lg 2 p 7 järgi ja karistamises vangistusega 3 aastat, millest kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat Tartu Maakohtu 15. aprilli 2020 määrus, millega pöörati Ilmar Allasele mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo Süüdimõistetu Ilmar Allas (isikukood: 38109046011; elukoht:xxxx xxx xxxx ; viibib vangistuses xxxxxxx xxxxxxx ) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 5 alusel määrata Ilmar Allasele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 06. aprill 2023.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
3. Katseajal on Ilmar Allas kohustatud järgima
lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Ilmar Allasele katseajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.
lg 2 p 7 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 16.17.07.2018, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Ilmar Allasele määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ilmar Allas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Tartu Maakohtu 15.04.2020 määrusega pöörati Tartu Maakohtu
lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatut: - mitte tarvitama alkoholi - alkohol on kuritegude sooritamise soodustegur; - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - otsima endale töökoha või võtma arvele Eesti Töötukassas koh tu poolt määratud tähtajaks – legaalse sissetuleku puudumine võib suurendada kuriteo toimepanemise riski; - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - isik on sooritanud kuritegusid grupis, kriminaalne suhtlusringkond võib suurendada kuritegevusriski. Prokurör kirjalikus seisukohas leiab, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik näidata ennast seadusekuulekast küljest riigipoolse järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites. Kui ta peaks kohustusi rikkuma, siis kannab tõenäoliselt ärakandmata jäänud karistusosa reaalse vangistusena lõpuni. Positiivne on, et Ilmar Allas on täitnud ITK ja vabanemise korral on tal toetav lähedane ning elukoht. Vangistuses ei ole süüdimõistetul olnud probleeme töökohustuse täitmisega. Praegu kannab ta esimest vanglakaristust. Negatiivne on kuriteo sooritamise asjaolud, kuna suurenenud on vägivaldsuse raskusaste. I. Allasel on antud ajal vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus ja seega ei ole tema käitumine vangistuses olnud eeskujulik. Enne vangistust oli isik tunnistatud töövõimetuks ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda alkoholisõltuvusega pole isik varasemalt ja ka antud ajal tegelenud Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Allas suhtub kriminaalhooldusse negatiivselt, ei pea seda vajalikuks ning väljendab vastumeelsust kohustuste täitmise ees. Seega võib I. Allasel ka kohaldatud käitumiskontrolli nõuded ebaõnnestuda, kuid see sõltub ikka eelkõige isiku enda käitumisest vabaduses ja tahtest ning soovist elada edaspidi seaduskuulekat elu. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis olen arvamusel, et Ilmar Allase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Ilmar Allase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3 2. Kohtuistung 11.05.2022. Süüdimõistetu Ilmar Allas osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Ta avaldas soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Elama asub xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx , seal elab tema ema V.A. Vabaduses otsib töökoha omale. Elukutset tal ei ole. Loodab, et ei suhtle alkoholiga enam, üritab loobuda. Narkootikume tarvitas kunagi väga ammu. Viimasel ajal ei ole tarvitanud narkootikume, ainult sigarette. Toimepandud tegu kahetseb, oma lollus. Edaspidi üritab käituda seaduskuulekalt. Vabal ajal otsib hobid endale, hakkab käima spordiüritustel ja petanki mängimas, mida vanasti tegi. Aeg-ajalt loeb raamatuid. Kriminaalhooldaja poolt ette pandud kohutusi on nõus täitma. Käitumise kontrollnõuete täitmisest on teadlik. On sellest teadlik, et peab hoiduma katseajal uute kuritegude toimepanemisest. Vangla tööhõives osaleb siiani ja õpib prügi sorteerima. Seega õpib uut ametit. Osaleb huviringides - üldkehaline, füüsiline treening ja raamatuklubi. Motivatsioon on oma käitumist muuta, kuna on leidnud endale tüdruksõbra, kes ei taha, et ta kriminaalkorras karistatud inimetega suhtleb ja et ta jooks alkoholi. II Kohtu põhjendus 1.
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Ilmar Allas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3 -1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Ilmar Allasele on põhjendatud
aprill 2023.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske ja ei toimuks tagasilangust, tuleb Ilmar Allasele katseajaks
Seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevate võimalike riskide vähendamiseks peab kohus vajalikuks määrata
lg 2 p 4 alusel Ilmar Allasele kohustusena asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski on põhjendatud määrata
lg 2 p 7 alusel lisakohustusena Ilmar Allasel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.