd XXIII tlk 107-
69. 55 K OÜ-lt renditud tehnikat puudutavaid ütlusi käsitab kolleegium edaspidi, otsuse p-s 42.2.
70. 56 Vt siinkohal RKKKo 1-21-8803 23.12.
71. a p
72. 52 29 42.1 Vastab tõele, et K OÜ ja OÜ Paikre omavahelised tehingud ei piirdunud jäätmete üleandmise-vastuvõtmisega. Kriminaalasjas toimetatud läbiotsimistel leiti arvestatav hulk erinevaid lepinguid57, mida kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt ka täideti.58 42.2 Kaitsjate sõnul rentis K OÜ OÜ-le Paikre soodsa hinnaga eeskätt töötajaid ja rasketehnikat ning seda arvestati K OÜ-ga sõlmitud jäätmekäitluslepingutes sisalduvate hindade kujundamisel. Paraku jäi väide, et OÜ Paikre ja K OÜ tehingud olid majanduslikult ja õiguslikult seotud, paljasõnaliseks. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul on äriühingu tulu (nt jäätmete üleandmise-vastuvõtuhind) ja kulu (nt tööjõu ja tehnika eest makstav rent) siiski kaks eri mõistet, sest mida suurem on tulu võrreldes kuluga, seda enam kasumit ühing teenib. Sel põhjusel üritataksegi äriühingutes kulupoolt hoida võimalikult madalal ning teenimaks suurimat võimalikku tulu, pakutakse oma teenuseid või kaupu vähemalt turuhinnaga. Kuivõrd ringkonnakohus peab elementaarseks, et kasumi teenimisele suunatud äriühing seab eesmärgiks kulude optimeerimise, on mõistlik eeldada, et enne kestvuslepingute sõlmimist suheldakse rohkem kui ühe pakkujaga, selgitamaks välja lepingu olulised tingimused (hind, poolte õigused-kohustused jpm). Näiteks OÜ Paikre praegune juhataja TL ja finantsjuht ML ütlesid mõlemad, et pärast K OÜ-ga sõlmitud rasketehnika renti puudutavate lepingute lõpetamist otsiti uus teenusepakkuja hanke korras.59 Soov leida parim pakkuja vastab kõigiti tavapärasele äriloogikale ja seega ka äriühingu parimatele majanduslikele huvidele. Samas selle kohta, et OÜ Paikre oleks küsinud tehnika või tööjõu kohta hinnapakkumisi ajal, mil OÜ-s Paikre töötasid süüdistatavad, tõendeid pole. Kõik vaidlusalused lepingud järgivad iseseisva tulu/kulu loogikat, sest nendes ei viidata K OÜ ja OÜ Paikre väidetavale laiemale koostööle. Mitte mingisugust eraldi koostöölepingut sõlmitud pole. Usaldusväärseid tõendeid, mis viitaks poolte kavatsusele selliseid põhimõtteid arvestada, samuti pole.60 Seevastu on täiesti tõsikindlalt tõendatud K. Rossmani ja O. Suti majanduslik huvi K OÜ kasumliku majandustegevuse vastu. Eeltoodut silmas pidades märgib ringkonnakohus järgmist. 42.2.1 K OÜ-lt renditud tehnika ja rasketehnika puhul on keeruline mõista OÜ Paikre huvi olukorras, kus maakohus tuvastas, et sõidukid Renault Kangoo ja Mercedes-Benz soetas K OÜ enne nende OÜ-le Paikre rentimist O. Suti lähedastelt 61 ning tunnistajate MK, TL ja ML sõnul oli K OÜ-lt renditud rasketehnika amortiseerunud ning seda tuli pidevalt remontida. 62 Sealjuures nägid sõlmitud rendilepingud ette, et remondi eest tasub OÜ Paikre 63 ning siin tuvastas maakohus, et K OÜ-lt renditud tehnika parandamise ostis OÜ Paikre sisse OÜ-lt Remondimeister, mis oli süüdistatavatega seotud täpselt samamoodi nagu K OÜ. 64 Kuigi maakohus tuvastas Remondimeister OÜ-d puudutavad faktid süüdistatavatele

§ 3001järgi kvalifitseeritud etteheite juures, ei mõistetud O.

Sutti ja K. Rossmani õigeks sellepärast, et maakohus eksis faktiliste asjaolude kindlaks tegemisel. 42.2.2 Iseenesest on O. Suti kaitsjaga põhjust nõustuda, et renditöötajate kasutamine võib hoida kokku äriühingu kulusid ning olla ebastabiilset töövoogu (mis näiteks OÜ Paikre puhul võib suuresti sõltuda sissetulevate jäätmete kogustest) silmas pidades lepinguliste töötajate palkamisest märksa paindlikum. Liinitöö puhul pole tähtsusetu seegi, et ootamatult tööle mitteilmunud või töötamiseks sobimatus tervislikus seisundis tööle ilmunud töötaja peab 57 nt kd IV tlk 69-70, kd VI tlk 49-99, kd VII tervikuna, kd VIII tlk 1-

1. vt siinkohal lisaks TL, ML, MP, MK ütlustele ka
2. jaanuaril
3. a toimetatud vaatlus, mille käigus veenduti, et K OÜlt renditud rasketehnika asus OÜ Paikre territooriumil, kd VI tlk 100-
4. 59 kd XX ML ütlused tlk 176 ja TL ütlused tlk
5. 60 vt kd XX tlk 205-206 TL ütlused: „Kirjalikult ma ei ole neid [alternatiivseid pakkumisi rasketehnika rendiks] näinud, aga ettevõtte töötajad väitsid, et ei ole olnud“. 61 vt maakohtu otsuse p 16.2 62 kd XX TL ütlused tlk 189-190, 207, ML ütlused tlk 128-129, MK ütlused kd XXI tlk 8, 18-
6. 63 vt erinevaid rendilepinguid kd VII, uuesti ML ütlused tlk 128-
7. 64 vt maakohtu otsuse lk-d 87-
8. 58 30 kiiresti asendama tööjõu rendile andja. Järelikult ei ole esmapilgul selles, et OÜ Paikre kasutas renditööjõudu, äriühingu vaates mitte midagi ebamõistlikku. Mis puudutab rendihinda, siis siin ei jaga ringkonnakohus prokuröri mõttekäiku, mille kohaselt oleks majanduslikult põhjendatud üksnes selline rendihind, mille suurusjärk vastab töötasu alammäärale või äärmisel juhul külgneb sellega. Kahtlemata ei olnud tööd, mille jaoks OÜ Paikre tööjõu sisse ostis, ülemäära atraktiivsed ja keerulist kvalifikatsiooni nõudvad (eeskätt heakorratööd ja jäätmete sorteerimine) ning sel põhjusel ei ole sellised tööd üldjuhul tööturul ka väga kõrgelt tasustatud. Paraku ei arvesta prokurör sellega, et renditasu peab katma tööjõudu rentiva isiku kulud ning tõenäoliselt käib teenuse pakkumisega siiski kaasas ka kasumiootus. Toodu valguses ei pea ise töötajatele vähemalt miinimumpalka maksma kohustuv äriühing tööjõudu välja rentima hinnaga, mis vastab miinimumpalga suurusele või on pisut üle selle. Sel põhjusel pole K OÜ hinnad, mida prokurör oma lõplikus vastuses kritiseerib, ilmselgelt ülemäärased kui neid kõrvutada vastaval aastal kehtinud palga alammääraga.65 42.2.3 Kolleegium nendib, et K OÜ võiski ülejäänud teenuste (tööjõu, rasketehnika rent) pakkuda konkurentsivõimelist hinda, kuid esiteks võimaldab ainuüksi äriloogika väita, et ka nendes hindades sisaldus alati vaheltkasu. Teiseks on laiemat pilti vaadates väga keeruline väita, et võimalikult paljude teenuste sisse ostmine süüdistatavatega seotud äriühingutelt teenis OÜ Paikre huve. Ringkonnakohus nendib, et asjaolu, mis hinnaga K OÜ-lt tehnikat ja tööjõudu renditi, ei mõjutanud tegelikult mitte kuidagi jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinda. Kõiki K OÜ tehinguid OÜ-ga Paikre seob ainult üks ühine näitaja ja see oli süüdistatavate soov teenida kasu. K. Rossmani ja O. Suti huvides ei olnud rentida ei tööjõudu ega tehnikat mõnelt teiselt äriühingult peale K OÜ, sest nii poleks nemad isiklikku kasu saanud. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab toodut üpris ilmekalt see, kui vaadata K OÜ-ga tehtud tehingute mahtu aastate lõikes.66 Üldistatult võib dünaamika kokku võtta nii: alates
9. aastast on K OÜ-ga tehtud tehingute trend kasvav. Kui alguses rentis K OÜ OÜ-le Paikre ainult neid sõidukeid, mille olid K OÜ-le müünud O. Suti lähedased ning pakuti tööjõudu väikeste heakorratööde tegemiseks, siis järk-järgult hakkab ajas nii renditehnika kui ka renditööjõu poolt tehtavate tööde maht suurenema.67 Soovi laiendada pidevalt K OÜ haaret ehk käivet ning seeläbi ka tulu, illustreerib ilmekalt ka varem, käsiloleva otsuse p-s 32.4.2 käsitatud juhtum, kus O. Sutt esindas kohtumisel Keskkonnaametiga K OÜ huve selleks, et äriühing saaks OÜ Paikre territooriumil, OÜ Paikre sorteerimisliini kasutades oma jäätmeid sorteerida.
10. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et K OÜ-le kehtestatud madalaid jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hindu ei õigustanud asjaolu, et OÜ-l Paikre oli võimalik rentida OÜ-lt K tööjõudu ja seadmeid.
11. Kaitsjate väidetel, mis puudutavad K OÜ panust OÜ Paikre arengueesmärkide täitmisesse ehk geograafilise haarde laiendamisse ning ehitus- ja lammutusjäätmete osakaalu suurendamisse, kolleegium pikalt ei peatu. Maakohtu asjakohaseid argumente 68 kordamata lisab ringkonnakohus üksnes järgmist. 44.1 Vastab tõele, et OÜ Paikre arengueesmärkide hulka kuulus nii jäätmemahtude suurendamine (mis hõlmab endas ka geograafilist laienemist) rõhuasetusega suurema taaskasutusväärtusega jäätmeliikidel.69 Samas on kolleegiumi hinnangul ilmselge, et OÜ Paikre seatud arengueesmärke pidid ellu viima OÜ Paikre lepingulises suhtes olnud juhataja 65 vt nt kd VII tlk 121-122 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007 OÜ Paikre tasumised K OÜ-le ostuarvete eest kd VII tlk 61pö-65 või 67 vt siinkohal ka ML ütlused kd XX tlk
12. 68 vt maakohtu otsuse p-s 19 toodud käibenumbrid ja p 19.3 viimane lõik. 66 31 K. Rossman ja arendusjuht O. Sutt. Tegelikult puudub mõistlik põhjendus, miks vajas OÜ Paikre oma arengueesmärkide täitmiseks K OÜ-d, miks ei võinud geograafilist haaret laiendada ja kasumliku jäätmeliigi mahtu suurendada OÜ Paikre või selleks tarbeks asutatud OÜ Paikre tütarettevõtja kaudu või majanduslikel alustel põhineva koostöö vormis? 70 Selle asemel on kriminaalasjas tõendatud, et süüdistatavad seadsid K OÜ huvid isikliku kasu saamise ootuses OÜ Paikre huvidest ettepoole. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et K OÜ rakendamine ei aidanud OÜ Paikre arengueesmärkide saavutamisele mitte kuidagi kaasa. 44.2 Puutuvalt O. Suti kaitsja mõttekäiku, et OÜ-l Paikre oli endal olemas kompetents ja ressurss selle piirkonna klientidega tegutsemiseks, kus K OÜ-gi toimetas, peab ringkonnakohus vajalikuks meenutada, et K OÜ-l oli tänu sellele, et ta sai viia OÜ-le Paikre jäätmeid turuhinnast madalama hinnaga, selge konkurentsieelis. Madalama jäätmete üleandmise hinna tõttu oli K OÜ-l võimalik kehtestada hinnakiri, millega OÜ Paikre hinnakiri tõenäoliselt ei konkureerinud. Nii näiteks selgitas TL, et OÜ-sse Paikre toodi jäätmeid küll K OÜ nimel, kuid V OÜ logosid kandvate sõidukitega.71
13. Küsimusele, kas OÜ-l Paikre jäi OÜ K tarnitud jäätmekoguselt saamata tulu summas, mis ületab

§ 2171

objektiivses teokoosseisus toodud suure varalise kahju piirmäära, tuleb vastata jaatavalt. Kõik kaitsjate väited, mis rõhuvad süüdistuse puudustele, jätab kolleegium tähelepanuta ning üpris ilmne on seegi, et OÜ-le Paikre tekitatud kahju seisneb VÕS § 128 lg 4 teises lauses kirjeldatud saamatajäänud tulus.72 45.1 Käsiloleval juhul on kolleegium juba varem, otsuse p-s 32.5 märkinud, et K OÜ ja OÜ Paikre tegevusalad kattusid – mõlemad võtsid vastu jäätmeid neid ära anda soovivatelt isikutelt. Olukorras, kus OÜ Paikre tegeles lisaks jäätmete käitlemisele ka vahetult jäätmete vastuvõtuga ning neid kriminaalasjas esitatud tõendite kohaselt OÜ-sse Paikre pidevalt ka nii lepinguliste kui juhuslike klientide poolt ka toodi73, on võimatu väita, et OÜ-l Paikre ei olnud kavatsust ja võimalust teenida jäätmete vastuvõtmiselt tulu. Kolleegiumi hinnangul on elementaarne, et olukorras, kus jäätmete vastuvõtuhind oli üks OÜ Paikre põhilistest tuluallikatest, ei olnud äriühingu huvi võtta jäätmeid vastu ükskõik, mis hinnaga, vaid parima võimaliku hinnaga, mis on vähemalt turuhind.74 45.2 Kannatanu OÜ Paikre esindaja selgitas avalikest allikatest kättesaadavale teabele viidates, et jäätmeäri on asukohaspetsiifiline. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide kategooriline, sest kolleegiumi hinnangul on esiteks tõendatud OÜ Paikre laienemisstrateegia, mis hõlmas ka teisi piirkondi peale Pärnumaa75 ning teiseks nähtub tunnistaja ML ütlustest, et jäätmeid toodi OÜ-sse Paikre näiteks ka Soome Vabariigist. 76 Samas räägivad selle kasuks, et jäätmeid ära anda tahtvad isikud oleks antud juhul väga suure tõenäosusega K OÜ puudumisel viinud oma jäätmed OÜ-sse Paikre, nii mõnedki tõendid ja argumendid. 69 vt OÜ Paikre nõukogu protokollid kd XX tlk 151-178, 179-207, OÜ Paikre endise nõukogu liikme ER ütlused kd 52-53, 55, OÜ Paikre nõukogu liikme MK ütlused kd

1. 70 vt nt ML ütlused selle kohta, et OÜ Paikre osales hankes kahasse Kudjape jäätmejaamaga selleks, et saada Saaremaalt jäätmeid. 71 kd XX tlk
2. 72 RKKKo 1-21-8803
3. detsembrist
4. a. 73 vt AV, ML, KÕ, MP jt OÜ Paikre töötajate ütlused ning ML koostatud tabel. 74 vt siinkohal nt ML ütlused: „…kui tuuakse jäätmeid, siis jäätmete vastuvõtul on hind ja sealt saab Paikre raha. See on meie tulu teenimise allikas“. 75 vt uuesti OÜ Paikre nõukogu protokollid ja endise ning praeguse nõukogu liikme ütlused. 76 vt kd XX tlk
5. 32 45.2.1 Esiteks on üpris ilmne, et kuigi kannatanu argument jäätmekäitlejate asukohast tingitud n-ö teeninduspiirkondade osas pole absoluutne, ei saa asukohta pidada ka teisejärguliseks väites, et kitsalt loeb ainult hind. Ringkonnakohus nendib, et jäätmeäri on suuresti ka mahuäri, kus jäätmete üle peetakse arvestust tonnides ning on üpris ilmne, et suurte jäätmekoguste liigutamine tähendab arvestatavat kulu transpordile (sh nii sõidukite amortiseerumine kui ka kütusekulu), tööjõukulu jpm. Seega võib Harjumaal asuv jäätmekäitlusettevõtja küll pakkuda turu soodsaimat hinda, kuid sellegipoolest võib sinna jäätmete viimine Tartumaalt olla jäätmete äraandja või vedaja jaoks kahjumlik või vähem kasumlik, kui nende tarnimine Tartu külje all asuvasse käitluskeskusesse, kus kehtib kallim hinnakiri. Sel põhjusel on ringkonnakohtu arvates mõistlik eeldada, et jäätmekäitlejad arvestavad nii hinnakirja kui ka kokkuleppehindade kujundamisel konkurentide kehtestatud hindadega ning hoiavad neid tasemel, mis tagab asukohapõhise jäätmevoo. Eeltoodut tõendab ka OÜ Paikre nõukogu
6. oktoobri
7. a protokoll. Sellel koosolekul tõstatas OÜ Paikre nõukogu liige ER küsimuse olmejäätmete vastuvõtuhinnast, pidades seda liiga madalaks. ERle vastanud K. Rossman nentis, et väljapool hankeid on jäätmevedajal võimalus hinna alusel valida sobilik käitluskoht ning vastuvõtuhinna kujundamisel peab OÜ Paikre arvestama oma lähima konkurendi Väätsa prügila hinnapoliitikaga. K. Rossman märkis, et Väätsa rakendab täna suurvedajatele hinda, mis on turu madalaim. 77 Kui vaadata ML ütlusi ja tunnistaja koostatud ülevaatlikke tabeleid78, siis pole põhjust väita, et konkureeriva prügila rakendatud turu soodsaima hinnakirja tõttu olmejäätmeid OÜ-sse Paikre praktiliselt ei jõudnudki, sest kõik viisid oma olmejäätmed turu soodsaimat hinda pakkunud Väätsa prügilasse. Järelikult olid OÜ Paikre hinnad juba konkurentide omi arvestavad ehk turuhinnad ning seega ei pea paika argument, et K OÜ klientide toodud jäätmed poleks K OÜ ära mõtlemise korral OÜ-sse Paikre jõudnud. 45.2.2 Teiseks on K OÜ jäätmearuannetega79 tõendatud, et valdavalt toodi K OÜ-le jäätmeid koguses, mida üldjuhul ongi mõistlik viia lähimasse jäätmekäitluskeskusesse. Kolleegium ei pea majanduslikult põhjendatuks mõne koormatäie jäätmete viimist sadu kilomeetreid eemal asuvasse käitluskeskusesse. Üldjuhul kalduvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning eraisikud siiski otsustama lähima jäätmekäitleja kasuks ning seda olekski K OÜ kliendid teinud, kui K OÜ-d poleks eksisteerinud. Nii näiteks on tõendatud, et varem K OÜ kliendiks olnud ja jäätmearuandeid vaadates ka arvestatavaid koguseid tarninud V OÜ-st sai pärast K OÜ tegevuse lõppu OÜ Paikre klient. 80 Ühtlasi kinnitab see fakt koos kannatanu rõhutatud tõsiasjaga, et pärast kriminaalmenetlusest teadasaamist tõsteti märkimisväärselt K OÜ-ga kokku lepitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise hinda81 käsiloleva otsuse p-s 50.3 kajastatud tõdemust, et OÜ Paikre turuhinnad olid kõigiti konkurentsivõimelised. 45.2.3 Kolmandaks pole käsilolevas asjas ML koostatud tabelis toodud andmete tõttu enam üldse põhjust spekuleerida, kas kannatanu tsiviilhagis toodud kogus oleks OÜ-sse Paikre jõudnud või mitte. See, et K OÜ tõi jäätmed OÜ-sse Paikre, on fakt ja kuna tabelis kajastatud K OÜ poolt üle antud ehitus- ja lammutusjäätmete ning olmejäätmete kogustele ei rakendatud turuhinda, vaid süüdistatavate tegevuse tõttu sellest tunduvalt madalamat hinda, 82 siis kaotaski kannatanu võimaluse teenida tulu süüdistuses näidatud suurusjärgus.
8. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohtu hinnangul asjas piisavalt tõendeid, mis annavad alust öelda, et OÜ Paikre kaotas kasu saamise võimaluse seeläbi, et OÜ Paikre ja K OÜ vahel 77 kd XXII tlk
9. kd XX tlk 118-180, kd XIII tlk 13-
10. 79 kd XIX tlk 114-
11. 80 vt TL ütlused kd XX tlk
12. 81 kd VII tlk
13. 82 vt selle kohta edaspidi. 78 33 sõlmitud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise lepingutes fikseeriti põhjendamatult madalad hinnad.
14. Järgnevalt peatub kolleegium maakohtu kasutatud kahjuarvestuse metoodikal. Kannatanu esindajal on õigus, et see ei ole adekvaatne. 47.1 Maakohus võttis kahju suuruse kindlakstegemisel nii ehitus- ja lammutusjäätmete kui ka olmejäätmete puhul aluseks keskmised hinnad.83 OÜ Paikre esindajal on õigus, et see metoodika ei ole õige, sest see ei arvesta kriminaalasjas tõendatud asjaoludega. 47.1.1 Maakohtu keskmine hind arvestab K OÜ suhtes rakendatud hindu, mille kohta on teada, et need ei vastanud turuhinnale ja olid põhjendamatult madalad. 84 Kannatanul on õigus, et K OÜ hindadega arvestamine on tuvastatud fakte silmas pidades ilmselgelt ebaõiglane ja kisub keskmise hinna alusetult allapoole. 47.1.2 Edasi sisaldab maakohtu arvutus OÜ Paikre suurkliente, kelle jaoks kehtestati mõnevõrra madalam hind üksnes põhjusel, et nad olid OÜ Paikre käivet silmas pidades olulised ehk võtmekliendid, kelle tarnivate jäätmete kogus mõjutas olulises määras OÜ Paikre käivet ning kelle n-ö ärakukkumine oleks seega ka oluliselt mõjutanud OÜ Paikre majandustulemusi.85 Kuna võrrelda tuleb võrreldavaid, siis on õige kannatanu loogika, et kõige kohasem on võtta K OÜ-ga enim sarnanev võrdlusklient. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt86, et K OÜ puhul seadsid süüdistatavad esikohale jäätmete mahu ehk käibe ning jäätmete kogumisel selleks, et need OÜ-le Paikre madala hinnaga üle anda, kvaliteet mitte mingisugust rolli ei mänginud. Seega tulebki võrdluskliendi valikul lähtuda kannatanu rakendatud metoodikast ehk sellisest kliendist ja/või klientidest, kes tõid OÜ-sse Paikre koguste mõttes sarnastes suurusjärkudes, tavapärase koostise ja hariliku kvaliteediga jäätmeid. Selle kohta, miks võrdlusklientideks valiti ehitus- ja lammutusjäätmete puhul OÜ H ja olmejäätmete puhul Ä, on lisaks ML koostatud tabelile ammendavaid ütlusi andnud tabeli koostaja ise ning OÜ Paikre praegune juhataja TL ja nõukogu liige MK. 87 Kokkuvõtlikult on tunnistajad tõdenud sama, mida ringkonnakohus eespool juba välja tõi – kannatanu võttis saamatajäänud tulu arvestamisel aluseks K OÜ-ga sarnase käibega äriühingud, mis ei olnud konkreetse jäätmeliigi lõikes OÜ Paikre n-ö võtmekliendid ja/või kellele ei kohaldatud keskmisest madalamat hinda muudel põhjustel (eeskätt tarnitavate jäätmete suur taaskasutusväärtus – nt G AS). 47.1.3 Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kahjuarvestuse puhul tuleb lähtuda kannatanu, mitte maakohtu metoodikast, kuid maakohtu tuvastatud kahju suurust88 osas, mis puudutab K. Rossmani ja O. Suti süüküsimust, ringkonnakohus korrigeerida ei või.89
15. Muus osas maakohtu asjakohaseid argumente kordamata on kõike ülaltoodut silmas pidades kolleegiumi arvates õige maakohtu seisukoht, et K. Rossman pani kavatsetult toime

§ 2172lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo ning O.

Sutt pani kavatsetult toime

§ 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

83 vt maakohtu otsuse p-d 19.5-19.6 ja 20.

1. vt uuesti ML koostatud tabel ja tsiviilhagis toodud väiksem tabel. 85 nt ER, MK, TL, ML jpt ütlused, OÜ Paikre nõukogu protokollid. 86 vt käsiloleva otsuse p-d 43-
2. 87 ML kd XX tlk 118-180, rõhuasetusega tlk 132-136 ja 147-
3. TL tlk 183-253, rõhuasetusega tlk 252, M. Kukk kd XXI tlk 6-
4. 88 vt maakohtu otsuse p 22.
5. 89 vt RKKKo 1-21-8803
6. detsember
7. a p
8. 84 34
9. Süüdistatavatele mõistetud karistuste ja liitkaristuste juurde asudes märgib kolleegium esmalt seda, et kooskõlas KrMS § 331 lg 2 on ringkonnakohus seotud apellatsiooni piiridega. 49.1 Maakohus karistas O. Sutti nii:     

§ 201

lg 2 p 1 - § 22 lg-te 1, 3; § 344 lg 1 – 22 lg-te 1, 2 ja 345 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta;

§ 2172

lg 1 - § 22 lg-te 1, 3 järgi episoodis, mis käsitab OÜ Paikre tehinguid K OÜ-ga vangistusega 1 aasta 6 kuud;

§ 3001

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat;

§ 4023

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. 49.2 O. Suti kaitsja märkis oma lõplikus,

1. aprillil
2. a esitatud kirjalikus seisukohas järgmist: „Veel enam, kuigi kaitsja hinnangul ei ole Ott Suti osas üldse alust süüdimõistmiseks ka

§ 217

² lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi, tuleb rõhutada, et isegi juhul, kui kohus leiab, et Sutt selles kuriteokoosseisus siiski süüdi on, ei saa jätta karistust muutmata.“ Ringkonnakohus nendib, et taotlust leevendada O. Sutile maakohtu poolt

§ 2172 lg 1 - § 22 lg-te 1 ja 2 järgi mõistetud karistust kaitsja 2.

oktoobril

1. a esitatud apellatsioonis ei ole. 49.3 Prokuratuur
2. septembril
3. a esitatud apellatsioonis süüdistatavatele

§ 2172lg 1 järgi mõistetud karistusi ja liitkaristusi ei vaidlustanud.

49.4 Eeltoodu tõttu ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt K. Rossmanile

§ 2172lg 1 järgi mõistetud 2 aasta pikkust vangistust ning O.

Sutile

§ 217

2 lg 1 - § 22 lg-te 1, 2 järgi mõistetud karistust, mis on 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohtu otsus tuleb tühistada süüdistatavatele mõistetud liitkaristuste osas ühe liidetava, s.o

§ 3001lg 1 järgi mõistetud üksikkaristuse äralangemise tõttu.

49.4.1 Kuna K. Rossmani puhul kasutas maakohus täiesti õigustatult

§ 64

lg 1 sätestatud asperatsioonipõhimõtet ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu arutluskäiku sekkuda, tuleb K. Rossmanile mõistetud üksikkaristustest ehk

§-de 201 lg 2 p-de 1, 2, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest ning episoodis, mis käsitab K OÜ-ga seotud tehinguid

§ 2172

lg 1 järgi mõistetud 2 aasta pikkusest vangistusest

§ 64lg 1 alusel suurendada raskemat ning K.

Rossmanile tuleb liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat 6 kuud. Sellest karistusest tuleb

§ 68

lg 1 alusel maha arvata 23 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangustust tuleb jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel