Obsah (7)

§ 238§ 310§ 175§ 180§ 159§ 126§ 179

Kriminaalasi nr. 1-19-10013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Aime Ivanson Süüdistatav Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 13.02.2020.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.07.2015 kuni 12.07.2015, s.o 2 päeva, kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o 20.09.2019.a. Tõkend –vahistamine - jätta T.G suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk BMW 520I reg.nr x X, omaniku X X (X) nõusolekul. Mootorsõiduk asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Tsiviilhagi Välja mõista T.G-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310

lg 1 alusel X Xe kasuks varaline kahju summas 2420 eurot, mis kanda X Xu arvelduskontole nr X. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista T.G-lt riigituludesse: -

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha - 876 eurot; -

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 865.20 eurot, -

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu – 219 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata T.G-l menetluskulude 1960 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse T.G-le täiendavalt eraldi dokumendina.

§ 180lg 3 alusel jätta määratud kaitsja sõidukulu 7.20 eurot riigi tuludesse.

Asitõendid ja salvestised 20.09.2019 episoodi sündmuskohalt võetud DNA-proovid (asuvad Lääne-Harju politseijaoskonna laos)-

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus T.G , olles karistatud 07.05.2015 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, tahtlikult juhtis 11.07.2015 kella 03:59 ajal Harjumaal Tallinnas Narva mnt'l Smuuli tee suunas mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr x X, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,81 mg/l) ning samuti 20.09.2019 kella 10:02 paiku Harjumaal Tallinnas Kakumäe tee 13c juures mootorsõidukit BMW 520I reg.nr x X olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,99 mg/l ja narkojoo ve – 2 kanep (THC-COOH), amfetamiin, kokaiin ja metadoon) ilma juhtimisõiguseta ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti T.G ajavahemikul 30.01.2017 – 10.02.2017 omastas pärast ehitustööde lõpetamist Tartumaal Laeva vallas Koosa teel asuval X X’ile kuuluvas eramus temale kasutada antud ja X X’ele kuuluvad järgmised tööriistad: MAKITA komplekt, mis koosneb akutrellist, lööktrellist koos akuga, löökkruvikeerajast, laadijast ja viiest akust, koguväärtusega 500 €; akutikksaag väärtusega 150 €; nurklihvija väärtusega 230 €; kompressor MECAFER koos voolikutega koguväärtusega 100 €; raadio MAKITA väärtusega 90 €; rullnaelapüstol TOOFAST väärtusega 450 €; vesilood STABILA väärtusega 40 €; kaks paari plekikääre WISS koguväärtusega 40 €; nurgamõõdik IKH väärtusega 45 €; järkamissaag METABO väärtusega 150 €; tihvtipüstol MAKITA väärtusega 100 €; akusirkelsaag MAKITA väärtusega 250 € ja suur nurklihvija BOSCH väärtusega 125 € ning X Xe kasutuses ja varalisel vastutusel olev X K’elt laenatud akulöökkruvikeeraja koos kahe akuga koguväärtusega 150 €. Omastamisega tekitas süüdistatav X Xele varalist kahju kokku 2420,- €. Süüdistatav pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ehk KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end süüdi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, ei tunnistanud end süüdi omastamises. T.G soovis anda ütlusi omastamise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo kohta. KarS § 424 lg 2 järgi esitatud süüdistuses T.G kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi. 11.07.2015 episood Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 11.07.2015 kella 03:59 ajal juhtis T.G Harjumaal Tallinnas Narva maanteel Smuuli tee suunas sõites mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr xX, olles joobeseisundis. Antud asjaolu on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil ka kohtueelses menetluses antud ütlustega selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr xX joobeseisundis. Samuti tunnistaja X Xi ütlustega, kes märkas kahtlase sõidustiiliga sõidukit, mille ta peatas ja kontrollides osutus juhiks T.G , kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahendiga kontrollimisel jäi näiduks 0,94 mg/l. T.G kinnipidamist tõendab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Sõiduki juhtimist T.G poolt alkoholijoobe seisundis kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt kasutati T.G joobeseisundi kindlakstegemiseks 11.07.2015 kell 04:17 - 04:26 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0069, mille lõplik lugem oli 0,90 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, 3 mistõttu oli T.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,81 mg/l kohta. Süüdistatava joobeseisundit kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud kontrollile allutatud isiku joobele viitavad tunnused, milleks o lid silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, väga häiritud koordinatsioon, apaatne käitumine, rahutus. Kriminaaltoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati T.G sõiduki juhtimiselt 11.07.2015 kell 04.00 kuni aluse äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel järelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis (juhi suust on tunda tugevat alkoholilõhna) ja tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Subjektiivsetelt tunnustelt pani T.G kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav ei ole andnud ütlusi selle kohta, millal, kui suures koguses tarvitas alkoholi ja kuidas ta end xe mootorsõiduki rooli istudes tervislikult tundis. Tuvastatud alkoholijoobe suurus ja asjaolu, et tunnistaja X X tundis süüdistatava suust alkoholilõhna ning vähetähtsad ei ole ka tunnistaja ütlused sõiduki peatamise põhjuse kohta, s.o sõiduk vingerdas teel, näitavad need asjaolud koostoimes, et T.G, asudes mootorsõidukit juhtima, pidi võimalikuks pidama, et ta ei ole juhile lubatud seisundis. 20.09.2019 episood Kriminaalasjas puudub vaidlus ka selle üle, et 20.09.2019 juhtis T.G Harjumaal Tallinnas Kakumäe tee 13c juures mootorsõidukit BMW 520I reg.nr xX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,99 mg/l ja narkojoove – kanep (THC-COOH), amfetamiin, kokaiin ja metadoon) ilma juhtimisõiguseta ja põhjustas liiklusõnnetuse. Süüdistuses on märgitud ebaõigesti joobes juhtimise kellaajaks 10:

1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt juhtis T.G Kakumäe tee 13c juures mootorsõidukit kella 17:39 ajal. T.G on 05.11.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et tarvitas koos X Xga ja tema tuttavaga õhtusel ajal alkoholi ja peale seda sõitsid autoga ringi, tema oli roolis. Ühel hetkel toimus avarii, nad jätsid sõiduki maha, mõne hetke pärast pidas politsei nad kinni. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti T.G kinni kell 19.
2. Seda, et T.G juhtis süüdistuses märgitud kohas - Kakumäe 13c – juures mootorsõidukit kella 17:39 ajal kinnitavad tunnistaja X Xi ütlused, kes aknast välja vaadates nägi, kuidas tume vanema välimusega BMW numbriga xX kihutas suure hooga suunaga Kakumäe tee Jõeküla tee ristmiku poole ja kaotas ristmikul juhitavuse ning sõitis üle haljasala otsa „Anna teed“ märgile. Peale liiklusmärgi postile otsasõitu sõiduk ei peatunud, vaid sõitis edasi. Asjaolu, et T.G 20.09.2019.a juhtis mootorsõidukit BMW 520I reg.nr xX, olles joobeseisundis, nii alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,99 mg/l ja narkojoove – kanep (THC-COOH), amfetamiin, kokaiin ja metadoon) ilma juhtimisõiguseta on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil, ka kohtueelses menetluses antud ütlustega. Alkoholi tarvitas ta päeval kuskil kõrtsis ja õhtul jõi kuskil parklas viina. Narkootikumide tarvitamise kohta selgitas, et metadooni ja THC tarvitas Hispaanias. Metadoon ei ole arsti poolt talle ettekirjutatud. Amfetamiini ja kokaiini tarvitamist ei välista kuskil kõrtsis. Pärast liiklusõnnetust alkoholi ega narkootilisi aineid ei tarvitanud. Tunnistaja Kristo Plakso ütlustest nähtuvalt pidas ta 20.09.2019.a kell 19.41 kinni T.G . kellel esinesid narkojoobe tunnused ehk silmade punetus ja suurenenud pupillid silmadel. Süljepõhine narko kiirtest osutus positiivseks „COC“ suhtes. Lisaks oli isikul alkoholijoobe esmane näit 1,05 mg/l kohta. Täiendavalt proovide võtmiseks toimetati isik Wismari kliinikumi proovide võtmiseks. 4 Narkojoobe seisundis T.G poolt sõiduki juhtimist, kinnitab Wismari Haigla AS saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks koos EKEI uuringuakti nr 1368T vastusega, millest nähtub, et 20.09.2019.a kell 23:50 T.G-lt võetud bioloogilisest materjalist, s.o uriinist tuvastati narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit, amfetamiin, kokaiin, metadoon. Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin, kanep ja kokaiin I nimekirja ning metadoon II nimekirja. Kliinilisest pildist nähtuvalt on andud EKEI kohtutoksikoloogiaekspert hinnangu, et T.G-l esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Sõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis T.G poolt kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt kasutati T.G joobeseisundi kindlakstegemiseks 20.09.2019 kell 19.52- 19.57 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDM-0085, mille lõplik lugem oli 0,99 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, mistõttu oli T.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,90 mg/l kohta. Süüdistatava joobeseisundit kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitu d kontrollile allutatud isiku joobele viitavad tunnused, milleks on silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kiire kõne, kerged häired koordinatsioonis, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, rahutus. KarS § 424 lg 2 järgi saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millisteks on alkoholijoove või narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove, korduvalt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. T.G-lt uvastati 11.07.2015.a tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,81 mg/l kohta ning 22.09.2019.a tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,90 mg/l kohta ja EKEI kohtutoksikoloogiaekspert andis hinnangu, et isikul esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega mõõtetulemustest ja kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust tulenevalt rikkus T.G liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu. T.G-l on ka varasem karistatus KarS § 424 järgi ja nimelt Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a otsusega on teda karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud 28 päeva tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 2 aastat. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud T.G poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Subjektiivsetelt tunnustelt on kohtu hinnangul T.G käitumises mõlemal korral kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis T.G , et oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, 20.09.2019.a. ka narkootilisi aineid ja et sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud. Süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi. T.G-le heidetakse ette, et ta pööras enda kasuks X Xele kuuluvad ja kannatanu poolt temale kasutada antud süüdistuses loetletud tööriistad. KarS § 201 mõttes tähendab enda kasuks pööramine asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Omastamise erinevus vargusest seisnebki selles, et omastamise korral on asi isiku valduses, seega ei esine karistatav tegevus mitte valduse üleminekus, vaid 5 valduses oleva asja enda kasuks pööramises (RKKK 3-1-1-107-10 p 8, 3-1-1-23-11 p 4). Viimane võib väljenduda valduses oleva asja endale jätmises, ära tarvitamises, raiskamises, võõrandamises (müümises, vahetamises vms), pantimises (kavatsuseta see hiljem välja osta või vähemalt mööndes, et see ei ole pantija rahalist seisu arvestades tõenäoline). Vaidlust ei ole selles, et T.G, X X ja X X töötasid 2017.a jaanuaris koos objektil xxx teel X Xile kuuluvas eramus ja T.G kasutas objektil X Xele kuuluvaid tööriistu. Antud asjaolu kinnitavad nii süüdistatava, kannatanu, kui ka tunnistajate X X ja X X ütlused. Kannatanu ütlustest nähtub, millised tööriistad kuulusid temale ning olid antud T.G-le objektil kasutamiseks. Tunnistaja X X ütlustest nähtuvalt oli X X T.G-le jätnud akutrellid, akuketaslõikuri, needitangid, naelapüstoli, silikoonpüssid jms. Tunnistaja X X mäletas kompressorit, akudrelle, löökdrelli, relakat. Mõlemad tunnistajad ei mäletanud enam kõiki tööriistu, kuid tunnistaja X X ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selles, et ka kompressor jäi T.G ja teise töölise kätte. Süüdistatav ise tunnistas peaaegu kõikide süüdistuses nimetatud tööriistade objektilt äraviimist, ei mäletanud vaid nurklihvijat väärtusega 230 eurot, kompressorit, rullnaelapüstolit, nurgamõõdikut. X Xele kuuluvate tööriistade omastamises T.G xast süüdi ei tunnistanud. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tal oli eraisikuna töösuhe X Xega. Töötades objektil koos X Xga, kasutasid nad X Xe tööriistu. Kokkuleppe oli X Xega, et peale töö lõpetamist pidi viima tööriistad oma endise tüdruksõbra X X keldrisse. Objektilt lahkusid koos X autoga ja X maja ees laadisid tööriistad tema tüdruksõbra autosse, tüdruksõber nägi ka seda ja teadis, et tööriistad viiakse tema keldrisse. Kelder on vana boksidega, uks on lukustatud, kellelgi peale X juurdepääsu keldrile ei ole. Andis ka Xele teada, et osa tööriistu on tüdruksõbra keldris ja X lubas neile järgi tulla, kui ta umbes nädala pärast Eestisse tuleb. X X käest sai hiljem teada, et X X käis tööriistadel järel ja oli öelnud, et mõned tööriistad on puudu. Süüdistatava ütlused tööriistade objektilt äraviimise kokkuleppe ja äraviimise osas ei riimu ei kannatanu ega tunnistaja X X ütlustega. Kannatanu X Xe kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et neil oli T.G-ga kokkulepe, et kui T.G töö lõpetab, toimetab tööriistad kannatanu garaaži. X X teadis samuti, et tööriistad tuleb viia tema (kannatanu) garaaži. Kui töö sai valmis, andis T.G teada telefoni teel, et viib tööriistad sealt ära. Rootsist tagasi tulles kuulis Xilt, et tööriistad viis T.G hoopis oma elukaaslase X keldrisse. Tunnistaja X X ütlustest nähtub, et Xga jäi jutt, et kui objekt valmis, tuleb X tööriistad viia tema või X poole. X poolt objektile T.G kätte kasutamiseks jäetud tööriistad võtsid T.G-ga kaasa. Objektilt lahkudes läks ta oma autoga ära ning T.G oma tüdruksõbra X autoga, kuhu pani ka X tööriistad. T.G ütles, et jätab X tööriistad enda kätte, kuna tal kodus ka vaja mingeid riiuleid kokku panna, milleks kasutaks X tööriistu. Kuna X pidi lähipäevadel Rootsist tulema, pidi T.G Xga kokku saama ning andma siis tööriistad tagasi. Kohus on seisukohal, et kuna tööriistad, millised olid antud T.G-le töö tegemiseks kasutada, kuulusid X Xele, on loogiline, et ta soovib töö lõppedes oma tööriistade viimist oma koju, mitte kuskile võõra maja keldrisse. Seega on kannatanu ütlused usaldusväärsed. X Xe pereliige viibis kodus ja tööriistad saanuks ilma probleemideta viia tema garaaži. Kannatanu sai alles X Xlt teada, kuhu tema tööriistad T.G poolt viidi. Seega lükkavad kannatanu ütlused ümber T.G väite kohtuistungil ka selle kohta, et ta teatas X Xele tööriistade viimisest elukaaslase elukoha keldrisse. Mingit vajadust viia tööriistad elukaaslase elukoha keldrisse ei olnud. Seda enam, et tunnistaja X X ütlustest tulenevalt ta ei teadnud tööriistade keldrisse paigutamisest midagi. Samuti eitas X X ka elukohas mingite meesterahva tööde tegemist, näiteks mööbli kokkupanemist või muid ehitustöid. 6 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et X Xele kuulunud tööriistad viidi X X x asuva kortermaja keldrisse. Lisaks süüdistatava ütlustele, tõendab antud asjaolu ka see, et kannatanu sai osad tööriistad eelnimetatud asukohast kätte. Süüdistatav kirjeldas, et keldri uks ja boksi uks olid lukustatavad, aga boksil oli ees kolm lauda, laudade vahe umbes 25 cm ja sellest vahest oleks võimalik tööriistu välja tõmmata. Kui keldri boksist on nii kergesti seinalaudade vahelt võimalik sinna paigutatud asju kätte saada, siis tõusetub küsimus, miks T.G-d emale mittekuuluvad tööriistad sellisesse keldrisse ikkagi viis. Vaatamata sellele, et keldriboksi ei ole kohtueelses menetluses vaadeldud, ei ole kohtu hinnangul siiski usutav, et laudade vahe nii suur oli nagu väitis süüdistatav, sest lukustavate keldribokside kasutamise eesmärgiks on sinna paigutatud asjade kõrvalistele isikutele mittekättesaadavus. Kriminaalasjas ei ole leidnud tuvastamist, et keegi võõras oleks keldrist tööriistad ära viinud. Kannatanu ütlustest ei tulene, et kui ta läks X X elukoha keldrisse, oleks ukselukk või keldriboksi tabalukk olnud lõhutud. Kaitsja põhjendus, miks ei saanud T.G tööriistu keldrist ära viia (endal auto puudumine ja tüllimineku tõttu elukaaslaega tema auto kasutamise võimatus) ei ole veenev. Nädal aega peale tööriistade keldrisse paigutamist elas süüdistatav ju elukaaslasega koos ja kuna ta siis tülis ei olnud, oli tal võimalus sel ajal elukaaslase sõidukit kasutada ja sellega tööriistu transportida kellelegi müümiseks. Süüdistatava tahtlus tööriistu X Xele mitte tagastada nähtub ka sellest, et T.G ei olnud X Xele telefoni teel kättesaadav. See on tõendatud nii kannatanu kui tunnistaja X X ütlustega. Kannatanu ütlustest tuleneb, et ajavahemikul 30.01.2017 kuni 10.02.2017 ei saanud enam T.G-ga telefoni teel kontakti. Algul telefon kutsus, kuid seejärel oli välja lülitatud. Ka tunnistaja X X üritas T.G-le helistada, kuid selgus, et number ei ole enam kasutusel. Samuti tunnistaja X X ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selles, et tal ei õnnestunud T.G-ga kontakti saada. X X ütlustest tuleneb samuti, et X X helistas talle ja otsis T.G taga. T.G selline käitumine näitab, et ta püüdis vältida kontakte X Xega, tegi kõik selleks, et mitte olla X Xele kättesaadav, mis omakorda on kinnituseks asjaolule, et ta ei pannud kannatanu tööriistu elukaaslase keldrisse mitte niisama, vaid selleks, et need omastada. T.G poolt tööriistade omastamisele annab kinnitust ka mõistukõne oma elukaaslase X Xga. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et T.G teadis, et teda otsib taga X X seoses oma tööriistadega, kuid ometi ütles elukaaslasele, et kõik on korras. Hiljem mõistis tunnistaja, et T.G oli talle valetanud, kuna kuulis, et asi on antud politseisse, kuid T.G-l oli sellest ükskõik. Kuigi otseseid tõendeid selle kohta, et T.G jättis X Xele kuulunud tööriistad endale või võõrandas, kriminaalasjas kogutud ei ole, annavad kaudsed tõendid kogumis aluse väita, et T.G on tema valduses olnud X Xele kuulunud süüdistuses nimetatud tööriistad pööranud enda kasuks. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. T.G oli teadlik, et tööriistad kuuluvad X Xele. Andes ebaõiget infot X Xle tööriistade elukaaslase keldrisse viimise põhjuse kohta, tehes võimatuks kannatanule enda kättesaamise, näitab selline süüdistatava käitumine soovi tema valduses olevad X Xe tööriistad omanikule mitte tagastada. Seega T.G seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, s.t isiku eesmärk oli pöörata teise isiku vara enda kasuks, omamata selleks õigust. Seega järeldub kaudsete tõendite kogumist T.G poolt KarS § 201 lg 1 järgi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest kuni nelja-aastase vangistuse ning KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. 7 KarS § 201 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Arvestades T.G joovete suurust ja asjaolu, et teises episoodis oli ta lisaks ka narkojoobes ning tunnistajate ütlusi esimeses episoodis kahtlase sõidustiili kohta ning teises episoodis lisaks liiklusõnnetuste põhjustamist, oli ta ohtlik mitte ainult iseendale vaid ka kaasliiklejatele, nende tervisele ja elule. Lisaks puudus T.G-l vastava kategooria juhtimisõigus. Seega tuleb tema süüd pidada suureks. T.G on varasemalt kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Esimeses episoodis pani T.G alkoholijoobes juhtimise toime kaks kuud pärast liikluskuriteo eest mõistetud karistust katseajal. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka seda, et tegemist on kahe kuriteoepisoodiga ja iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. Kohus karistab T.G-d KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus omastatud asjade suurt hulka ja koguväärtust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus hindab T.G süüd sanktsiooni keskmisest suuremaks ning mõistab T.G-le karistuseks 7-kuulise vangistuse. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist on eriliigiliste kuritegudega: varavastane ja liiklussüütegu, mistõttu on õigustatud KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud vangistust. Lühimenetluse tõttu kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb vangistus 1 aasta 2 kuud. Kuna süüdistatav pani esimeses episoodis mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes toime Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal (katseajal), tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendada mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Pärnu Maakohtu 07.05.2015.a otsusega on T.G ärakandmata karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alusel kohaldamata katseajaga 2 aastat. Seega tuleb mõistetud karistust suurendada 4 kuu 28 päeva võrra ning liitkaristuseks jääb 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. T.G on kinnipeetud 11.07.2015 kuni 12.07.2015, s.o 2 päeva, seega kuulub kandmisele 1 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o 20.09.2019.a. Tsiviilhagi Kannatanu X X on esitanud tsiviilhagi summas 2420 eurot. Hagi põhineb kannatanult omastatud asjade väärtusel, st esemete väärtusel, millised jäid kannatanul kätte saamata.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et kannatanu X Xe poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tsiviilhagis välja toodud esemete maksumuse üle vaidlust. Süüdistatav on vastu vaielnud kompressori objektilt äraviimisele. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kompressor oli objektil, see jäi koos teiste tööriistadega T.G kasutada, X Xe käest kuulis, et kõik tööriistad on T.G poolt ära viidud. Seega on kohus asunud seisukohale, et ka kompressor on T.G poolt omastatud. Kui süüdistatav oleks jätnud kompressori objektile, oleks kannatanu selle ka objekti omaniku käest kätte saanud. 8 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kõik tsiviilhagis loetletud asjad olid süüdistatava valduses ja ta on pööranud need asjad enda kasuks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Isik vastutab teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse tagajärjel (VÕS § 127 lg 4), selline tegevus oli õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p. 5) ning isik on kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1043). T.G on süüdi X Xe poolt tema valdusesse antud tööriistade omastamises, millega ta on tekitatud X Xele varalise kahju. Seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Konfiskeerimine Prokurör taotles KarS § 83 lg 3 alusel X X nimele registreeritud mootorsõiduki BMW 520I reg.nr xX konfiskeerimist. Kriminaalasja õiendiga sõiduki andmete kohta on tõendatud, et T.G poolt juhitud sõiduki BMW 520I reg.nr xX omanikuks on X X. X X on kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Vaatamata sellele, et kriminaalajas ei ole X X andnud ütlusi selle kohta, mis põhjusel asus temale kuuluvat sõidukit juhtima T.G , on ta andnud nõusoleku temale kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimiseks. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli ta koos X Xga. Päeval ringi sõites oli sõiduki roolis X X, aga pärast ühiselt parklas alkoholi tarvitamist, asus sõiduki rooli süüdistatav. Seega pärast ühist alkoholi tarvitamist andis sõiduki omanik loa asuda T.G-l joobnuna sõidukit juhtima. Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 3 p 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendi, s.o X Xle kuuluva mootorsõiduki BMW 520I reg.nr xX, mis asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Kriminaalmenetluse kulud: Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale määratud tasu ja sõidukulu ning joobe tuvastamise kulu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.G-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on joobe tuvastamisega seotud kulud kokku 219 eurot. Kohtueelses menetluses on määratud korras kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlused summas 580.80 eurot, sh sõidukulu 7.20 eurot. Kohtumenetluses on määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlus 291.60 eurot. Kokku kuulub T.G-lt väljamõistmisele kaitsjatasu 865.20 eurot. Määratud korras kaitsja sõidukulu Tallinna Vanglasse 7.20 eurot jätab kohus riigi kanda. Kuivõrd väljamõistetud menetluskulud on suured, siis võimaldab kohus

§ 180

lg 3 alusel T.G-l menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja salvestised 9 20.09.2019 episoodi sündmuskohalt võetud DNA-proovid, mis asuvad Lääne-Harju politseijaoskonna laos kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohus juhindub

§ 238lg 1 p.

1. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 09.03.2020.a kell 13.
2. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10