Obsah (7)

§ 180§ 181§ 245§ 318§ 175§ 339§ 199

1-17-5301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 . märts 2018. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-5301 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi G.F süüdistuses Kar

§ 180lg 1 alusel mõisteti G.

F-ilt menetluskuludena riigieelarve tuludesse kokku 2015,80 eurot, s.o sundraha 750 eurot, 1/3 infotehnoloogiaekspertiisi ja käekirjaekspertiisi maksumusest 818 eurot, liiklustrassoloogiaekspertiisi kulu 413 eurot, sõiduki teisaldamiskulu 34,80 eurot. L. Reimandilt mõisteti menetluskuludena 1568 eurot, s.o sundraha 750 eurot, 1/3 infotehnoloogiaekspertiisi ja käekirjaekspertiisi kulu 818 eurot. Maakohus määras, et eelmärgitud menetluskulusid on G. F ja L. Reimandil võimalik tasuda 12 kuu jooksul. APELLATSIOONID

2. märtsil
3. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus süüdistatava G.F apellatsioon, milles märgitu kohaselt ei nõustu G.F sellega, et L. Reimandilt konfiskeeriti esemed (multi use rf signal detector ja mobifinder). G.F palub need esemed tagastada SR -le.
4. Samal kuupäeval registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus süüdistatava L. Reimandi apellatsioon. L. Reimand märgib, et maakohus ei mõistnud välja valitud kaitsjale makstud tasu riigilt. Kaitseteenuse kokkuleppe sõlmis L. Reimandi ema IM. Valitud kaitsja A. Salu esitatud aruande kohaselt on IM-l tasumata 15 125 eurot. L. Reimand leiab, et kuna ta mõisteti õigeks KarS § 255 lg 1 järgi, siis tuleb

§ 181

lg 1 järgi hüvitada menetluskulud riigil ning see osa peaks olema suurem osa, kuna ta mõisteti õigeks esimese astme kuriteos. L. Reimand palub, et ringkonnakohus mõistaks IM või A. Salu kasuks riigilt välja 3/4 kaitsjatasudest. Lisaks märgib L. Reimand, et ta sai tagasi päikeseprillid ja telefoni, kuid need lõhkus politsei kinnipidamise käigus ära. L. Reiman soovib, et need esemed hüvitataks. L. Reimand peab seoses kinnipidamisel tekitatud tervisekahjustuste raviga käima arsti juures, millega kaasnevad ka kulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 1-17-5301

1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas G.F ja L. Reimandi kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud.
2. G. F soovib apellatsioonis vaidlustada maakohtu otsust L. Reimandilt konfiskeeritud esemete osas. Esiteks selgitab ringkonnakohus, et nähtuvalt maakohtu otsusest ei ole maakohus kriminaalasjas kellegi vara konfiskeerinud. M aakohus jät tis tsiviilhagi tagamiseks jätkuvalt aresti alla L. Reimandi vara, mis arestiti Harju Maakohtu
3. mai
4. a määrusega kohtuasjas 1-17-
5. Tegemist ei ole vara konfiskeerimisega, kuivõrd tsiviilhagide tasumise korral langeb ära vara arestimise alus ning eelnevalt arestitud asjad tagastatakse arestimismääruse adressaatidele, sh L. Reimandile. Teiseks selgitab ringkonnakohus, et G. F puudub kokkuleppemenetluses apellatsiooniõigus kaassüüdistatava L. Reimandi osas apellatsiooni esitamiseks. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine vastavalt süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele.

§ 245

lg 1 p-de 10 ja 11 kohaselt tuleb kokkuleppe sõlmimisel kokkuleppele jõuda ka konfiskeerimisele kuuluva vara osas, samuti süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagis. G.F soovib apellatsioonis sisuliselt vaidlustada ainult seda, miks jäeti maakohtu otsusega tsiviilhagi tagamiseks endiselt aresti alla kohtueelses menetluses arestitud L. Reimandi vara. Täpsemalt leiab ta apellatsioonis, et nimetatud vara hulgas on kolmanda isiku vara. Tegemist on asjaoludega, mis lepiti kokku süüdistatava L. Reimandi, tema kaitsja A. Salu ja ringkonnaprokurör A. Koiki vahel 19. veebruari 2018. a sõlmitud kokkuleppes (KoTo II kd, tl 13-16) . Kuna G. F ei ole nimetatud kokkuleppe osapooleks, puudub tal käesoleval juhul apellatsiooniõigus

§ 318lg 4 järgi.

Seega jääb G.F apellatsioon kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

1. L. Reimand soovib vaidlustada maakohtu otsust seetõttu, et maakohus ei mõistnud tema valitud kaitsjal tekkinud kulusid osaliselt välja riigilt seoses õigeksmõistmisega KarS § 255 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt maakohtu otsusest ning L. Reimandi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppest, vastab maakohtu otsus selles osas L. Reimandi poolt
2. v eebruaril 2018 sõlmitud kokkuleppele ja maakohtu
3. veebruari 2018 istungil kokkuleppe sõlminud osapoolte väljendatud avaldustele . Nimelt nähtub sõlmitud kokkuleppest, et prokurör on selles kinnitanud loobumist L. Reimandi süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi (KoTo II kd, tl 15 - pö). Kokkuleppe punktis 3 on selgesõnaliselt märgitud, et “valitud kaitsjale makstud tasud tuleb jätta L. Reimandi enda kanda”. Sealsamas on märgitud, et L. Reimandilt tuleb välja mõista sundraha 750 eurot, infotehnoloogiaekspertiisi kulud summas 536 eurot ja käekirjaekspertiisi kulud summas 282 eurot. Kokkuleppe on omakäeliselt allkirjastanud süüdistatav L. Reimand, valitud kaitsja A. Salu ja ringkonnaprokurör A. Koik . Ühtlasi nähtub viidatud kokkuleppest, et seal on toodud ära süüdistatava õigused kokkuleppemenetluses ning L. Reimand on allkirjaga kinnitanud õigustest ja kokkuleppemenetluse tagajärgedest arusaamist. Kokkuleppe punktis 6 on kokkuleppe osapooled kinnitanud mh, et on nõustunud menetluskulude lahendamisega toimunud kokkuleppeläbirääkimiste käigus. Seega leppisid kokkuleppe osapooled kokku, et vaatamata prokuröri poolt süüdistuse loobumisele KarS § 255 lg 1 järgi, jäävad menetluskulude osas valitud kaitsja tasud süüdistatava L. Reimandi kanda. Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a kohtuistungiprotokollist nähtuvalt on L. Reimand istungil kinnitanud veelkord, et on nõus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses, õigused kokkuleppemenetluses on arusaadavad, kokkulepe on arusaadav, ta jääb selle juurde, kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult (KoTo II kd, tl 21). Ühtegi taotlust L. Reimandil või tema valitud kaitsjal istungil ei olnud, nad jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist. Maakohus mõistiski
6. veebruari 2018 otsusega L. Reimandi KarS § 255 lg 1 järgi õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest selles osas ning valitud kaitsja tasu ta riigilt välja ei mõistnud. L. Reimandilt mõistis maakohus välja kokkuleppes märgitud summades 3 1-17-5301 sundraha ja ekspertiisikulud. Selliselt vastab maakohtu otsus
7. veebruari 2018 sõlmitud kokkuleppele ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsuse muutmiseks. 7.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsja tasu kriminaalmenetluses menetluskuluks.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetlu ses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises. Arvestades, et prokurör kinnitas kokkuleppe sõlmimisel süüdistusest osaliselt loobumist, oli pooltel võimalik seda asjaolu arvestada ka menetluskulude osas kokku leppides.

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339

lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Menetluskulude vaidlustamisele kohalduvad täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja

§ 318

lg 3 p -s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3). L. Reimandi apellatsioonis ei ole viidatud ühelegi

1. ptk
2. jao sätete rikkumisele ega

§ 339lg 1 rikkumisele.

Arvestades käesoleva määruse p -s 6 käsitletud kokkuleppe sõlmimise ja maakohtu istungi asjaolusid leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu L. Reimandi apellatsioonist viiteid

§ 339lg -s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele.

Maakohtu otsus vastab menetluskulude osas sõlmitud kokkuleppele. Seega puudub L. Reimandil menetluskulude osas kaebeõigus

§ 318lg 4 järgi.

8. Ühtlasi märgib L. Reimand apellatsioonis, et ta soovib varalise kahju hüvitamist seoses uurimisasutuse poolt tema kinnipidamisel tekitatud kahjustustega päikeseprillidele, telefonile ja seoses kinnipidamisel talle tekitatud kehavigastustega. Ringkonnakohus märgib, et süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus (SHKS) . SKHS § 5 lg 1 p -de 1 ja 5 kohaselt võib nõuda süüteomenetluses kinnipidamisega ja asjade äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui isik on mõistetud õigeks või tema suhtes on lõpetatud menetlus

§ 199lg 1 p-de 1,2,5 alusel.

L. Reimand ei ole isikuks, kel esineks käesolevas kriminaalmenetluses alus nõuda seoses enda kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna ta mõisteti maakohtu otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,3,4 järgi. Nähtuvalt kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (XII kd, tl 42-44) peeti L. Reimand käesolevas kriminaalasjas ka kinni seoses kahtlustusega KarS § 209 lg 2 p-de 1,3,4 järgi. L. Reimandil kahju hüvitamise nõudmise õigust ei teki, sest kriminaalasja lõpptulem viitab, et kriminaalmenetlus oli põhjendatud, sh tema kahtlustatavana kinnipidamine. Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (RKÜKo 31.08.2011, 3-3-1-35-10, p 67; 30.08.2011, 3-3-1-15-10, p-d 43-44). Süüdimõistmise korral on ette nähtud erandlikud alused kahju hüvitamise nõude esitamiseks SKHS § 5 lg-s 4 alustel, milliseid käesoleval juhul ei esine. 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ -st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 ja SHKS § 5 lg-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonid ja L. Reimandi taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata 4