← Eesti

1-18-8994/17

Obsah (12)§ 200§ 121§ 74§ 199§ 320§ 263§ 73§ 201§ 64§ 65§ 68§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8994 (18284000280) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 200

lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 4 järgi, Heigo Liukonen süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja Ilmar Allas süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav S.G (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx xxxxxxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud, 1) Tartu Maakohtu 02.04.2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 417 tundi, 2) Tartu Maakohtu 18.11.2015 otsusega

§ 121

lg 1 järgi vangistusega 5 kuud 27 päeva, vabastatud tingimisi karistusest

§ 74

lg 1 järgi, katseaeg 2 aastat, 3) Tartu Maakohtu 20.04.2015 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 7 kuud 25 päeva, vabastatud tingimisi karistusest

§ 74

lg 1 järgi, katseaeg 1 aasta 6 kuud, 4) Tartu Maakohtu 24.09.2013 otsusega

§ 320

lg 1, 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud 26 päeva,, 5) Tartu Maakohtu 16.03.2010 otsusega

§ 263

p 1, 4 järgi rahalise karistusega 639.12 eurot, asendatud 17.02.2016 üldkasuliku tööga 66 tundi; tõkend: vahistamine alates 15.07.2018) Süüdistatav Heigo Liukonen (isikukood: 38502046010; elukoht: xxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 25.02.2016 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9; 121 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, vabastatud tingimisi

§ 73

lg 1 alusel, katseaeg 2 aastat; 2) Tartu Maakohtu 18.11.2015 otsusega

§ 121

lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, vabastatud tingimisi

§ 73

lg 1 alusel, katseaeg 2 aastat, 3) Tartu Maakohtu 23.01.2012 otsusega karistatud

§ 201

lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 320 eurot, mis 03.03.2017 asendati üldkasuliku tööga 50 tundi, 4) Pärnu Maakohtu 20.04.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 – 25 lg 1, 2 järgi vangistusega 28 päeva, vabastatud karistusest

§ 74

lg 1 alusel, katseaeg 18 kuud; tõkend: vahistamine alates 15.07.2018) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Nikolai Kõiv Süüdistatav Ilmar Allas (isikukood: 38109046011; elukoht: xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada S.G süüdi karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada S.G süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista S.G-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega S.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.04.2018 otsusega S.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üldkasuliku töö 402 tundi (s.o 1 aasta 1 kuu 12 päeva vangistust) võrra ning mõista S.G-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud karistusaja hulka ning S.G-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 15.07.

  1. S.G-le kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tühistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.07.2018 määrusega S.G suhtes kohaldatud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kõnede pidamise piirang kohtuotsuse kuulutamisega.
  2. Tunnistada Heigo Liukonen süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eel vangistuse aeg mõistetud karistusaja hulka ning Heigo Liukonenile koheselt ärakandmisele mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda Heigo Liukoneni kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 15.07.2018.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistus 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Heigo Liukonenile katseaeg 5 (viis) aastat ning 2 mõistetud vangistust 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui Heigo Liukonen ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Heigo Liukonenile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena alluda ettenähtud ravile (alkoholsõltuvusravi). Heigo Liukonenile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tühistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.07.2018 määrusega Heigo Likuoneni suhtes kohaldatud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kõnede pidamise piirang kohtuotsuse kuulutamisega. 3. Tunnistada Ilmar Allas süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 16.-17.07.2018, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Ilmar Allasel kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Ilmar Allasele katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Ilmar Allas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Ilmar Allasele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tsiviilhagid: 3 TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud hagid täielikult. Välja mõista solidaarselt S.G-lt , Heigo Liukonenilt ja Ilmar Allaselt 71 (seitsekümmend üks) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , arveldusarve xxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. nr Välja mõista S.G-lt 216 (kakssada kuusteist) eurot 99 senti X.X (isikukood XXXXXXXX , Ukraine Bank for Investments and Savings, arveldusarve nr: SWIFT kod: BFISUAUKUA xxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.G-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja ekspertiisitasu 579 (viissada seitsekümmend üheksa) eurot 33 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1474 (üks tuhat nelisada seitsekümmend neli) eurot 33 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 86 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) i gas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

  1. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Heigo Liukonenilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 567 (viissada kuuskümmend seitse) eurot 60 senti ja ekspertiisitasu 579 (viissada seitsekümmend üheksa) eurot 33 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1771 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend üks) eurot 93 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot 66 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna . KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ilmar Allaselt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja ekspertiisitasu 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot 33 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1189 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot 33 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 99 (üheksakümmend üheksa) eurot 11 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ilmar Allasele õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 116,64 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatavatel S.G-l , Heigo Liukonenil ning Ilmar Allasel poole sundrahast, s.o 625 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu riigi õigusabi tasu 75 eurot (s.h käibemaks 15 eurot) 4 vandeadvokaat Nikolai Kõivule tema poolt Heigo Liukonenile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Asitõendid ja salvestised: Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu Riia 132) asuvad:  2 süütevedeliku pudelit – pakend nr 9, punast värvi tulemasin – pakend nr 1, valget värvi tulemasin – pakend nr 3, punase-musta värvi kirju särk – pakend nr 2, dressipüksid ja aluspüksid – pakend nr 4, 4 sokki ja sildid – pakend nr 5, 1 botas – pakend nr 7, papist silt – pakend nr 8, 2 T-särki – pakend nr 10 – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.  mobiiltelefon Nokia 3TA-1032 – pakend nr 1 – kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule X.X  seljakott - pakend nr 2 – kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule. X X. Kriminaalasja toimiku juures asub: 1 CD plaat sideettevõtjalt saadud andmetega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus
  4. Süüdistusest nähtuvalt on S.G toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema koos Heigo Liukoneni ja Ilmar Allasega, 15.07.2018 kella 03.00 paiku Viljandi linnas C.R. Jakobsoni 2c juures vara hõivamise eesmärgil tungisid kallale X.Xile, keda peksid jalgadega ning röövisid vägivallaga kannatanult kilekoti, milles olid viimasele kuuluvad jalatsid Adidas väärtusega 50 eurot, viis paari sokke väärtusega 5 eurot, kaks paari aluspükse väärtusega 4 eurot, üks pudel süütevedelikku, väärtuseta, mobiiltelefon Nokia koos laadijaga väärtusega 60 eurot, päikeseprillid väärtusega 10 eurot, käekella väärtusega 30 eurot, ja lugemisprillid väärtusega 10 eurot. Seejärel õnnestus X.Xil joosta lähedal asuvale haljasalale. Mõne aja pärast järgnesid sinna Heigo Liukonen, S.G ja Ilmar Allas, kes peksid seal taas X.Xi jalgadega. Seejärel valas Heigo Liukonen kannatanu pükstesse ja pluusi peale süütevedelikku ning S.G süütas tulemasinaga kannatanu riided põlema, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. X.Xil õnnestus riided kustutada, rullides ennast mööda maad. Seejärel võttis X.X põlenud riided seljast, misjärel võttis Heigo Liukonen kannatanu püksid need enda kätte ning 5 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil pükste taskust X.Xile kuuluva mobiiltelefoni Nokia väärtusega 21 eurot, rahakotti väärtusega 10 eurot, milles X.Xile kuuluv ID-kaart, pangakaart ja pensionitunnistus. Seejärel viskas Heigo Liukonen kannatanu püksid lähedal asuvasse prügikasti. Oma tegevusega tekitasid Heigo Liukonen, S.G ja Ilmar Allas kannatanu X.Xile füüsilist valu ning tervisekahjustusi - ninale ja paremale küljele teise astme põletused, tuharatele ja õlavartele esimese ja teise astme põletused ning varalist kahju kokku 169 eurot. 2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 24.06.2018 kell 19.00 kuni 25.06.2018 kell 04.00 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas jõe ääres asuva aiamaja juures varastas X.X kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3 väärtusega 139.99 eurot, seljakoti väärtusega 20 eurot, musta värvi koti väärtusega 20 eurot, milles sularaha 37 eurot ning Rimi ja Maxima kliendikaardid, tekitades kannatanu x.x varalise kahju kokku 216.99 eurot. 2. Süüdistusest nähtuvalt on Heigo Liukonen toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selle, et tema koos S.G ja Ilmar Allasega, 15.07.2018 kella 03.00 paiku Viljandi linnas C.R. Jakobsoni 2c juures vara hõivamise eesmärgil tungisid kallale X.Xile, keda peksid jalgadega ning röövisid vägivallaga kannatanult kilekoti, milles olid viimasele kuuluvad jalatsid Adidas väärtusega 50 eurot, viis paari sokke väärtusega 5 eurot, kaks paari aluspükse väärtusega 4 eurot, üks pudel süütevedelikku, väärtuseta, mobiiltelefon Nokia koos laadijaga väärtusega 60 eurot, päikeseprillid väärtusega 10 eurot, käekella väärtusega 30 eurot ja lugemisprillid väärtusega 10 eurot. Seejärel õnnestus X.Xil joosta lähedal asuvale haljasalale. Mõne aja pärast järgnesid sinna Heigo Liukonen, S.G ja Ilmar Allas, kes peksid seal taas X.Xi jalgadega. Seejärel valas Heigo Liukonen kannatanu pükstesse ja pluusi peale süütevedelikku ning S.G süütas tulemasinaga kannatanu riided põlema, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. X.Xil õnnestus riided kustutada, rullides ennast mööda maad. Seejärel võttis X.X põlenud riided seljast, misjärel võttis Heigo Liukonen kannatanu püksid need enda kätte ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil pükste taskust X.Xile kuuluva mobiiltelefoni Nokia väärtusega 21 eurot, rahakotti väärtusega 10 eurot, milles X.Xile kuuluv ID-kaart, pangakaart ja pensionitunnistus. Seejärel viskas Heigo Liukonen kannatanu püksid lähedal asuvasse prügikasti. Oma tegevusega tekitasid Heigo Liukonen, S.G ja Ilmar Allas kannatanu X.Xile füüsilist valu ning tervisekahjustusi - ninale ja paremale küljele teise astme põletused, tuharatele ja õlavartele esimese ja teise astme põletused ning varalist kahju kokku 169 eurot. 3. Süüdistusest nähtuvalt on Ilmar Allas toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selle, et tema koos Heigo Liukoneni ja S.G-ga , 15.07.2018 kella 03.00 paiku Viljandi linnas C.R. Jakobsoni 2c juures vara hõivamise eesmärgil tungisid kallale X.Xile, keda peksid jalgadega ning röövisid vägivallaga kannatanult kilekoti, milles olid viimasele kuuluvad jalatsid Adidas väärtusega 50 eurot, viis paari sokke väärtusega 5 eurot, kaks paari aluspükse väärtusega 4 eurot, üks pudel süütevedelikku, väärtuseta, mobiiltelefon Nokia koos laadijaga väärtusega 60 eurot, päikeseprillid väärtusega 10 eurot, käekella väärtusega 30 eurot ja lugemisprillid väärtusega 10 eurot. Seejärel õnnestus X.Xil joosta lähedal asuvale haljasalale. Mõne aja pärast järgnesid sinna Heigo Liukonen, S.G ja X.X , kes peksid seal taas X.Xi jalgadega. Seejärel valas Heigo Liukonen kannatanu pükstesse ja pluusi peale süütevedelikku ning S.G süütas tulemasinaga kannatanu riided põlema, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. X.Xil õnnestus riided kustutada, rullides ennast mööda maad. Seejärel võttis X.X põlenud riided seljast, misjärel võttis Heigo Liukonen kannatanu püksid need enda kätte ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil pükste taskust X.Xile kuuluva mobiiltelefoni Nokia väärtusega 21 eurot, käekella väärtusega 30 eurot, rahakotti väärtusega 10 eurot, milles X.Xile kuuluv ID-kaart, pangakaart ja pensionitunnistus. Seejärel viskas Heigo Liukonen kannatanu püksid lähedal asuvasse prügikasti. Oma tegevusega tekitasid 6 Heigo Liukonen, S.G ja Ilmar Allas kannatanu X.Xile füüsilist valu ning tervisekahjustusi - ninale ja paremale küljele teise astme põletused, tuharatele ja õlavartele esimese ja teise astme põletused ning varalist kahju kokku 169 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) S.G

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 4 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.

§ 65

lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 02.04.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 402 tundi (1 aasta 1 kuu 12 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 5 kuud 12 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.07.2018 - 05.11.2018, s.o 3 kuud 20 päeva ning karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.07.2018. 2) Heigo Liukonen

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.07.2018- 05.11.2018, s.o 3 kuud 20 päeva ning karistuseks mõista vangistus 4 aastat 8 kuud 10 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 2 kuud 10 päeva ning ülejäänud vangistus 4 aastat 6 kuud jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata katseaeg 5 aastat. Heigo Liukonen allutada

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75kohaselt on Heigo Liukonen kohustatud järgima kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx ;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 5 kohaselt määrata alluda ettenähtud ravile (alkoholsõltuvusravi).

3) Ilmar Allas

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2018- 07.07.2018, s.o 2 päeva ning karistuseks mõista vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel Ilmar Allasele katseaeg 3 aastat, allutades ta

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75kohaselt on Ilmar Allas kohustatud järgima kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xx-xx ;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  6. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 200

lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 71 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt S.G-lt , Heigo Liukonenilt ja Ilmar Allaselt 71 eurot X.Xi kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 216,99 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.G-lt 216,99 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270 eurot. Süüdistatava Heigo Liukoneni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 477,60 eurot. Kohtuistungil on Heigo Liukoneni kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esitanud taotluse 90 eurot (s.h käibemaks 15 eurot). Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud kaitsetasu määradega. Süüdistatava Ilmar Allase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 356,64 eurot. 8 KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Ilmar Allaselt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 240 eurot (s.h käibemaks). Ilmar Allasele õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 116,64 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud nähtuvad: isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 18E-LÕI0052 maksumus 61 eurot (kd I, tl 49); DNA ekspertiisi nr 18E-GE0788 maksumus 912 eurot (kd I, tl 95); kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus (Heigo Liukonen) 255 eurot (kd I, tl 204); kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus (S.G ) 255 eurot (kd II, tl 37). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava S.G sissetulek enne kinnipidamist oli miinimumi lähedane, tal on eelnevast kohtuotsusest tasumata menetluskulusid sundraha, siis on põhjendatud sundrahast pool, s.o 625 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatav Heigo Liukonenil puudub sissetulek, tal on varasemast võlgnevusi, siis määrata, et sundrahast pool 625 eurot jääb riigi kanda jätta riigi kanda. Kuivõrd süüdistatav Ilmar Allase sissetulek koosneb töövõimetuspensionist 280 eurot, on põhjendatud sundraha summas 625 eurot riigi kanda jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) S.G : sundraha 625 eurot, riigi õigusabi tasu 270 eurot ja ekspertiisitasu 579,33 eurot; 2) Heigo Liukonen: sundraha 625 eurot, riigi õigusabi tasu 567,60 eurot ja ekspertiisitasu 579,33 eurot; 3) Ilmar Allaselt: sundraha 625 eurot, riigi õigusabi tasu 240 eurot ja ekspertiisitasu 324,33 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale S.G-le tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdistatavale Heigo Liukonenile tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsusega mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel tühistada. Süüdistatavale Ilmar Allasele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. S.G on kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2018 ja tõkend vahistamine on talle kohaldatud 16.07.2018, seega on S.G viibinud eelvangistuses alates 15.07.
  2. Heigo Liukonen on kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2018 ja tõkend vahistamine on talle 9 kohaldatud 16.07.2018, seega on Heigo Liukonen viibinud eelvangistuses alates 15.07.2018.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid ja salvestised: Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu Riia 132) asuvad: 1) 2 süütevedeliku pudelit – pakend nr 9, punast värvi tulemasin – pakend nr 1, valget värvi tulemasin – pakend nr 3, punase-musta värvi kirju särk – pakend nr 2, dressipüksid ja aluspüksid – pakend nr 4, 4 sokki ja sildid – pakend nr 5, 1 botas – pakend nr 7, papist silt – pakend nr 8, 2 T-särki – pakend nr 10 – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 2) mobiiltelefon Nokia 3TA-1032 – pakend nr 1 – tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule.X.X 3) seljakott- pakend nr 2 – tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule X.X . 1 CD plaat sideettevõtjalt saadud andmetega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.