1-18-5623/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-5623 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus C.X-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 69 lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu C.X-i (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 10.07.2018 otsusega tunnistati C.X süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 30.11.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 11 kuu ja 28 päeva vangistust, võrra. C.X-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendati 565 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tundide tegemise ajal oli C.X kohustatud täitma temale määratud kontrollnõudeid, mitte tarvitama alkoholi ja keelati viibimine elukaaslase elukohas.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.09.2019 maakohtule erakorralise ettekande C.X-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane ei teinud ajakavajärgselt üldkasuliku töö tunde, tuues põhjuseks jalavigastuse, kuid ei esitanud toodu kohta arstlikku tõendit.
6. Tartu Maakohtu 19.09.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
7. Kriminaalhooldusametnik esitas maakohtule 19.03.2020 uue erakorralise ettekande, kuna C.X rikkus kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja mitte viibida enda elukaaslase elukohas.
8. Tartu Maakohtu 30.03.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletu ja C.X-i kandmata karistus – 3 kuud ja 17 päeva vangistust – pöörati täitmisele.
9. Maakohus andis C.X-ile varasema erakorralise ettekande esitamisel võimaluse tõestada, et tema motivatsioon ÜKT tundide tegemiseks ei ole raugenud ja et ta peab kinni nende sooritamisega kaasnevatest reeglitest, sealhulgas kontrollnõuetest. Maakohus hoiatas C.X-i , et järjekordse rikkumise korral võidakse tema kandmata karistus pöörata täitmisele. C.X on taaskord eiranud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja keeldu mitte viibida enda elukaaslase elukohas, mis on seotud toime pandud kuriteo ja selle eest määratud karistusega. Samas on C.X-i elukaaslane, kelle kaitseks on antud piirang seatud, andnud nõusoleku C.X-i viibimiseks tema elukohas. Eeltoodu nähtub ettekande juures olevast politsei e-kirjast, mille kohaselt on C.X-i elukaaslane 14.03.2020 tunnistanud, et on lähenemiskeelu ajal C.X-iga tihedalt suhelnud ja kohtunud, sealhulgas Sepa talus, kus viimane tarvitas 14.03.2020 ka alkoholi.
10. Politseilt saadud informatsiooni alusel on tuvastatud, et C.X 14.03.2020 ka lõhkus ja märatses Sepa talus. Seega ei suuda C.X annast alkoholijoobes kontrollida, olles sellest tulenevalt ohtlik teda ümbritsevatele isikutele ja varale. Maakohtu hinnangul oleks C.X võinud juba varasemalt pöörduda alkoholiravikabinetti, mitte aga oodata probleemide kuhjumist ja leida seetõttu ettekäändeid alkoholi tarvitamiseks. C.X-i selgitused, et tema kohtuotsuses märgitud elukoht oli üksnes formaalne ja ta ei pidanudki seal elama, ning Sepa talus
11. aastal aset leidnud kuriteosündmuste mitte mäletamisest, järeldas maakohus viimase ükskõiksust tema suhtes tehtud kohtuotsusesse ja määratud kontrollnõuetesse.
12. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et C.X-i suhtes ei ole kriminaalhoolduse edasine jätkamine enam võimalik ja tema kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse C.X-i kaitsja vandeadvokaat M. Normann, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
14. C.X sai kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande aluseks olevatest asjaoludest teadlikuks alles kohtuistungil, mistõttu on tegemist menetlusnormide rikkumisega, konkreetsemalt õiglase kohtumõistmise põhimõtte rikkumisega. Kaitsja hinnangul ei ole õiglane panna kriminaalhooldusalust olukorda, kus olulist menetlusdokumenti – taotlust karistuse täitmisele pööramiseks – tutvustatakse talle alles kohtuistungil. Asja materjalidest nähtub, et C.X-il oli kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekandega tutvumiseks aega vaid 10 minutit. Analoogiale tuginedes on tegemis rikkumisega inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni art 6 p 3 b tähenduses, kuna C.X-il ei olnud piisavalt aega ja võimalust enda kaitsmiseks.
15. C.X loobus kaitsjast enne, kui ta sai teadlikuks kohtusse kutsumise põhjusest ja enne seda, kui ta üldse tutvus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekandega. Õiguste selgitamine enne seda, kui isikule selgitatakse, miks ta kohtusse kutsutud on, ei taga 2 kaitseõigust. Veel märgib kaitsja, et erakorralise ettekandega tutvumine iseenesest ei taga valmisolekut ja võimalust enda kaitsmiseks, kuna ettekande aluseks olevaid tõendeid ei ole C.X-ile tutvustatud.
16. Karistuse täitmisele pööramise aluseks oli asjaolu, et C.X tarvitas alkoholi ja rikkus keeldu mitte viibida enda elukaaslase elukohas. C.X on täitnud temale koostatud üldkasuliku töö ajakava korrektselt, s.o tehtud on 457 tundi ja 30 minutit ning tegemata 107 tundi ja 30 minutit. E-posti teel saadetud seletuses põhjendab C.X rikkumisi pingetega isiklikus elus ja tööandjaga. C.X ei ole katseajal toime pannud uut kuritegu.
17. Kaitsja ei vaidle, et C.X võis 14.03.2020 küll alkoholi tarvitada, kuid elukaaslase elukohas viibimisele on olemas selgitus. Nimelt erineb elukaaslane abikaasast vaid õiguslikult. Kaitsja arvates ei ole elukaaslaste lahutamine lisakaristuse vahendusel mõistlik ja humaanne. C.X soovis pärast kohtuotsust koos elukaaslasega kohustuse „maha võtta“, kuid kriminaalhooldusametnikuga ühendust võttes sellel tulemust ei olnud. C.X on kriminaalhooldusametnikule seletuskirjas rikkumisi selgitanud ja neid kahetsenud.
18. Seoses alkoholitarvitamisega soovib C.X lasta endale uuesti ampulli paigaldada, kuid eriolukorra tõttu on see käesolevalt komplitseeritud. Eeltoodud põhjendus on asjakohane, kuna vaidlust ei ole selles, et plaanilised vastuvõtud on hetkel peatatud. Alkoholism on sõltuvushaigus ja selle ravimine administratiivsete meetmetega, isegi kui tegemist on kohtuliku keeluga, ignoreerib selle haiguse olemust.
19. Kaitsja on seisukohal, et rikkumiste sisu tuleks hinnata selle järgi, kas rikkumise on toime pannud sõltuvushaige või terve isik. Lisaks leiab kaitsja, et erakorraliste ettekannete menetlemisel ei pööra kohtud piisavalt tähelepanu sellele, et kohtuotsuse preventiivne mõju saavutatakse siiski seeläbi, et isikud ei soorita uusi õigusrikkumisi ja täidavad põhikaristust. Lisakaristuste mõistmine on kaitsja hinnangul liiga trafaretne ega arvesta isikuomadusi, haiguslikke seisundeid või sotsiaalset seisundit. Ka ei pea kaitsja mõistlikuks nende rikkumiste esiletoomist, mis on kohtuliku kontrolli läbinud ja milliste rikkumiste suhtes on kohtulik hinnang antud ning lahend kuulutatud. Seega saavad käesolevas asjas olla hindamise sisuks hilisemad rikkumised, s.o 14.03.2020 alkoholi tarvitamine ja viibimine elukaaslase elukohas.
20. Viimaks leiab kaitsja sedagi, et eriolukorras karistuse täitmisele pööramine on erinev tavalisest. Käesoleval ajal ei ole kinnipeetavatele tagatud vangistusseaduses sätestatud õigusi, s.o jalutuskäigud, poest kauba tellimine, kontaktiisikutega suhtlemine, külastused jne. Kaitsja arvates ei ole maakohus hinnanud, kas antud olukorras lühiajalise vangistuse kohaldamine on mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus pööras õigustatult C.X-ile mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes ei oleks enam otstarbekas.
22. Esmalt leiab ringkonnakohus, et ainetu on määruskaebuses toodu nagu oleks käesoleval juhul rikutud õiglase kohtupidamise põhimõtet, kuna C.X-ile ei toimetatud kätte kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorralist ettekannet. Esiteks ei näe Kriminaalhooldusseadus ette erakorralise ettekande edastamist kriminaalhooldusalusele, vaid üksnes kohtule (vt KrHS § 31 lg 1). Teiseks on asjakohatu ka määruskaebuses toodu nagu oleks 3 C.X saanud erakorralise ettekande aluseks olevatest asjaoludest teada alles kohtuistungil (mistõttu on siinjuures kaitsja hinnangul rikutud kaitseõigust). C.X on selgitanud kriminaalhooldusametnikule erakorralise ettekande koostamise aluseks olevate rikkumiste asjaolusid (vt KrHS § 31 lg 2), s.o andnud omapoolsed selgitused rikkumistele 17.03.2020 saadetud e-kirja vahendusel, millele viidatakse muuseas ka määruskaebuses (vt käesoleva määruse p 12). Seega oli C.X teadlik, missugustel asjaoludel ja miks kriminaalhooldusametnik tema suhtes erakorralise ettekande koostas ja kohtule edastas, kuna kriminaalhooldusametnik on selle kohta temalt eelnevalt vastavad selgitused võtnud.
23. Ka ülejäänud määruskaebuses toodud põhjendused on kriminaalkolleegiumi hinnangul asjakohatud. Nimelt ei näe karistusseadustik ette, et isikuid, kes on rikkunud kriminaalhooldustingimusi, tuleks eristada selle järgi, kas nad on alkoholisõltlased või mitte. Eeltoodut on arvesse võetud C.X-ile karistust mõistes, s.o isikul keelati kohtuotsusega alkoholi tarvitamine, missugust rikkumist ei suutnud ta aga täita. Samuti ei osanud C.X ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi enda probleemiga tegelemiseks ja sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks. Ühtlasi on ainetu määruskaebuses toodu, nagu ei oleks elukaaslaste lahutamine, keelates C.X-il viibimise oma elukaaslase elukohas, „mõistlik ja humaanne“. Eeltoodud keeld sai C.X-ile määratud põhjusel, et ta pani oma elukaaslase suhtes toime kuriteo. Seega on igal juhul tuvastamist leidnud, et C.X rikkus kohtuotsusega määratud keeldu viibida enda elukaaslase elukohas. Muuhulgas on kohtuotsusega määratud keeld ka igati asjakohane, sest nagu asjade materjalidest nähtub, C.X lõhkus ja märatses alkoholijoobes olles kõnealuses Sepa talus, mistõttu on tema käitumine jätkuvalt ümbritsevate isikute suhtes ohtlik.
24. Lisaks ei ole kriminaalhooldusele allutamise peamiseks eesmärgiks pelgalt süüdimõistetu poolt edasiste õigusrikkumiste toimepanemine ärahoidmine. Kriminaalhoolduse edukat läbimist aitavad tagada käitumiskontrolli raames süüdimõistetule määratavad distsiplineerivad kohustused, mis peaksid tagama süüdlase edasise resotsialiseerumise. Asja materjalid näitavad aga ilmekalt, et C.X-il puudub tegelikkuses sisemine tahe ja motivatsioon täita temale määratud kohustusi. Eeltoodust saab omakorda järeldada, et C.X-ile antud võimalus kanda temale mõistetud vangistust vabaduses, ei ole täitnud oma eesmärki ja isik ei ole osanud ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat tuge resotsialiseerumisel ja edasise õiguskuulekuse tagamisel. Sellest tulenevalt ei ole C.X-i vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ennast õigustanud ja temale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
25. Viimaks märgib ringkonnakohus, et karistuse täitmisele pööramine ei sõltu käesolevalt riigis valitsevast eriolukorrast ja sellest tingitud võimalikest ebamugavustest kinnipidamiskohas. Toodud ebameeldivatele tagajärgedele tulnuks C.X-il mõelda juba enne käesoleva karistuse täitmisele pööramise aluseks olevate rikkumiste toime panemist, mistõttu ei väära ka eeltoodu C.X-i vangistuse täitmisele pööramist.
26. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.03.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4