← Eesti

1-17-5301/141

Obsah (4)§ 65§ 184§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 18. august 2020 Kohtuasja number 1-17-5301 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Lehar Reimandi (Reimand, isikukood

) § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust talle Harju Maakohtu 8.

veebruari 2012 otsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistetud ning kandmata vangistusosa 2 aasta 22 päeva võrra ning liitkaristuseks saadi 3 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus oldud 1 aasta 11 päeva ning L.

Reimandi kandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 2 aastat 10 kuud 11 päeva. L. Reimand asus vangistusse

  1. oktoobril
  4. märtsil 2020 esitas L. Reimandi kaitsja Alar Salu Viru Maakohtule taotluse algatada tema kaitsealuse suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus

§ 76lg 1 p 1 järgi ja teavitada menetluse alustamisest Viru Vanglat.

  1. Viru Maakohus jättis
  2. märtsi 2020 määrusega kaitsja taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 1,

§ 76lg-te 1 ja 2 ning vangistusseaduse (Vang

S) § 76 alusel saab kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamise materjalid maakohtule esitada üksnes vangla. Süüdimõistetul ja tema kaitsjal niisugune õigus puudub. Seega on praegu taotluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks esitanud isik, kellel selleks õigust pole ning seega ei ole kohtul pädevust 1

(3)kõnealuse taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kohus selgitas L. Reimandile ja tema kaitsjale, miks tuleb L. Reimandi puhul ennetähtaegse vabastamise kuupäeva arvutamisel lähtuda

§ 76lg 2 p-st 1.

Kohtumääruse peale L. Reimand ega tema kaitsja määruskaebust ei esitanud. Lahend jõustus

  1. aprillil
  4. mail 2020 esitas L. Reimand Viru Maakohtule uue samasisulise taotluse, s.o algatada tema suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus

§ 76lg 1 p 1 järgi ja teavitada menetluse alustamisest vanglat.

L. Reimand märgib, et ta kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude eest. Kuna viimase kohtuotsusega tunnistati ta süüdi teise astme kuriteos ning arvulises ülekaalus ongi just teise astme kuriteod, siis tuleks tema vabastamisel lähtuda

§ 76lg-s 1 sätestatust.

  1. Viru Maakohus jättis
  2. mai 2020 määrusega L. Reimandi taotluse läbi vaatamata. Kohus märkis, et VangS § 76 lg 1 kohaselt on tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise õigustatud subjektiks vangla. Seega vaatab kohus vastava taotluse sisuliselt läbi vaid siis, kui selle esitajaks on vangistusasutus. Antud juhul esitas tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtule kinnipeetav. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust oleks kohtul võimalik arutada kinnipeetava taotluse alusel. Seega puudub kohtul seadusest tulenev menetluslik pädevus kinnipeetava taotluse sisuliseks läbi vaatamiseks ja see toob kaasa kinnipeetava taotluse läbi vaatamata jätmise. Ühtlasi selgitas maakohus L. Reimandile, et kinnipidamisasutus ei ole tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvestuses eksinud. Harju Maakohus karistas L. Reimandit 3 aasta 10 kuu 22 päeva pikkuse vangistusega, mis mõisteti liitkaristusena. Kuna liitkaristuse üheks liidetavaks on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistus, siis juhindutakse tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel

§ 76lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatust.

Õiguslikult irrelevantne on L. Reimandi arutlus, mille kohaselt on proportsionaalselt suurem osa karistusest mõistetud talle teise astme kuriteo eest. Seadusandja räägib üheselt mõistetavalt kas esimese või teise astme kuriteo toimepanemisest ega anna võimalust proportsionaalsuse argumendil kaalutusõiguse teostamiseks. Nagu toodud, karistas maakohus L. Reimandit 3 aasta 10 kuu 22 päeva pikkuse liitkaristusega. Harju Maakohtu otsuse kohaselt viibis L. Reimand eelvangistuses 1 aasta 11 päeva pikkuse perioodi. See tähendab, et poole ehk

§ 76lg 1 p 2 kohase tähtaja saavutmiseks tuli ja tuleb L.

Reimandil alatest tema uuest kinnipidamisest ehk

  1. oktoobrist 2019 kanda veel 11 kuu pikkune vangistus. See tähtaeg saabub
  2. septembril 2020 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrust
  3. oktoobrist 2019 asjas 1-11-3615). Eelmärgitut on L. Reimandile selgitanud ka kinnipidamisasutus.
  4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. Reimandi kaitsja A. Salu, taotledes lahendi tühistamist ja paludes rahuldada taotluse kaitsealuse suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse algatamiseks. Kaitsja märgib, et L. Reimandi arvates on tal vangistusseadusest tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist. Seega on õigusliku aluseta otsustus jätta tema taotlus läbi vaatamata pelgalt kohtul pädevuse puudumisele viidates. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga ennetähtaegse vabanemise kuupäeva arvestamise osas. L. Reimandi liitkaristus muutus esimese astme kuriteoks liitkaristuse tulemina. Kriminaalasjas nr 1-17-5301 piirati tema vabadust teise astme kuriteoga seoses ning seega tuleb L. Reimandi seisukoha järgi sellest lähtuvalt arvestada ka tema vabanemise tähtaegu. Ja isegi juhul, kui peab lähtuma esimese astme kuriteo osas sätestatud tähtaegadest, on need ebaproportsionaalsed, kui arvestada kaebaja poolt eelnevalt ära kandmata karistust ja asjas nr 1-17-5301 mõistetud karistust. Asjakohatu pole ka faktiline asjaolu, et liitkaristusena liideti eelnevast karistusest ainult osa, s.o ära kandmata karistus. Eelneva karistuse kandmata osa on L. Reimandile asjas määratud karistuse suurendamine ära kandmata osa võrra, mis ei saa aga muuta määratava liitkaristuse kuriteo astet raskemas suunas. 2

(3)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimis õigesti, kui jättis L. Reimandi taotluse algatada tema suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus läbi vaatamata. Vastavat seisukohta on esimese astme kohus ka selgelt ja arusaadavalt põhjendanud.
  2. Veatult leidis esimese astme kohus VangS § 76 lg-le 1 tuginedes, et materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks peab maakohtule esitama vangistusasutus ning kinnipeetaval endal või tema kaitsjal sellist õigust pole. Taotlus, millel puudub menetlusõiguslik alus, tuleb aga kohtul selle menetlemiseks protsessuaalse pädevuse puudumise tõttu tagasi lükata. Nii esimese astme kohus antud juhul õigesti ka tegi. Olgu veel mainitud, et küll saab kinnipeetav taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. novembri 2012 otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p 15). Kuigi L. Reimandi
  4. mai 2020 taotlusest maakohtule nähtub, et ta on pöördunud Viru Vangla poole taotlusega parandada tema ennetähtaegse vabanemise kuupäevi, ei selgu, kas ta on esitanud taotluse tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemiseks.
  5. Ringkonnakohus märgib veel, et maakohtu pädevuses on läbi vaadata nt kinnipeetava avaldus, milles ta soovib teavet enda tingimisi enne tähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamise osas. Kuigi L. Reimandi taotlus maakohtule ei seisnenud nõudes üle vaadata tema ennetähtaegse vabastamise kuupäevade arvestamine, nähtub, et taoline sisuline vaidlus antud juhul tekkinud on: seisukohad erinevad selles, kas L. Reimand on karistust kandvaks isikuks

§ 76lg 1 või lg 2 tähenduses.

Kõnealust küsimust on esimese astme kohus sisuliselt ka analüüsinud ning selgelt põhjendanud, miks tuleb L. Reimandit lugeda tahtlikult toime pandud esimese astme kuriteo eest vangistust kandvaks isikuks ning kohaldada tema suhtes

§ 76lg 2 sätteid.

Tõsi, kohtumääruse punktides 7 ja 8 on maakohus ekslikult oma järelduses viidanud

§ 76lg-le 1.

Kohtukolleegiumi hinnangul on see aga ilmne ebatäpsus, kuna määruse põhistustest nähtub selgelt, et kohus pidas silmas

§ 76lg-t 2.

Olgu mainitud, et vajadust lähtuda L. Reimandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tähtaegade osas

§ 76lg-st 2 on kinnitanud Viru Maakohus ka varasemas, s.o 12.

märtsi 2020 määruses. Maakohtu põhistustele ringkonnakohtul midagi olulist lisada ei ole. Jääb üle vaid märkida, et kolleegium nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lg-st 2.

Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest (vt nt juba viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p-d 23–25 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri 2018 määrus asjas nr 1-16-2295, p-d 21–22).
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. mai 2020 määruse muutmata ning L. Reimandi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) Erkki Hirsnik (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.