Obsah (6)

§ 414§ 429§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8994 (18284000280) Kohtulahend Tartu Maakohtu 29. novembri 2018 otsus Ilma

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 76 lg 7, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu
2. novembri 2018.a. otsusega nr 1-18-8994 Ilmar Allasele mõistetud kandmata vangistus 10 kuud ja 6 päeva täitmisele.
3. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Ilmar Allasele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Määrus edastada süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD

1. Ilmar Allas on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.11.2018 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 16.17.07.2018, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Ilmar Allasele määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Ilmar Allas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid (KoTo, kd 2, tl 129-138). Tartu Maakohtu 15.04.2020 määrusega pöörati Tartu Maakohtu
2. novembri 2018.a. otsusega Ilmar Allasele mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva täitmisele (KoTo, kd 3, tl 15-19). Tartu Maakohtu 13.05.2022 määrusega vabastati Ilmar Allas temale Tartu Maakohtu
3. novembri 2018.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati Ilmar Allasele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
4. aprill 2023.a. Ilmar Allast kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4,7 alusel määrati Ilmar Allasele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased (KoTo, kd 3, tl 42-46).
5. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ilmar Allase kohta. Ettekandest nähtuvalt on Ilmar Allas on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esmakohtumine Ilmar Allasega toimus 02.06.2022, kui isik tuli esindusse alkoholilõhnadega, kuid puhumisest keeldus, sest tema kindla teadmise järgi hakkab alkoholi tarvitamise keeld kehtima hetkest kui allkirjastab „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. I. Allase üleoleva suhtumise ning väljakutsuva käitumise tõttu ametnik vaidlustesse ei laskunud. Isik tunnistas, et tarbis eelmisel päeval alkoholi, millest ka alkoholilõhnad. I. Allas kinnitas, et on adekvaatne, saab kõigest aru ning tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 11 registreerimist, millest 2 korral on I. Allasel tuvastatud alkoholijoove. Korralisel registreerimisel 16.06.2022 kell 8.55 kontrolliti kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist. Registreerimist läbi ei viidud, sest isikul tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,333 mg/l. Protokolli pöördel selgitas isik, et jõi hea töö eest kingitud pudeli viina ära. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 07.09.2022 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet e-posti teel ametnikku, et Ilmar Allas tarvitas alkoholi politseiametnike silme all. Tal olid silmnähtavad alkoholijoobe tunnused, kuid isik keeldus alkoholijoobe kontrollist. 12.09.2022 põhjendas I. Allas seletuses alkoholi tarvitamist vajadusega pudel tühjaks teha. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Korralisel registreerimisel 26.09.2022 kell 8.20 tuvastati I. Allasel alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,257 mg/l. Protokolli pöördel põhjendas isik joovet 2 gini joomisega, kuid ei osanud põhjendada, miks rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. 2 Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 9 korral, millest 2 korral on tuvastatud alkoholijoove. Tervise Arengu Instituudi andmetel on mõlemal korral tegu olnud keskmise joobega ja seda juba hommikutundidel. 2 korral on I. Allas keeldunud alkomeetrisse puhumisest, seejuures olid isikul ilmselged alkoholijoobe tunnused. 05.07.2022 kinnitati I. Allase juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Läbi on viidud vestlus alkoholi tarvitamisega kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest. Vestluses väljendas hooldusalune seisukohta, et alkoholi tarvitamisega ei kaasne mitte mingeid negatiivseid tagajärgi, vastupidi see tõstab tuju ja parandab enesetunnet. Isiku käitumisest võib järeldada, et tema seisukohad alkoholi tarbimise osas on muutumatud. Kuritegu, mille eest I. Allas käesoleval ajal karistust kannab on tema poolt toime pandud alkoholijoobes
6. aastal. Kohus andis I. Allasele võimaluse karistust kanda vabaduses allutades ta käitumiskontrollile. I. Allase kontrollnõuete süstemaatilise rikkumise tõttu taotles ametnik kohtult karistuse täitmisele pööramist, mille kohus rahuldas 15.04.2020 määrusega, milles muuhulgas märgiti, et kriminaalhooldus I. Allase puhul ei täida eesmärki eelkõige I. Allase suhtumise tõttu. Kohus andis ennetähtaegse vabastamisega Ilmar Allasele veelkord võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma, täitma talle katseajaks määratud kohustusi ning et ta on teinud õiged järeldused enda varasemast käitumisest. I. Allas on juba samas asjas vangistuses viibinud, kuid võimalus kinnipidamisasutusse tagasi sattuda ei ole olnud piisav motivaator täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. I. Allasel puudub sisemine tahe alkoholi tarvitamisest loobuda, mis kinnitab, et kriminaalhooldus isiku suhtes ei täida eesmärki. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku I. Allasele määratud karistuse kandmata osa täitmisele pöörata.
7. Kohtuistung 27.10.
8. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata kandmata karistus täitmisele. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on isik rikkunud kolmel korral. Lisaks isik ilmus juba esmakohtumisel alkoholi lõhnadega. Ilmar Allase käitumine ja rikkumised, mis on toime pandud, takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist jätkuvalt. Registreerimisi või hoolduskava vestlusi ei ole võimalik läbi viia alkoholijoobes isikuga. Registreerimiskohustust on isik täitnud. Ilmar Allasel on linnavalitsuse sotsiaalosakonna loa alusel võimalus teatud perioodid ööbida varjupaigas. Ise ta väidab, et ta ei ole oma elukohast eemal kauem kui 15 päeva. Elukohta on kontrollitud enne vabanemist ja rohkem ei ole. Tegelikkuses ei tea väga kindlalt, kus ta viibib, et teda tööajal kontrollida. Sissetulekuteks on Ilmar Allase puhul see, et ta on Töötukassas arvel ja väidetavalt teeb põllumajanduses juhutöid, rohkem andmeid sissetulekute osas ei ole. Lisakohustuse määramist või katseaja pikendamist võimalikuks ei pea. Süüdimõistetu Ilmar Allas erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud rikkumiste kohta on õiged ja selgitas, et juhtus niimoodi, et ta rikkus alkoholi mittetarvitamise kohustust. Vanglasse ei tahaks minna karistust kandma. Sooviks lisakohustusi, näiteks ravi või ÜKT-d. Soovib lisakohustust, et saaks tegevust, et ei tahaks alkoholi, et peab igal hommikul minema kuhugi. Nüüd saab küll olla ilma alkoholita ja praegu alkoholi ei taha ka. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt 3 kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

1. Ilmar Allas on Tartu Maakohtu 13.05.2022 määrusega vabastatud talle Tartu Maakohtu 29.11.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati Ilmar Allasele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
2. aprill 2023.a. Ilmar Allast kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati Ilmar Allasele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; 3)mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.
3. Kohus märgib, et kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud kirjalikest tõenditest ning kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlustest ja Ilmar Allase ütlustest nähtub, et Ilmar Allas on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 16.06.2022 kohaselt on Ilmar Allasel Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud positiivne tulemus 0,333 mg/l (kd 3, tl 52-52p). Ilmar Allase selgituse kohaselt jõi ta hea töö eest talle kingitud viina (kd 3, tl 52p). Nimetatud rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega, mille Ilmar Allas allkirjastas 16.06.2022 (kd 3, tl 55). Politsei- ja Piirivalveameti 07.09.2022 teatise kohaselt tarvitas Ilmar Allas politseiametnike silme all Kantreküla bussipeatuses alkoholi. Keeldus alkoholijoobe kontrollist indikaatorvahendiga. Isikul silmnähtavad alkoholijoobetunnused (kd 3, tl 56). Oma kirjalikus seletuses 12.09.2022 on Ilmar Allas põhjendanud alkoholi tarbimist sellega, et pudel oli vaja tühjaks teha (kd 3, tl 54). Nimetatud rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega, mille Ilmar Allas allkirjastas 12.09.2022 (kd 3, tl 55p). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 4 26.09.2022 kohaselt on Ilmar Allasel Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud positiivne tulemus 0,257 mg/l (kd 3, tl 5353p).
4. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Ilmar Allase puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda eelkõige Ilmar Allase suhtumise tõttu täita kohtu määratud kohustusi. Kohtu poolt on Ilmar Allasele antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses. Tartu Maakohtu 13.05.2022 määrusega vabastati Ilmar Allas karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaatamata Ilmar Allasele antud võimalustele, on Ilmar Allas jätkanud kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Ilmar Allase suhtumise tõttu. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada ja pöörata Tartu Maakohtu
5. novembri 2018.a. otsusega nr 118-8994 Ilmar Allasele mõistetud kandmata vangistus 10 kuud ja 6 päeva täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5