← Eesti

1-19-5362/43

Obsah (8)§ 180§ 126§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5362 (19284000190) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretä

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada B.X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-19.05.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda B.X-il veel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 7 (seitse) kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata B.X-ile katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui B.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata B.X-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata B.X-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine. B.X-ile koheselt ärakandmisele mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda
  2. aprill
  3. B.X-ile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse osa ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
  4. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista B.X-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 500 (viissada) eurot ja riigi õigusabi tasu 100 (ükssada) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 600 (kuussada) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 50 (viiskümmend) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700020028 ning selgituse “B.X , otsus nr 1-19-5362, menetluskulu“.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus B.X-i sundraha summas 376 eurot ja kaitsjatasud 331,16 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Raul Tosmann kaudu riigi õigusabi tasu 308,76 eurot (s.h käibemaks 51,46 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmannile tema poolt B.X-ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. Asitõendid ja salvestised: DVD-plaat koos sellel oleva videosalvestisega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

2 Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.X toime pannud kuriteona mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 29.10.

  1. a otsusega KarS § 424 järgi ning mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis taas 17.05.
  2. a kella 16.58 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-KarksiNuia maantee 44,
  3. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 mg/l kohta ja olles eelnevalt põhjustanud liiklusõnnetuse. Kirjeldatud tegevusega rikkus B.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka B.X-i poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päev (17.05.2019.a – 19.05.2019.a) vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust. B.X-i poolt kandmisele kuuluva vangistuse algust hakata lugema B.X-i kinnipidamisest, so 07.04.
  4. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o vangistus 1 aasta 4 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui B.X ei pane 2 aasta 6 kuulise katseaja toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx . 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 3 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.X-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 122,40 eurot. Süüdistatava B.X-i kaitsja on esitanud kohtus taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 29.08.2019 koostatud taotluse kohaselt summas 150 eurot, 20.09.2019 koostatud taotluse kohaselt summas 32,40 eurot, 29.11.2019 koostatud taotluse kohaselt summas 32,40 eurot, 08.04.2020 summas 32,40 eurot ja 20.05.2020 summas 129,60 eurot. Kohus leiab, et kaitsja 20.05.2020 esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt, kuna taotluses on märgitud istungiajaks 120 minutit, tegelikult kestis kohtuistung ja kohtuotsuse kuulutamine kokku 57 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg 1 teise lause kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruse ei ole sätestatud teisiti. Korra § 1 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Korra § 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Korra 4 § 1 lg 2 ls 3 kohaselt menetlustoimingu vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Seega tuleb kohtu hinnangul kaitsjale kohtuistungil osalemise eest väljamõistetavat tasu vähendada 56,70 euro võrra ning kaitsja esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 61,56 eurot (s.h käibemaks 10,26 eurot). Muus osas on kaitsja esitatud aruanded usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud jätta sundraha osaliselt, s.o summas 376 eurot ja kaitsjatasud summas 331,16 eurot riigi kanda: B.X on töövõimetuspensionär, tal puudub täielikult töövõime ja sellest tulenevalt võimalus teenida lisasissetulekut ning tal puuduvad vajalikud säästud menetluskulude täies ulatuses tasumiseks, on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumise ajatamine, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 600 eurot: sundraha 500 eurot ja riigi õigusabi tasu 100 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.X-ile kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse osa ärakandmisel. B.X on kahtlustatavana kinni peetud 17.–19.05.2019.a, seega on B.X viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend DVD-plaat koos sellel oleva videosalvestisega tuleb jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.