1-12-5245/10

Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 5245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Malle Loosaar ja Heli Merimaa sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Rita Siniväli kaitsja: Kristina Suvalova osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 20 ja
2. novembril 2012 a. O.W ik. XXX, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 7.05.04.2007 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi 1 a. vangistusega. Mootor sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks 8.02.12.2008 a. Viru Maakohtu poolt Kars § 424, § 329 järgi 10 kuu vangistusega. 9.10.11.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse algus alates
3. oktoobrist 2008 a. Viibib vahi all alates
4. detsembrist 2011 a. süüdistusasja KarS § 113 - § 25 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: O.W on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema ajavahemikul 09.12.2011 kella 22:00 kuni 10.12.2011 kella 01:30 Harjumaal linnas XXXkorteris, lõi ühise alkoholi tarbimise käigus tekkinud tülis korduvalt AS rusikaga näkku, millega tekitas viimasele näokoljuluude murrud (vasaku sarnaluu, vasaku silmakoopa külgmise seina ja vasaku põskkoopa külgmise seina murrud). Seejärel kaklejad mõneks ajaks rahunesid, kuid varsti tekkis uus tüli, mille käigus püüdis O.W AS tappa, lüües temale korduvalt, vähemalt 6 korral, ehitusnoaga näo, kaela, rindkere ja kõhu piirkonda, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjutused- kaks rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu alasagara vigastusega. Seejärel O.W põgenes sündmuskohalt, kuid kannatanu surm jäi saabumata, kuna tema elukaaslane MM kutsus koheselt kiirabi. Vigastustest tulenevalt osutus vajalikuks kannatanu operatiivne ravi, mille tüsistusena tekkis kannatanul suurajupoolkera ulatuslik infarkt koos vasakpoolsete jäsemete halvatusega, mis vajab ravi kestusega üle 4 kuu ning mis on raske kehaline haigus. Teise isiku tapmise katsega pani O.W toime KarS § 113 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav O.W kinnitab, et esitatud süüdistus on arusaadav, tappa ei tahtnud ja tapmisekatses end süüdi ei tunnista. Tunnistab noaga löömist aga seda ennast kaitstes, sest kannatanu kägistas teda ja teisiti ei saanud lahti. Kaitsja selgituse kohaselt esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, ei ole kogutud tõendeid selles, et O.W-l oleks olnud tapmise tahtlus. O.W tegutses hädakaitse seisundis, kuna kannatanu esimesena ründas teda ja O.W-l ei olnud muud võimalust, kui noaga lüüa. Kui kohtu arvates O.W ületas hädakaitsepiirid, siis O.W tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 järgi. Süüdistatav O.W annab ütlusi, et MM on tema surnud sõbra ema. S tunneb vähe. Sai tuttavaks ajal, mil läks külla sõbra emale ja sai teada, et on mu surnud sõbra ema elukaaslane. Teadis, et nad omavahel riidlevad ja elukaaslane on ka M löönud. Talle see ei meeldinud. 09.12 õhtul tal oli enda kodunt kaasa võetud ehitusnuga juhuslikult, sest tahtis minna elukaaslase juurde teist televiisorikaablit paigaldada. Teisest noast ta ei tea midagi. Sel õhtul ta J juurde ei saanud, sest J ei olnud sel päeval kodus. Kella 20 paiku ta läks külla A ja M juurde. Köögis A ja M tarvitasid viina ning koos jätkati viina joomist. M oli enamvähem normaalne aga A oli päris purjus. Joomise ajal teemad olid erinevad aga viimane jutt oli vägivald M suhtes. Seda jutuajamist alustas tema. M käis aegajalt toas ja köögis. A reageeris sellele jutule agressiivselt ja palus käskivas toonis oma nina asjasse mitte toppida. Riieldi omavahel ja mingil hetkel A lõi talle huule piirkonda ja püüdis jalaga lüüa aga need ei olnud nagu löögid. Ta üritas vastu lüüa. Hakkas teda kinni haarama ning enda poole tirima. Haaras parema käega tema kõrist ja hakkas kägistama, püüdis ennast kuidagimoodi vabastada aga jõudu ei jätkunud. Kägistamise ajal seisid mõlemad püsti. Tal hakkas silmade eest mustaks minema, ehmus tugevalt ja haaras taskust noa ning lõi noaga A mitu korda. Muud võimalust vabanemiseks ei olnud, sest A surus teda vastu seina. Muud vahendit enda vabastamiseks ei olnud ja seetõttu kasutas taskust võetud nuga. Pärast noalööke A aeglaselt vajus põrandale ja ta läks tuppa, kuid M tuli vastu ning ütles, et lõikas A . M ulatas külmiku pealt mobiiltelefoni ja ise läks koju. Tema arvates see ei olnud mingi konflikt, vaid omavaheline rüselus. Selle rüseluse põhjust ta ei oska nimetada. Mõlemad tahtsid minna köögist tuppa ja kitsas ruumis põrkasid omavahel kokku, lükati teineteist ja A kukkus kapi otsa ja lõi endal kulmu katki. A hakkas teda eemale tõukama ja ta lõi A rusikaga näkku. Koos M aitas kulmu kinni plaasterdada. Vahi all olles kirjutas A vabandava kirja ja lubas vabaks saades A aidata. Ta ei mäleta noahoopide arvu, mida tekitas A , sest oli nagu šokiseisundis. Noalöögid võisid olla küljepeal. Ühe käega hoidis Anatolit kinni ja teises käes olnud noaga lõi kuidas suutis. Ta oli M juures, kui tulid politseinikud ja nad ei küsinudki temalt midagi ja lihtsalt võeti M kaasa. Tal oli võimalus ütelda, et on süüdlane, kuid mõtles, et kõik läheb mööda ja kõik pole nii tõsine ning kõik saab korda. Pärast noaga löömist ta pani noa uuesti vutlarisse, mis oli pükste küljes. Talle ei meeldinud, et A peksis M aga ise on tekitanud kehavigastusi teiste inimeste vastu juhuslikult ja seda ka A vastu. Varem on ka tekitanud kehavigastusi juhuslikult, sest praktiliselt ei ole üldse süüdi, lihtsalt juhtus olema seal seltskonnas, talle ei ole seda vaja. Kannatanu A S annab ütlusi, et ta elab koos M M XXX ühetoalises korteris. Süüdistatav on M tuttav ning viimase juurde tulnud, saigi tuttavaks. Ta on J P lapse ristiisa ja O.W on P elukaaslane. 09.12 õhtul ta oli M kodus ja koos tarvitati alkoholi, nende juurde tuli O.W . Keegi O.W-d ei kutsunud, kuid koos tarvitati viina. Joomise ajal räägiti M , midagi halba sellest inimesest ei räägitud. Nii temal kui ka O.W-l olid M suhtes erinevad arvamused ja selle taustal tekkis omavaheline tüli. M on J P lapse isa. Kulmuvigastuse sai vastu kappi kukkudes ja kukkumine toimus O.W löögist või lükkamisest. Kellegi abil ta tõsteti üles ja läks kööki. Sel ajal M oli toas ja kavatses puhkama heita. Koos O.W-ga jõi köögis veel viina ja ütles, et vaja laiali minna. O.W sellest ei reageerinud, vastust ei tulnud ja ta tegi järelduse, et inimene midagi soovib. O.W ära ei läinud ja küsis, kas tahab temaga kakelda. Läks tuppa ja kavatses teksapüksid jalga panna. Midagi jalga ega selga ei pannud ja seda takistasid arvatavasti teised sündmused. Ta tundis teravat valu vasakus küljes ja kaotas teadvuse, sel ajal seisis köögi kõrval. Arvatavasti M kutsus kiirabi ja teadvusele tuli alles haiglas. Haiglas toimus operatsioon ja tuvastati kaks auku südames. Medõde töötles tema haavu ja ütles, et on 18 haava. Haavad võis tekitada ainult O.W . Süda töötab 40 % ja iga kolme kuu järel käib uuringutel ning vajab veel operatsiooni. Tal on töövõimetus 90 %. Ta oli seljaga O.W poole ja ei tea, kas O.W lõi teda noaga või millegi muuga. Mingit vastupanu ta ei osutanud, sest O.W poole seisis seljaga. Tema meelest enne noaga löömist, mingit jagelemist ei olnud. Pärast seda sündmust O.W saatis kirja, kuid isiklikult lugenud ei ole. Ta oma tegevusega O.W ei provotseerinud, mingit põhjust ründamiseks ei olnud, mingit füüsilist vägivalda ei kasutanud. O.W-d kägistanud ei ole, sest ta oli seljaga O.W poole. Tal on M normaalsed suhted aga on kasutanud naise suhtes ka füüsilist vägivalda ja O.W teadis seda. O.W kunagi ei sekkunud suhetesse M . Teda on kriminaalkorras karistatud KarS § 121 järgi, selle eest, et peksis M . Tunnistaja MM annab ütlusi, et ta elab koos S ühetoalises korteris. 09.12 õhtul enne kella 22 tuli nende juurde O.W , et natuke istuda. O.W on tema surnud poja sõber. Enne O.W tulekut koos mehega tarvitas alkoholi ja seejärel kolmekesi jätkasid alkoholi tarvitamist. Kokku joodi umbes poolteist pudelit viina. Ta andis O.W-le raha ja ostis ühe pooleliitrise pudeli viina. O.W rääkis oma murest, et elukaaslasega oli riidu läinud ning tahab ära leppida. Mingil hetkel tema mees ja O.W läksid tuppa ja tekkis omavaheline tüli. Ta läks tuppa ja nägi, et O.W lõi tema meest ja viimane kukkus peaga vastu kapi nurka. O.W oli seljaga tema poole. Koos O.W-ga aitas mehe tugitooli istuma ja veritsevale kulmuhaavale pani plaastri. Ta ütles O.W-le ühe pitsi viina võtmisest ja seejärel peab lahkuma. O.W ei lahkunud. A heitis pikali aga mõne minuti pärast tõusis ja läks kööki. S midagi ei ütelnud nagu poleks eelnevalt midagi juhtunud. Mingit tüli ega riidu meeste vahel ei olnud. Üldiselt O.W teadis omavahelistest suhetest aga sel õhtul ei olnud mingit juttu tema ja S vahelistest suhetest. Ta oli meeste juures umbes 5 minutit ja läks tuppa, kuid telerit vaadates jäi magama. Ärkas mingi müra peale nagu oleks midagi rasket kukkunud. Ta jooksis esikusse, kus põrkus kokku O.W-ga, kes ütles, et lõikas teda. Ta saigi aru, et O.W tappis Anatoli. O.W jooksis välja ja ta nägi Anatolit põrandal lebamas ning mõmises. Nägi verd. Hommikul O.W helistas ja tuli tema juurde ja kahetses juhtunut ning lubas end üles anda ja viskas lauale noa, millega oli S löönud. Noa käepide oli oranzi või roosat värvi. Vahi all olles, O.W saatis vabandava kirja, lubas aidata kui enam vahi all ei ole. Mingit põhjust löömiseks ei ütelnud, kuid lihtsalt purjuspäi. Ütles, et A hakkas teda kõrist kägistama ja näitas, et huul on katki. Politsei saabudes O.W oli tema juures ja teades, et annab ennast üles, ei ütelnud seda politseile, samuti ta oli terve öö üleval ja pea oli hajali. Politseinikud ütlesid, et vastavalt käsule peavad ta kaasa viima ning oli politseis kinni peetud kaks ööpäeva, sest kahtlustati teda A lõikamises. Ta rääkis politseile O.W-st, kes lõi Anatolit. Hiljem A rääkis talle, et saatis kolmel korral O.W koju, kuid viimane ei läinud. Tunnistaja LD annab ütlusi, et ta tunneb O.W-d juba ammu. 12.
5. O.W-d ta enda juurde ei kutsunud, kuid tuli lihtsalt külla. Ta saatis O.W poodi viina ostma, sest IM oli paha. Koos umbes tund, poolteist tarvitati alkoholi ja räägiti niisama juttu. Enne politsei saabumist, O.W andis talle hoiule kaks nuga, kuid täpsemalt ei rääkinud nende jätmise põhjust. Kohale tuli politsei ja võeti O.W kaasa. Hiljem tuli politsei ja andis noad neile. Linnas kuuldu alusel sai teada O.W poolt toimepandust. Tunnistaja J P a annab ütlusi, et O.W on tema elukaaslane, kuid ei ole tema lapse isa ja A S on tema lapse ristiisa. O.W elas tema elamispinnal. Ta teab, et S ja M omavahel riidlevad ja vahel on M ka sinikaid näinud. O.W suhtus halvasti sellesse, et S on M peksnud. O.W kahetseb S löömisse noaga ja selgitas, et A hakkas O.W-d kägistama ja neil toimus kaklus. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud alljärgnev: 1 Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel / T. I t.l. 1 – 17 ). Sündmuskoht asub XX X, tunnistaja MM elukoht, kus elab ka kannatanu A S . 2 Asitõendi – T särgi – vaatlusprotokolli ja fototabeliga / T. I t.l. 18 – 22 /. T – särk leiti ja võeti kaasa XXX korteri põrandalt. Särk kaetud verekahtlase määrdumisega. Särgi vasaku rindkere esipinna ja roietealumiku piirkonnas, samuti abaluu ja abaluualuses piirkonnas 16 ca 0,5 – 1,5 cm pikkused lõike-torke riidevigastused. 3 O.W 10.12.2011 a. saadab SMS J ja teatab „ Tapsin T . Igaveseks hüvasti. Armastan sind „ / T. I t.l. 29 / 4 O.W seljast võetud riideesemete ja jalanõude vaatlusprotokoll, mille käigus tuvastada neil verejälgede olemasolu. / T. I t.l. 45 – 68 /. 5 Asitõendi – ehitusnuga – vaatlusprotokolli ja fotodega / T. I t.l. 69 – 87 /. Selle ehitusnoaga O.W lõi kannatanut. Noa teral verekahtlased määrdumised. 6 Kannatanu A S haiguslugu / T. I t.l. 88 – 203 /. Kannatanu viibis haiglaravil alates 10.12.2011 a. kuni 22.12.2011 a. Põhihaigus: Rindkereseina lahtised hulgihaavad. Põhihaiguse tüsistus – muu peaajuinfarkt ja anoksiline peaajukahjustus, südamevigastus ja traumaatiline veriõhkrind. Välispõhjuseks oli rünne terava esemega. Lokaalne leid: rindkere ja kaela piirkonna torkehaavad hulgaliselt. Teostatud operatsioon südame vigastuse puhul. Südamel 1,5 cm vigastus piki lihaskiude. Südamevigastuse õmblus seotud raskustega, sest õmblusniidid rebenevad läbi südamekoe. 7 Kannatanu S ekspertiisiakt / T. II t.l. 1 – 9 /. Aktis, eksperdiarvamuse põhjenduse kohaselt kannatanul torke-lõike haavad vasakul kulmul, vasakul pool kaelal, kehatüve eespinnal ning vasakul pool selja ülaosal külgmiselt. Haavadest vähemalt kaks olid rinnaõõnde ulatuvad, sest esines südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu alasagara vigastus, mistõttu osutus vajalikuks erakorraline operatiivne ravi. Nimetatud tervisekahjustused on tekitatud hulgalistest löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Tõenäolisem on vigastuste tekitamine musta-punast värvi käepidemega ehitusnoaga ( otsuse p. 5 kirjeldatud noaga ). Lisaks esinesid S l näokoljuluude ( vasaku sarnaluu, vasaku silmakoopa külgmise seina ja vasaku põskkoopa külgmise seina ) murrud, mis on tömbile traumale iseloomulikud ja võisid olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi esemega / näit. rusikaga /. Näokoljuluude murrud ei ole eluohtlikud. Alkoholijoove 3,16 g/l etanooli. Etanooli sisaldus veres vahemikus 2,43 kuni 2,87 mg/g, mis vastab keskmisele või raskele alkoholijoobele. Tüüpilisi enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi meditsiinidokumendis kirjeldatud ei ole. Rindkereavamise operatsiooni järgselt tekkis S l verekaotusest tingitud vererõhu langusest parema suurajupoolkera ulatuslik infarkt koos vasakpoolsete jäsemete halvatusega. Rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad koos südame ja vasaku kopsu vigastusega on eluohtlikud tervisevigastused. 8 Süüdistatava O.W ekspertiisiakt / T: II t.l. 10 – 15 /. O.W poolt eksperdile antud selgituse kohaselt A elukohas tarvitasid kolmekesi 2 tunni jooksul alkoholi. Arvab, et oli keskmises alkoholijoobes. Kõigepealt A ründas süüdistatavat, lõi jalaga kubemesse, rusikaga vastu huult ja seejärel kägistas parema käega kõrist. Teadvust ei kaotanud ega kukkunud. Seejärel haaras pükste vahelt vutlaris paikneva ehitusnoa ja lõi Anatolit korduvalt rinna piirkonda. A kukkus ja süüdistatav läks koju. Eksperdi poolt objektiivse leiu kohaselt O.W-l alahuule keskosas valkja põhjaga limaskest defekt. Vasakul pool kaelal rinnaku –rangluu – nibujätke keskosas ja kilpkõhre vahelisel alal lillakaspruuni kõva ümbritsevast nahapinnast kõrgema osaliselt eraldunud koorikuga marrastus ja marrastuse jälg 0,3x0,6 cm. ( Akti lisa 1 fotol asub nimetatud marrastus juuste kasvamise piiril ). Terviskahjustused ei ole eluohtlikud ja paranevad täielikult paari nädala jooksul ning võisid olla tekitatud näidatud ajal ja süüdistatava poolt kirjeldatud viisil. Tüüpilisi enesekaitsevigastusi O.W-l kohtuarstliku läbivaatuse käigus ei sedastatud. 9 Kahtlustatavana ülekuulamise eel kaitsja osalust ei soovi, kuna tunnistab toimunus end täielikult süüdi. / T. II t.l. 22 /. 10 O.W ütluste ja olustiku seostamise protokolliga / T. II t.l. 29 – 31 /. Kirjeldab korteris toimunut. 11 O.W suhtes läbiviidud ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisiaktis eksperdi arvamusel O.W-l esines alkoholijoobe foonil emotsionaalse erutuse seisund, mis lähtus või tekkis väljakujunenud situatsioonist suhtlemisel kannatanuga. Uuritaval esinenud emotsionaalne seisund ei olnud sellise raskusega ja ulatusega, mis oleks temal oluliselt piiranud või takistanud oma käitumist soovi korral kontrollimast ja juhtimast. Alkoholijoove vähendab käitumise kontrollivõimet, kergesti võib tekkida ärritavus ja agressiivsus. 12 Harju Maakohtu 22.09.2011 a. kohtuotsusega A S tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust tingimisi 3 a. katseajaga selles, et 24.06.2011 a. elukaaslase korteris ühise alkoholitarvitamise käigus tekitas elukaaslasele kehalise väärkohtlemise. / T. II t.l. 69, 70 /. 13 Kaitsja kaitseakti kirjelduse kohaselt esitatud süüdistus on põhjendamata, süüdistatav pole kannatanut korduvalt näkku löönud. Kannatanu näol tekkinud vigastused tekkisid kukkudes vastu kappi. O.W ei püüdnud kannatanut tappa vaid püüdis ennast kaitsta tema kasutuses olemasoleva vahendiga ja enda vabastamiseks kägistamisest, lõi kannatanut kaasasolnud noaga. Tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi. / T. II t.l. 73, 74 / Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ütlused, tutvunud prokuröri ja kaitsja poolt esitatud tõenditega, tuvastas alljärgneva: 14 O.W kohtuistungil esitatud küsimustele andis vastuse, et 09.
6. õhtul ehitusnuga oli tal juhuslikult kaasas. Soovis minna elukaaslase J elukohta, et paigaldada teist televiisorikaablit. J kodus ei olnud ja läks M juurde. Kohus suhtub O.W poolt antud ütlustesse kriitiliselt, sest nii J P ja süüdistatav kinnitasid, et O.W elas J P koos viimase elukohas. Seega ei saanud J P kodus mitteviibimine olla O.W-le takistuseks korterisse pääsemiseks ja teostada oma kavatsust. 15 O.W selgituste kohaselt ta oli hädakaitseseisundis, sest S haaras O.W-l parema käega kõrist ja hakkas kägistama. O.W silmade ees hakkas mustaks minema ja oli lämbumas ning ehmudes haaras vöö vahel oleva noa. Ühe käega hoidis S kinni ja teises käes olnud ehitusnoaga lõi, kuidas suutis, ei mäleta noahoopide arvu. S hakkas aeglaselt põrandale vajuma ja ütles M , et lõikas A ning lahkus. 16 Kaitsja teesidest on tuvastatav, et kannatanu O.W-d ei rünnanud ja O.W lõi kohe selga, ei ole eluliselt usutav, samuti noahaavade paiknemine kannatanu kehal ning O.W-l tuvastatud kehavigastused näitavad, et kannatanu jutt ei vasta tegelikkusele. O.W tegevuses ei ole tuvastatud KarS § 113 koosseisu subjektiivseid tunnuseid vähemalt kaudse taotluse vormis, nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et O.W pidas võimalikuks kannatanu surma ning möönas seda. Seega tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 118 p. 1 järgi. Samas kaitsja kinnitab, et KarS § 28 lg. 1 alusel ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama § lg. 2 alusel ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. O.W tegutses hädakaitseseisundis ning tema tegu ei olnud õigusvastane s.o. tema teos puudub talle inkrimineeritava koosseisu tunnus – õigusvastasus. Ta ei saanud valida teist vahendit peale noa, et tõrjuda kannatanu õigusvastast rünnet ning lõpetas kannatanu noaga löömist kohe pärast seda, kui A S laskis ta lahti. O.W ei ole kavatsetult või otsese tahtlusega teostanud hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele ega kavatsetult või otsese tahtlusega kannatanule ilmselt liigset kahju tekitanud. Seega vajalik O.W talle inkrimineeritavas kuriteos õigeks mõista. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et kannatanu tervisekahjustused olid seda laadi, et ilma operatsiooni tegemata oli vältimatu surma saabumine. 17 Kannatanul tuvastati alkoholijoove etanooli sisaldusega veres vahemikus 2,43 kuni 2,87 mg/g, mis vastab keskmisele või raskele alkoholijoobele. O.W pärast toimunut lahkus sündmuskohalt ja tuvastamata tal alkoholijoobe näit. O.W kinnitas, et koos M ja S tarvitas alkoholi ja tundis ennast enamvähem normaalsena, kuid S oli päris purjus. 18 Järgmisel päeval pärast sündmust O.W tuli M juurde, kuid kohale saabunud politseinikele end üles ei andnud, kuigi lubas eelnevalt seda teha. Sel põhjusel, et O.W enda tegu S suhtes üles ei tunnistanud, M peeti kaks päeva kinni kahtlustatavana. Kohus tuvastatu kohaselt väljendab oma seisukoha: 19 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A S vastavalt ekspertiisiaktile on ehitusnoaga tekitatud rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad koos südame ja vasaku kopsu vigastusega on eluohtlikud tervisevigastused. Need, tekitatud vigastused osutusid vajadusele erakorralisele operatiivsele ravile ja operatsioonile. Hulgaliselt oli torkehaavu ka kannatanu rindkere ja kaela piirkonnas. Kohus selle põhjendusega lükkab ümber kaitsja ja O.W väited, et kannatanu tervisekahjustused olid seda laadi, et ilma operatsiooni tegemata oli vältimatu surma saabumine. Ekspert just kinnitab vastupidist, et torkehaav südamesse ja kopsu olid eluohtlikud, seega ei saa kuidagi nõustuda kaitsja ja süüdistatava väitega. 20 Kohtuistungil süüdistatav oma ütlustega kinnitas, et S suhtes ta tegutses hädakaitse-seisundis ja ütluste kinnitust ka väljendas kaitsja oma teesides ( kohtuotsuse p. 16 ) Kohus ei saa nõustuda süüdistatava ega kaitsja teesides nimetatuga: -kannatanu kui ka süüdistatava ekspertiisiaktides kirjeldatust ei leia mingeid tõendeid ega faktilisi asjaolusid, mis viitaksid nii kannatanul kui ka süüdistataval enesekaitsevigastustele, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjeldusest ( kohtuotsuse p. 7, 8 ). -O.W ütluste kohaselt S hoidis parema käega tema kaelast ja silmade eest läks mustaks ning tekkis lämbumise oht. Kohus selle väitega ei nõustu, sest 4 päeva pärast sündmust O.W keha vaatlusel, eksperdi poolt ei tuvastatud tema kaelal mingeid pigistamise jälgi, kuid tuvastati juuste piiril kaela piirkonnas osaliselt eraldunud koorikuga marrastus ( kohtuotsuse p. 8 -MM korteris viibinud kõik isikud kinnitasid alkoholi tarvitamist ja alkoholijoobes olekut. O.W väitel ta tundis end enamvähem normaalsena aga S oli päris purjus. Kohus ei saa nõustuda O.W väitega, et S poolt käega tema kõri pigistamine tõi endaga kaasa lämbumise ohu, sest neid väiteid ei kinnita ei S ega ka ekspertiisiaktis kirjeldatu. S raske alkoholijoove ka kinnitab, et ta ei olnud võimeline O.W-d kägistama. Nii O.W kui ka S poolt antud ütlused alkoholi tarvitamise ajal toimunud vestlus ei andnud mingit alust ega põhjust S poolt O.W kägistamiseks. 21 Kohtuotsuse p. 19 kirjelduse kohaselt S oli O.W poolt tekitatud hulgaliselt torke- ja lõikehaavu s.h. üks torkehaav südame ja teine kopsu vigastusega. Nimetatud vigastused on eksperdi poolt tunnistatud eluohtlikuks ja kiire ning operatiivne operatsioon hoidis ära kannatanu surma. Kohtuistungil O.W kinnitas, et ta ei tahtnud kannatanut tappa, kuid tunnistab kannatanu löömist noaga, sest kannatanu kägistas teda. Kohtuotsuse p. 20 kohtu väitel O.W ei olnud hädakaitseseisundis ja ei olnud mingeid objektiivseid asjaolusid hädakaitseseisundi tekkimiseks. 22 Kohus peab andma hinnangu O.W-d egevusele eelkõige subjektiivsest küljest. Nimelt eeldab tahtlus muuhulgas ka seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Lüües ehitusnoaga kannatanut kaela, kehatüve eespinnal ning vasakul pool selja ülaosal külgmiselt O.W kujutas ette mistahes vigastusi ja mistahes tagajärge, ka surma saabumist. Süüdlase, vähemalt kaudse tahtlusega on tuvastatud süüdlase kogu põhjuslik ahel – et süüdlase poolt kannatanule ehitusnoaga torke- ja lõikehaavade tekitamine võib kaasa tuua kannatanu surma. Sellise tegevusega O.W pidi vähemalt kaudse tahtlusega ette nägema kannatanu surma. O.W-st olenemata põhjustel, tänu elukaaslase kiirele tegutsemisele ja operatsioonile, hoiti ära kannatanu surm. 23 O.W-l oli oma tegevusega kaudne tahtlus kannatanu surma suhtes. O.W oma ütluste kohaselt ei soovinud kannatanut tappa, kuid O.W poolt kannatanu tapmiskatse algas tema teost, s.o. ehitusnoaga löömisega kannatanu keha rindkere ja õla piirkonda ja tekitades kannatanule hulgaliselt ( üle 20 torke- ja lõikehaava ). Seega O.W ettekujutusega oma teoga võis põhjustada kannatanu surma. Pärast kuriteo toimepanemist O.W lahkus koheselt sündmuskohalt, jättes kannatanu elu ohtu, seega puudub tema tegevuses KarS § 118 koosseisulised tunnused. Tänu kannatanu elukaaslase operatiivsele tegutsemisele ja arstide poolt operatsiooni tegemist, kannatanu elu päästeti. 24 Kohus leiab ülaltoodu alusel, et O.W suhtes esitatud süüteo kvalifikatsioon on õige s.o. KarS § 113 - § 25 lg. 2 järgi. Süüdistatava süü on peale tema enda poolt antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistajate ütlustega, samuti kirjalike tõenditega s.h. sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga / T. I t.l. 1 – 17 /, T-särgi vaatlusprotokolli ja fotoga / T. I t.l. 18 – 22 /, O.W poolt J Popovale edastatud SMS-iga / T. I t.l. 29 /, O.W seljast võetud riiete ja jalatsitega / T. I t.l. 45 – 68 /, ehitusnoa vaatlusprotokolliga / T. I t.l. 69 – 87 /, kannatanu haiguslooga ja eksper- tiisiaktiga / T. I t.l. 88 – 203, T. II t.l. 1 – 9 /, O.W ekspertiisiaktiga / T. II t.l. 10 – 15 /, O.W poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga / T. II t.l. 29 – 31 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus s.o. kohtuistungil öeldu alusel ja samuti olles vahi all, edastas kannatanule vabandava kirja. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, süüdistatava poolt pärast sündmust kannatanu jätmist abitusse seisundisse, kuid tänu kannatanu elukaaslase ja arstide operatiivsele tegevusele, hoiti ära kannatanu surm, kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311, § 312, § 313 kohus o t su s t a s : 1 Süüdi tunnistada O.W KarS § 113 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
7. detsembrist 2011 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid vabastada karistuse kandmisest mõistetud karistuse lõppemisel. 2 Välja mõista O.W-lt sundraha 725.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista O.W-lt kaitsjatasu 1113.60 eurot. 4 Välja mõista O.W-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 423.00 eurot. Rahalised nõuded tasuda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Asitõendid – CD jätta kriminaalasja materjalide juurde, paberkotis olevad O.W-le kuuluvad esemed tagastada O.W-le, ülejäänud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal, kui ka prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik Rahvakohtunikud