Obsah (4)

§ 238§ 173§ 180§ 289

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2021, Tallinnas (Tallinna kohtumaja) Kriminaalasja number 1-21-3562 (21922500004) Kohtunik Aulike Salo Kohtuistu

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Y.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada käesoleva otsusega mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 28 päeva, võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel.
2. Vangistuse kandmist arvestada alates Y.A karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. 5.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.A-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot ning tasu osutatud õigusabi eest 504,36 eurot. 6.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Y.A peab kriminaalmenetluse kulud, summas 1380,36 eurot, tasuma 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 115,03 eurot.

1. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 07.01.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS
2. Y.A-d (Y.A) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt Tartu Maakohtu 02.04.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1528 süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, lõi uuesti ja tahtlikult 21.01.2021 enne kella 08.00 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse S2 osakonna kambris nr 11 parema rusikaga ühel korral kannatanut Xt näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja naha punetuse näol vasakul pool põsesarnal. Sellega Y.A pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
3. Kohtuistungil süüdistatav Y.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta tunnistab löömist, kuid hädakaitseseisundis. tegutses 1.
4. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Y.A ei ole süüdi, kuna tõendatud ei ole kehavigastuse tekitamine ning lisaks sellele tegutses süüdistatav hädakaitseseisundis. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
6. Kohtu hinnangul tõendavad seda, et süüdistatav lõi 21.01.2021 enne kella 08.00 Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse S2 osakonna kambris nr 11 parema rusikaga ühel korral kannatanut Xt näkku esmalt kannatanu Xi kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 3-5). Kannatanu selgitab, et oli hommikul enne loendust oma voodis, nari esimesel korrusel pikali, kui neil tekkis Y.A-ga sõnasõda, põhjusel, et Y.A kõndimine segas tal raadio kuulamist. Nad tõstsid teineteise peale häält. Kui tõusis voodist püsti, siis ei jõudnud ühtegi saamu veel teha, kui sai löögi vastu põske. Y.A lõi ühe korra parema rusikaga vastu kannatanu vasakut põske. Vasak põsk oli löögikohast valus. Löögi ajal oli voodi kannatanu selja taga, Y.A seisis otse kannatanu ees. Löök eriti tugev ei olnud ja kannatanu tasakaalu ei kaotanud. Pärast lööki tekkis nende vahel rüselus. Lööke rohkem ei olnud.
7. Y.A selgitas kohtuistungil, et lõi ühe korra kannatanut lõua piirkonda. Löömise ajal oli käsi rusikas, lõi parema käega. Kogu aja jooksul oli vaid üks löök ja selle tegi tema. See ei olnud tugev löök, pigem nn rünnaku takistamiseks või ennetamiseks, kuna kannatanul oli hullupilk ees, käsi rusikas ja hakkas ründeasendis voodist püsti tõusma. Süüdistatav kaitses end Eino võimaliku rünnaku eest. Kui seda lööki ei oleks olnud, oleks võinud asi Xi jaoks lõppeda kurvemalt, kuna süüdistatav on füüsiliselt tugevam (tl 128-132). Seega langevad süüdistatava ja kannatanu ütlused kokku osas, mis puudutab rusikaga löömise fakti.
8. Kuigi kaitsja seab kahtluse alla kannatanu tervise kahjustamise süüdistatava poolt, siis märgib kohus järgmist. KarS § 121 lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistuse kohaselt on Y.A-le ette heidetud nii teise isiku tervise kahjustamist kui ka valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus märgib, et KarS § 121 lg 1 sisaldab endas kaks koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamine ja teiseks valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
9. Kuigi tunnistaja A. T. ütluste kohaselt hommikusel loendusel ei olnud näha, et kinnipeetavatel oleks mingeid vigastusi olnud (tl 14-15), siis kannatanu tervise kahjustamist kinnitab Tallinna Vangla tõend nr 2591, millest nähtuvalt fikseeris vangla arst 21.01.2021 kannatanu Xi tervisliku seisundi. Tõendist nähtuvalt oli kannatanu näol palju erinevaid punaseid laike (otsmikul, põskedel ja suu ümber). Vasakul pool põsesarnal on üks laik tumedam kui teised suurusega umbes 1,5x1,5cm (tl 13). Kõnealune tõend kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav lõi teda vastu vasakut põske. Tervise kahjustamine väljendubki antud juhul punetuses, mis löögi tagajärjel kannatanu põsel tekkis, sest punetus iseenesest näitabki, et organismi anatoomilise terviklikkust on saanud kahjustada.
10. Kehaline väärkohtlemine ei pruugi iseenesest alati põhjustada vigastusi, mis jätaks jäljed pikaks ajaks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tervise kahjustamise fakti tuvastamisel tugineda isiku ehk Xi läbivaatuse protokollile, koos fototabeliga (tl 7-12), kuna kannatanut on vaadeldud 22.01.2021 kell 14.09 ehk järgmisel päeval ja siis tal on tuvastatud vasakul käel randmest kõrgemal roosa värvusega marrastus koos helesinise alaga läbimõõduga 1,5x3cm ning rohkem vigastusi ei sedastatud. 3
11. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta vasak põsk löögikohast valus, mis on iseenesest juba koosseisupärane tagajärg. Arvestades kannatanu ütlusi, et ta tundis löögi tagajärjel valu ning ka väliselt nähtavat vigastust, ehk punetust näos, siis ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ning see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
12. Kuna tõendamist on leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule Xle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kavatsetusega, sest lüües teist isikut rusikaga näkku, sai Y.A aru, et põhjustab Xle sellega vigastusi. Kuigi süüdistatav ei pruukinud hinnata löömisel täpselt vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et rusikaga näkku lüües võib see põhjustada verevalumeid, marrastusi ning sellega pidi löögi tegemisel arvestama ka süüdistatav.
13. Kaitsja ja süüdistatava väite kohaselt ei tegutsenud süüdistatav aga õigusvastaselt, kuna tema tegu oli tingitud soovist kaitsta end Xi võimaliku ründe eest, s.o tegemist oli hädakaitsega. Hädakaitse eeldused on sätestatud KarS §-s 28 ja selle kohaselt ei tegutse isik õigusvastaselt, kui ta tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega peab esmalt tuvastama, kas esines õigusvastane rünne, mida Y.A pidi tõrjuma. Selle hindamisel peab kohtu arvates analüüsima situatsiooni tervikuna.
14. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta tõusis voodist püsti viisakusest, kuna teine pool seisis ja toimus omavaheline vestlus. Püsti tõustes ei jõudnud ühtegi sammu teha, kui sai löögi vastu põske.
15. Süüdistatava selgituste kohaselt tegi ta löögi, kuna tundis, et kannatanu tuleb talle kohe kallale ja selle olukorra vältimiseks lõi ta ise kannatanut. Kui kannatanu tõusma hakkas, siis märkas, et Xl on käsi rusikas.
16. Kuna kohus on tuvastanud, et kannatanu ei löönud süüdistatavat, ei olnud tegemist hädakaitsega. Y.A-l ei olnud mingit alust eeldada, et kannatanu tõuseb voodist eesmärgiga süüdistatavat rünnata, kuna süüdistatava sõnul ei olnud tal kunagi Xga füüsilist konflikti olnud. Samuti on süüdistatav arvamusel, et tema on kannatanust füüsiliselt tugevam, mistõttu ei oleks Y.A-l olnud vajadust esimesena lüüa, kuna praeguses situatsioonis ründas füüsiliselt tugevam isik nõrgemat, kelle ründe ta oleks igal juhul suutnud likvideerida. Kohus peab süüdistava versiooni võimaliku eesseisva ründe kohta enda käitumist õigustavaks ja süüd vähendavaks.
17. Kohtuistungil avaldati

§ 289

alusel Y.A kohtueelses menetluses antud ütlused tema kohtus antud ütluste kontrolliks. Kohtueelses menetluses ei ole ta kordagi rääkinud, et kannatanu käsi oleks olnud rusikas. Süüdistatav selgitas, et võib-olla jäi see tõepoolest tal mainimata, ta ei pööranud sellisele asjale tähelepanu. Ülekuulamisel rääkis nii nagu asi oli. Nii ka kirjutas (tl 130, 130 pöördel).

1. Kohtu hinnangul on Y.A kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et kannatanu käsi oli rusikas, selges vastuolus kohtus antud ütlustega. Ütluste erinevuse põhjust süüdistatav kohtus arusaadavalt ja veenvalt ei selgitanud. Kui kannatanul oleks olnud käsi rusikas ja ta käitumine oleks viidanud võimalikule ründele, siis oleks sellest süüdistatav ka kohtueelses menetluses rääkinud, sest sel juhul oleks see mingilgi moel võinud õigustada süüdistatava käitumist. Sellise olulist tähtsust omava fakti kirjeldamata jätmine kohtueelses 4 menetluses ei ole mõistetav. Enda süü tegelikust suuremana esitlemine kohtueelses menetluses ei ole kohtu jaoks usutav, mistõttu eeltoodust tulenevalt arvab kohus tõendikogumist välja Y.A kohtus antud ütlused selle kohta, tegemist oli hädakaitsega, sest kannatanul oli käsi rusikas ning ta tahtis süüdistatavat rünnata.
2. Seega oli Y.A tegu õigusvastane ja süüline.
3. Tartu Maakohtu 02.04.2018 otsusega 1-18-1528 (tl 49-51) ja karistusregistri väljavõttega (tl 21-23) on tõendatud, et Y.A-d on varem karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mistõttu on täidetud ka KarS § 121 lg 2 p 3 tunnus ehk korduvus.
4. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et Y.A pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustele vastava kuriteo. Karistus
5. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
6. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb sanktsioonina ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Karistuse liigi üle otsustades leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Y.A-d on varem karistatud analoogse teo eest Tartu Maakohtu poolt vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid mis ei ole ilmselgelt süüdistatavale piisavat mõju avaldanud (tl 49-51). Korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist karistust. Samuti on süüdistatavat karistatud Tartu Maakohtu poolt 29.11.2018 otsusega 1-18-8994 (tl 24-34) vangistusega.
7. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt puuduvad andmed süüdistatavale
8. a tehtud väljamaksete kohta (tl 35), samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et otsib tööd, saab töötukassast toetust (tl 132). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.
9. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava süü suur, sest kannatanu sai teo tulemusel tervisekahjustus ja tundis löögi tagajärjel ka valu, kuid see kestis lühikest aega. Süüdistatav lõi kannatanut vaid korra, seega ei olnud kehaline väärkohtlemine intensiivne (RKKKo otsus nr 3-1-1-44-16, p 20). Kohtuistungil süüdistatav süüd ei tunnistanud ja kahetsust ei avaldanud, mistõttu puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud.
10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Y.A-le karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

Lõplikuks karistuseks jääb 6 kuud vangistust. 24. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vabastati Y.A Harju Maakohtu 13.09.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-8994 Tartu Maakohtu poolt 29.11.2018 määratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Ärakandmata on 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega suurendab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistust 1 aasta 2 kuu ja 28 päeva võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmist arvestada alates Y.A karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse 5 ärakandmisele toimetamisest. Menetluskulud 25.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt

§ 180

lg 3 juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Y.A menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning kaitsjatasu õigusabi osutamise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Y.A on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Y.A resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.
2. Seega mõistab kohus Y.A-lt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot ja kaitsjatasu õigusabi osutamise eest summas 504,36 eurot. 28.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, kogusumma 1380,36 eurot, ning asjaolu, et süüdistatav ei tööta, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Y.A-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mis tähendab, et ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 115,03 eurot. Aulike Salo kohtunik 6