Obsah (8)

§ 5§ 221§ 55§ 223§ 10§ 2§ 75§ 153

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja17.04.2024, Tallinn, tsiviilkantselei koht Tsiviilasja number 2-20-1

§-st 51 ning tunnistama, et tema poolt 2014. alustatud täitemenetlus on lõppenud, sest

§ 5lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Pankr

S § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on nimetatud kohtumäärus Q.I (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. OÜ Bone Finance nõue Q.I pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruses on 164634,34 eurot. Nõuetes on selgusetus ja vastuolu: kas see on 158 245 eurot, 172 506,21 eurot või 164 634,34 eurot. Kohtutäitur jätkas menetlust Nordic Hypo Finance OÜ nimel, kuid seda enam ei eksisteeri. Kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, elektrooniline enampakkumine algas 08.07.2020 kell 10.00 ja lõppes 15.07.2020.a. kell 10.

1. Alghind enampakkumisel oli 105 000 eurot. Hageja sai sellest enampakkumisest teada 06.juulil 2020.a. Täitur müüs kinnistu 105 000 euro eest, mis on vähemalt 50 000 euro võrra vähem kui nõudesumma kokku, põhjustades sellega kahju hagejale. Kinnistu väärtus on 165 000 – 175 000 eurot. Hüpoteegipidaja (kostja 1) rikkus hageja õigusi, kuna ei teavitanud tagatislepingu sõlmimisel lepingueelsete läbirääkimiste käigus asjaoludest, mis seavad eelduslikult laenusaaja (põhivõlgnik) majandusliku suutlikkuse laenu iga kuu tagasi maksta kahtluse alla. Laenusaaja ega laenuandja ei avanud hagejale laenu tagamaid ja asjaolusid, mis seadsid laenusaaja (põhivõlgniku) majandusliku suutlikkuse laenu iga kuu tagasi maksta kahtluse alla. Hüpoteekidega on tagatud 16.03.2012 Q.I-ga sõlmitud laenulepingust nrxxx ja selle lisadest tulenevad kohustused. Hüpoteegipidaja teadis laenusaaja rahanduslikku võimetust. Hoolimata sellest sõlmiti hüpoteegi seadmise leping hagejaga. 2 Hageja on hüpoteegipidajat näinud vaid korra notari juures. Hagejal on hüpoteegipidaja vastu nõue, mida saab tasaarvestada, kuna hagejal on kahju hüvitamise nõue tema vastu. Hüpoteegipidaja pidi teadma, et võlgnik ei võiks laenu võtma. Hüpoteegipidajat on hageja näinud vaid korra notaris. Täitur ei täitnud täitetoimingust täitemenetluseosalisele teatamise kohustust, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega. Ebaselge, mis nõuet täidetakse. Hageja leiab, arestimine on tühine: vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet – selle kohta puudub info, hageja ei ava võõrastele isikutele uksi, postkastid asuvad välisukse taga ja pole usutav, et täitur oleks postkastini jõudnud; võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise; võlgnikku pole üldse kunagi millestki teavitatud, ei tema õigustest täitemenetluses ega sellest, et põhivõlgniku pankroti korral pankrotimenetluse lõpetamise otsust ei kasutatud täitedokumendina, kuigi seadus seda nõuab jne seega ilmselgeks arestimise tühiseks tunnistamise aluseks on see, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise (ja olulise varalise kahju). Menetluskulud palub jätta kostja kanda. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja 1 - Bone Finance OÜ (sissenõudja) vastuväited Kostja 1 vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, kulud hageja kanda. Hageja esitab pahatahtlikke hagisid. Harju Maakohtu 22.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx jättis kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu, mille esemeks oli nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx. Tartu Maakohtu 21.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx jättis kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu, mille esemeks oli seesama nõue s.t. nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx. Hagejale kuuluv vaidlusalune kinnistu on koormatud hüpoteegiga OÜ Nordic Hypo Finance kasuks, tagamaks Q.I-ga sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenevaid kohustusi. 17.06.2011 sõlmi hageja OÜ Bone Finance kinnistule hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega tagati M. Q.I ja OÜ Financevahel eelviidatud lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi. M. Q.I kohustusi ei täitnud, OÜ Bone Finance pöördus täituri poole täitemenetluse algatamiseks. Ei ole õige, et hageja pole kätte saanud kinnisasja arestimise akti, ega pole saanud teada nõude sisust. Hageja sai kätte täitedokumendi 16.09.
2. ka on kätte toimetatud kinnisvara arestimise teade ja akt. Asi müüdi parima hinnaga, tehtud on 13 enampakkumist. Väited M. Q.I pankrotimenetlusest ei ole asjakohatud. Nimetatud menetlus ei sõltu hageja ja kostja vahelisest hüpoteegi seadmise lepingust tulenevast täitemenetlusest. OÜ Bone Finance tugines täituri tõenditele. Kostja 2 - kohtutäituri vastuväited Kohtutäitur vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hageja on enam kui viie aasta jooksul esitanud kohtusse arvukaid hagiavaldusi ja pahatahtlikult takistanud vaidlusaluse täitemenetluse nr xxx läbiviimist ning kõnealuse kinnisasja müüki. Harju 3 Maakohtu 22.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx jättis kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja 1 vastu, mille esemeks oli nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx. Tartu Maakohtu 21.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx jättis kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja 1 vastu, mille esemeks oli nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on hetkel tsiviilasi nr xxx, mille esemeks on hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Vaidlust nõude olemasolu või kehtivuse üle saab võlgnik kohtus algatada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga

§ 221alusel.

Nimetatud hagi on võlgnik juba kolmandat korda esitanud tsiviilasjas xxx. Hageja väited nõude võimaliku kehtivuse osas ei mõjuta enampakkumise läbiviimise õiguspärasust ning hagejal ei ole nimetatud väidete najal, isegi eeldades väidete õigsust, võimalik saavutada hagi eesmärki ehk enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohtutäitur on enampakkumise viinud läbi õiguspäraselt ja ei ole alust tunnistada enampakkumine kehtetuks. Hageja väide, et pole saanud kätte kinnisasja arestimise akti, mis on hageja hinnangul oluline enampakkumise tingimuste rikkumine ja annab aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, on ebaõige. Kohtutäitur on hagejat teavitanud kõikidest täitetoimingutest, ent hageja on üritanud vältida täitemenetluses dokumentide vastuvõtmist eesmärgiga hiljem vaidlustada kohtutäituri ametitoiminguid. Kinnisasja arestimise akti on kohtutäitur toimetanud hagejale kätte postkasti jätmisega hageja kodusel aadressil vastavalt TsMS §-le 236 kahel erineval ajal, kuivõrd hagejat ei ole olnud kodus või on hageja keeldunud kohtutäituri abile ust avamast. Seega jättis kohtutäitur kõnealuse teate hageja elukoha postkasti ning see on hagejale seaduse kohaselt kätte toimetatud. Kinnisasja arestimise akt on hagejale kätte toimetatud juba 07.10.

1. Hageja vastupidised väited on ebaõiged, pahatahtlikud ning ei mõjuta enampakkumise läbiviimise õiguspärasust. Kohtutäitur teavitas hagejat juba 22.09.2014 kinnisasja arestimise toimingust. Kinnisasja arestimine toimus 29.09.2014, mille tulemusel hindas kohtutäitur kinnistu alghinnaks 160 000 eurot. Nimetatud arestimise teate sai hageja kätte. Täitmisteate koos täitedokumendiga sai hageja aga kätte juba 16.09.
2. Seega on kohtutäitur hagejale kohaselt kätte toimetanud täitmisteate koos täitedokumendiga, kinnisasja arestimise läbiviimise teate, kinnisasja arestimise teate. Hageja väited, et ta ei ole nimetatud dokumente kätte saanud, on teadvalt ebaõiged. Täiteasjas tuli teha 13 enampakkumist enne kui õnnestus vara enampakkumisel müüa. Esimese elektroonilise enampakkumise, mis oli välja kuulutatud 21.10.-28.10.2014, sai peatatud tsiviilasjas nr xxx Tartu Maakohtu poolt 14.10.2014 tehtud määrusega. Nimetatud tsiviilasjas jättis kohus 22.04.2015 määrusega hageja ja põhivõlgniku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbi vaatamata. Teine enampakkumine oli välja kuulutatud 14.10.-21.10.
3. Enampakkumise sai peatatud Tartu Maakohtu 07.10.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx. Tartu Maakohus jättis 21.06.2016 määrusega hageja hagi taas läbi vaatamata ja tühistas hagi tagamise, millega kohus eelnevalt peatas täitemenetluse ja ka enampakkumise. Kolmas enampakkumine oli välja kuulutatud 24.08.-31.08.
4. Nimetatud enampakkumisel oli kinnistu alghind taas 160 000 eurot. Enampakkumine nurjus, kuivõrd enampakkumisele ei registreerunud ühtegi osalejat. Nii on kohtutäituri määratud kinnistu müügi alghind kooskõlas kinnistu turuväärtusega. Seejärel hindas kohtutäitur vastavalt sissenõudja ettepanekule kinnisasja uueks hinnaks 150 000 eurot. Neljas enampakkumine oli välja kuulutatud 21.09.-28.09.2016 uue alghinnaga 150 000 eurot. Ka 4 nimetatud enampakkumine nurjus, kuivõrd enampakkumisele ei registreerunud ühtegi osalejat. Seejärel tegi sissenõudja kohtutäiturile ettepaneku alandada kinnistu hinda 120 000 eurole, mille järel hindas kohtutäitur kinnistu väärtuse taas ümber. Viies enampakkumine pidi toimuma kohtutäituri büroos 18.10.2016 algusega kell 10.00 alghinnaga 120 000 eurot. Nimetatud enampakkumise peatas Tartu Maakohtu 10.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx hagi tagamise korras seoses täitemenetluse peatamisega. Kohus jättis tolles asjas 05.04.2017 määrusega hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbi vaatamata. Kuues elektrooniline enampakkumine oli välja kuulutatud 12.07.-19.07.2017 alghinnaga 120000 eurot. Ka nimetatud enampakkumine nurjus, kuivõrd sellele ei registreerunud ühtegi osavõtjat. Seejärel hindas kohtutäitur kinnistu hinna ümber summani 110 000 eurot, tulenevalt enampakkumise nurjumisest ja sissenõudja vastavast ettepanekust. Seitsmes enampakkumine oli välja kuulutatud 18.07-15.08.2017 alghinnaga 110 000 eurot. Nimetatud enampakkumine nurjus taas, kuivõrd enampakkumisele ei registreerunud ühtegi osalejat. Kaheksas enampakkumine pidi toimuma 21.08.-19.09.2017 alghinnaga 110 000 eurot. Nimetatud enampakkumine nurjus, kuivõrd sellele ei registreerunud ühtegi osalejat. Seejärel tegi sissenõudja kohtutäiturile ettepaneku alandada kinnistu hinda kuni 107 000 euroni, misjärel hindas kohtutäitur vara ümber ja määras kinnisasja uueks hinnaks 107 000 eurot. Kuivõrd kõrgema hinnaga enampakkumisele ei registreerunud kahel korral ühtegi osalejat, oli 110 000 euro näol tegemist turuhinnale mittevastava kinnisasja hinnaga. Üheksas enampakkumine oli välja kuulutatud 03.10.-24.10.2017 alghinnaga 107 000 eurot. Kahjuks ebaõnnestus ka nimetatud enampakkumine, kuivõrd sellele ei registreerunud ühtegi osalejat. Enapakkumise taaskordse ebaõnnestumise tõttu hindas kohtutäitur taas vara ümber ja määras kinnisasja uueks hinnaks 105 000 eurot. Kümnes enampakkumine oli välja kuulutatud 01.11.-21.11.2017 alghinnaga 105 000 eurot. Nimetatud enampakkumine nurjus, kuivõrd sellele ei registreerunud ühtegi osalejat. Seejärel tegi sissenõudja kohtutäiturile ettepaneku alandada kinnistu hinda summani 99 000 eurot, misjärel hindas kohtutäitur taas kinnistu hinna ümber 99 000 euroni. Üheteistkümnes enampakkumine leidis aset 28.11.-22.12.2017 alghinnaga 99 000 eurot. Nimetatud enampakkumise akti, koos vara ümberhindamise ja eelneva enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktiga toimetas kohtutäitur hagejale kätte 13.12.
5. Kõnealusele enampakkumisele registreerus ostjana kostja
6. Hageja peatas enampakkumise läbiviimise tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtu poolt 28.12.2017 tehtud kohtumäärusega, millega kohus peatas esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse. 09.04.2018 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja ajutise pankrotihalduri nimetamata ja tühistas hagi tagamise abinõu. Kohtutäitur uuendas 06.05.2019 otsusega täitemenetluse. Kaheteistkümnes enampakkumine oli välja kuulutatud 29.05.-05.06.
7. Kohtutäitur tõstis nimetatud enampakkumisel kinnistu alghinna taas 105 000 eurole. Saades teada, et enampakkumisele on registreerunud osalejaid, esitas hageja taas pahatahtlikult kohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks koos hagi tagamise taotlusega, eesmärgiga järjekordselt takistada kinnistu enampakkumist. Tsiviilasjas nr xxx peataski kohus 29.05.2019 kohtumäärusega hagi tagamise korras taas kord täitemenetluse ja seega ka enampakkumise. 16.03.2020 määrusega tühistas Harju Maakohus oma eel viidatud kohtumääruse, rahuldas sissenõudja määruskaebuse ning tühistas ka hagi tagamise. Kolmeteistkümnes enampakkumine oli välja kuulutatud 08.07.-15.07.2020 kinnisasja alghinnaga 105 000 eurot. Nimetatud elektroonilise kordusenampakkumise teate toimetas kohtutäitur hagejale kätte 5 19.06.
8. 20.07.2020 enampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur kinnistu enampakkumisel parima pakkumise teinud kostjale 3, maksumusega 105 000 eurot. Seejärel esitas hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi (23.07.20). Kohtutäitur on hagejale kohaselt kätte toimetanud kõik täitemenetluse dokumendid, mille osas hageja väidab, et ta ei ole neid kätte saanud. Kuivõrd hageja hoidis täitemenetlusest pahatahtlikult kõrvale ja keeldus dokumentide vastuvõtmisakte allkirjastamast, toimetas kohtutäitur hagejale dokumendid koju postkasti kätte postkasti jätmisega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule, käies kohal kahel erineval ajal, kuivõrd hagejat kas ei ole olnud kodus või keeldus hageja kohtutäituri abile ust avamast. Seega jättis kohtutäitur täitemenetluse dokumendid korduvalt hageja elukoha postkasti ning need on hagejale seaduse kohaselt kätte toimetatud. Hageja väide, justkui võõrandas kohtutäitur kinnistu turuväärtusest madalama hinnaga, on otsitud, ebaõige ja tõendamata. Arvestades seda, kui palju enampakkumisi kohtutäitur läbi viis ja asjaolu, et ka algselt nurjusid enampakkumised alandatud hinnaga 105 000 eurot, kuivõrd neile ei registreerunud osalejaid, on kohtutäitur müünud kinnistu enampakkumisel turuhinnaga. Seega on kohtutäitur eelnevast nähtuvalt enampakkumise läbi viinud õiguspäraselt ja puuduvad alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja väide, et kohtutäitur oleks pidanud alustama uut täitemenetlust ning selle aluseks võtma võlgnik Q.I pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse, on ebaõige. Vaidlusaluses täitemenetluses täitis kohtutäitur põhivõlgniku Q.I võlgnevuse katteks hageja kinnistule seatud hüpoteegi nõuet. Hüpoteegi nõude täitmine on vahetult seotud kinnisasjaga, millele hüpoteek on seatud. Seega hageja suhtes hüpoteegi nõude täitmisel ei omanud mingit õiguslikku tähendust põhivõlgniku Q.I suhtes pankrotimenetluse algatamine või selle lõpetamise määrus. Vaidlusaluses täitemenetluses oli võlgnikuks hageja. Viidatud määrus Q.I suhtes ei olnud ega saanud seega täitemenetluses olla täitedokumendiks. Ebaõige on väide, et kohtutäitur ei saanud võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetlust uuendada. Esiteks võlgniku suhtes pankroti algatamine ei lõpeta, vaid peatab täitemenetluse. Seda aga juhul, kui nõuet täidetakse võlgniku suhtes, kes on võlgnikuks ka läbiviidavas täitemenetluses. Pankroti lõpetamise korral võlgniku pankrotti välja kuulutamata aga täitemenetluse peatamise alus langeb ära ja täitemenetlus jätkub, mitte ei alga uus täitemenetlus. Käesoleval juhul ei olnud täitemenetluses võlgnikuks Q.I vaid hageja. Seega ei olnud Q.I pankrotimenetlusel täitemenetluse suhtes mingit õiguslikku mõju. Pankrotimenetlus algatati ka hageja suhtes ning hageja suhtes pankrotimenetluse algatamisest teadasaamisel kohtutäitur peatas täitemenetluse nagu seadus ette näeb, mitte ei lõpetanud seda. Kuivõrd hageja suhtes lõpetas maakohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, langes sellega ära täitemenetluse peatamise alus ning kohtutäitur jätkas seejärel seaduspäraselt täitemenetlust hageja kinnistul lasuva hüpoteegi täitmiseks. Hageja ajab segamini täitemenetluse peatamise ja lõpetamise ning võlgniku ja hageja pankrotimenetluste õiguslikud mõjutused vaidlusaluse täitemenetluse suhtes. Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise läbiviimise korda ega enampakkumise olulisi tingimusi ning ka hageja väidete õigsust eeldades ei oleks võimalik hagiga hageja soovitud tulemust saavutada. Õiged pole väited, et hageja pole saanud võlausaldajalt nõudearvestust ja pole nõude sisust aru saanud. Sissenõudja selgitas, et hageja allkirjastas kohtutäiturile esitatava täitmisavalduse, koos 09.05.2014 hageja enda poolt allkirjastatud avaldusega täitemenetluse algatamiseks, milles on nõuete liikide kaupa toodud välja nõudearvestus, kogusummas 158 245 eurot (lisa 1). Nimetatud nõudele lisandunud täitekuludega (lisa 2) moodustaski nõude lõplik summa 172 506,21 euro. Hageja ei ole konkreetselt öelnud, millest pole täitur hagejat teavitanud. Kohtutäitur on hagejale on kätte toimenud nii täitemenetluse algatamise akti koos täitedokumendiga, kinnisasja arestimise toimingust etteteatamise akti, kinnisasja arestimise akti ning mh ka viimase ja õnnestunud elektroonilise kordusenampakkumise akti. 6 Kostja 3 - J.U vastuväited J.U vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 17.06.2011 sõlmisid Q.I ja OÜ Bone Finance (endine ärinimi) hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati esimesele vabale järjekohale hüpoteek kinnisasjale aadressiga Xxx, registriosa nr xxx. Hüpoteegiga tagati Q.I (isikukood xxx) ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx) ja selle lisadest tulenevaid rahalisi kohustus. Kohtutäitur on püüdnud sissenõudja esitatud täitmisavalduse alusel algatatud täiteasjas nr xxx koormatud kinnisasja realiseerida juba 2015 aastast. Täitur on püüdnud koormatud kinnisasja enampakkumisel müüa kokku üheksal korral. Koormatud kinnisasja võõrandamiseks on avaldatud enampakkumise teade 17.09.2015, 14.06.2017, 26.07.2016, 18.07.2017, 21.08.2017, 03.10.2017, 01.11.2017, 06.05.2019 ja 15.06.
9. Kostja 3 on osalenud viimasel kolmel enampakkumisel, millest kaks tühistati. 15.06.2020 kuulutati välja enampakkumine (105 000 eurot), kus võtjaks osutus kostja 20.07.2020 Edukaks see enampakkumine pärast kuus aastat kestnud täitemenetlust, vormistas täitur kordusenampakkumise akti, millega täitur tunnistas kostja 3 enampakkumise võitjaks. Hageja ei ole selgelt põhjendanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise eeldusi ega tõendanud seda. Hageja on esitanud mitmeid erinevaid väiteid (võimalik tasaarvestus vms), kuid isegi juhul, kui viimased oleksid õiged (mis nii ei ole), puudutaksid need võimalikku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tsiviilasju. Eelnev ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Hageja väited on alusetud, et enampakkumine on tühine põhjusel, et hagejal (st laenulepingu tagatiseks olnud koormatud kinnistu omanikul) on õigus tasaarvestada hageja kahju hüvitamise nõue (mis on tekkinud väidetavalt lepingu eelsetel läbirääkimistel andmete avaldamata jätmise tõttu) sissenõudja nõudega M. Q.I vastu. Võimalik tasaarvestuse argument (juhul, kui selline olukord esineks) saaks teoreetilisel tulla kõne alla kohtumenetluses, mis puudutab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tervikuna (

§ 221lg 1 jj alusel).

Käesoleval juhul on teine hagi teise esemega (enampakkumise kehtivus). Tasaarvestamisega seotud argument on käesolevas vaidluses (mis puudutab enampakkumise kehtivust) asjakohatu.

§ 55

p 1 kohaselt on arestimine tühine, kui see on tehtud ilma kehtiva täitedokumendita. Nõude võimalik tasaarvestamine (isegi juhul, kui see oleks teoorias võimalik, mis nii ei ole) ei muuda notariaalset kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet ehk täitedokumenti tühiseks või olematuks. Sellisele tulemusele (täitedokumendi täitmise lubamatus) on võimalik jõuda üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, mis ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Enampakkumist ja viimase tulemust hageja vastav väide ei mõjuta. Tasaarvestamise argument on asjakohatu, et sest hageja ja sissenõudja vahel ei eksisteeri tasaarvestamise olukorda. Tasaarvestamise õigus on reguleeritud VÕS § 197 lg-s 1 jj. Eelduseks on, et nii võlgnikul kui ka võlausaldajal on teineteise vastu samaliigilise nõue. Sissenõudja ja hageja vahel on sõlmitud hüpoteegileping, mille alusel on sissenõudjal asjaõiguslik nõue, st õigus nõuda, et koormatud kinnistu omanik taluks viimase poolt antud tagatise realiseerimist täitemenetluses juhul, kui põhivõlgnik enda kohustusi ei täida. Sissenõudjal puudub õigus nõuda hagejalt otse rahalise kohustuse täitmist - st viimasel puudub rahaline nõue hageja vastu. Koormatud kinnistu omanikul on küll õigus võlausaldaja (sissenõudja) nõue vabatahtlikult rahuldada, kuid tegemist ei ole seetõttu sissenõudja nõudega hageja vastu (AÕS § 349 lg 3). Samuti ei ole ühtegi rahalist nõuet hagejal sissenõudja vastu. Sissenõudjal ning hagejal puuduvad teineteise vastu samaliigilised nõuded. Sellest tulenevalt puudub ka tasaarvestamise olukord, millest tulenevalt on hageja väide asjakohatu ja ebaõige. Alternatiivselt, kui asuda seisukohale, et hagejal oleks olnud õigus enda väidetav nõue sissenõudja vastu tasaarvestada, ei ole hageja seda teinud ega vastavaid asjaolusid ka kohtu ette toonud VÕS § 198 lg 1 järgi. Selleks, et käesolevas tsiviilasjas saaks teoreetiliselt tasaarvestamisest rääkida (mis on asjakohatu), tuleb hagejal 7 tuua kohtu ette asjaolud ja tõendada,, et hageja esitas enne enampakkumise läbiviimist sissenõudjale tasaarvestusavalduse. Selliseid asjaolusid ei esine, hageja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ega ka tõendanud. Isegi juhul, kui tasaarvestamise olukord esineks (mis nii ei ole), siis ei oleks täidetud ka tasaarvestamise formaalsed eeldused. Hagejal ei ole ühelgi juhul tekkinud sissenõudja (kostja 1) vastu kahju hüvitamise nõuet – tegemist on selgelt otsitud ja pahatahtliku väitega. Nimelt. Hageja leiab, et sissenõudja (kostja 1) ei andnud hüpoteegilepingu sõlmimisel hagejale infot asjaolu kohta, et M. Q.I varaline seis on halb. Väide on ebaõige. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel on nii notari kui ka sissenõudja peamiseks kohustuseks ja ülesandeks on hagejale selgitada (VÕS § 14 lg 2), et olukorras, kus põhivõlgnik (M. Q.I) enda laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täida, realiseeritakse hageja vara täitemenetluses laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks. Seda selgitas notar, mis nähtub hüpoteegilepingu juures olevatest selgitusest (hüpoteegi seadmise leping, lk 4, punkt 7). Kostja 1 pidas laenulepingu sõlmimisel heas usus lepingueelseid läbirääkimisi. Vastupidist ei ole hageja käesolevas tsiviilasja esile toonud, põhistanud ega ka tõendanud. Oluline on, et nii laenuleping kui ka tagatisleping sõlmiti 17.06.

1. M. Q.I pankrott kuulutati välja alles 03.03.2015 (vt lisa 2). Seega oli laenulepingu sõlmimise ja pankroti vahel üle nelja aasta aega – antud ajavahemiku jooksul võib majanduslik seis väga oluliselt muutuda (nähtavasti). Vastupidist tuleb tõendada hagejal. Hageja on kaudselt viidanud asjaolule, justkui oleks kostja 1 rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Argument on asjakohatu, kuivõrd vastutustundlikku laenamist puudutav regulatsioon muutus teistele isikutele, kui krediidiasutustele, kohustuslikuks alles 01.07.2011 (jõustus), st üks kuu hiljem kui lepingud sõlmiti. Oluline on, et M. Q.I ja hageja on ema ja poeg. Ei ole eluliselt usutav, et ema ei tea poja majanduslikku seisu ja/või suuremaid varalisi kohustusi. Ei ole usutav, et kostja 1 – laenuandjana – peab hakkama lähikondlasele (emale) selgitama, millised rahalised kohustused on poeg võtnud või milline on poja majanduslik seis. Sellisel juhul on hageja enda süü kahju tekkimises (VÕS § 139 lg 1). Juhul, kui hageja andis siis väidetavalt tagatise selliselt, et ei küsinud oma pojalt, milline on viimase rahaline seis, on ka tema talle tekkinud kahjus süüdi. Hageja pole esile toonud, milline oli väidetav kostja 1 poolne tagatislepingu rikkumine, milline konkreetne info (varasem rahaline kohustus vms) jäi hagejale esitamata jne. Hageja on faktiliselt viidanud enda hagiavalduses üksnes kohtu lahenditele. Isegi kui hagejal oleks võimalik teha mingit tasaarvestust, siis ei saa ta seda enam enda väidetava kahju hüvitamise nõude pärast teha. Nimelt oleks siis tegemist hüpoteetiliselt hüpoteegilepingu alusel tekkinud kahju hüvitamise nõudega. TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 148 lg 1 kohaselt aegub tehingust tulenev nõue (mh lepingu eelsetest läbirääkimistest tulenev nõue) kolme aasta jooksul. Aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumine (TsÜS § 147 lg 1). Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul, milleks on reeglina kuu või kaks nõudest teada saamisest (VÕS § 82 lg 3). Täitetoimiku dokumentidest nähtub, et hageja on täitemenetlusest saanud teada hiljemalt
2. aastal. Sellest omakorda tulenevalt on hageja igasugune võimalik kahjunõue (mida hagejal tegelikkuses ei ole) ka aegunud. Sellist nõuet ei saa ka tasaarvestada. M. Q.I suhtes pankroti väljakuulutamine ei oma hageja suhtes läbiviidud täitemenetluse kontekstis tähtsust. See omab tähendust sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagis. Pankroti väljakuulutamine tagajärjed on sätestatud eelkõige PankrS § 35 lg-s 1 jj ning teiste isikute suhtes läbiviidava täitemenetluse peatamist antud säte ette ei näe. Hüpoteegi kui kinnispandi eesmärgiks ongi tagada lepingust tuleneva kohustuse täitmine olukorras, kus laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täideta (näiteks juhul, kui põhivõlgnik on pankrotis) Täitemenetluse lõpuleviimise takistamiseks on hageja (M. Q.I poolt esindatuna) ja osalt ka koos M. Q.I-ga ühiselt algatanud ja püüdnud algatada korduvalt mitmeid erinevaid kohtuvaidlusi. Tsiviilasjas nr xxx jäi hagi 22.04.2015 läbi vaatamata kostja 1 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas xxx ja taotles hagi tagamist (täitemenetluse peatamist). Asi jäi läbi 8 vaatamata põhjusel, et hageja ega M. Q.I ei andnud kostja 1 eeldatavate menetluskulude katteks tagatist (kostja 3 18.08.2020 määruskaebuse lisa 13). 04.10.2015 esitas hageja teistkordselt Tartu Maakohtule hagi kostja 1 vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja taotles hagi tagamist (tsiviilasi nr xxx). 21.06.2016 jättis kohus hageja hagiavalduse läbi vaatamata ja tühistas kohaldatud esialgse õiguskaitse (kostja 3 18.08.2020 määruskaebuse lisa 12). 10.07.2020 esitas hageja Valga kohtumajja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja taotles hagi tagamist (tsiviilasi nr xxx). Kostja taotlusel nõudis kohus hagejalt kostja 1 menetluskulude katteks tagatise andmist ja andis hagejale taaskord tähtaja kostjale 1 tsiviilasjas nr xxx ning tsiviilasjas nr xxx tekitatud menetluskulude hüvitamiseks (kostja 3 18.08.2020 määruskaebuse lisa 14). Käesolev hagi on suunatud (nagu ka kolm eelmist hagi) täitemenetluse lõpetamisele (st täitemenetluse lubamatuks tunnistamisele). Hageja põhilised hagis esitatud väited ei ole suunatud sellele, et enampakkumine on viidud läbi ebaõigesti, vaid asjaolule, et täitemenetlus on „alusetu“ ja „lubamatu“. Väited, mis puudutavad M. Q.I pankrotimenetlust ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise eelduseks. Olukorras, kus täituril õnnestus lõpuks leida koormatud kinnisasjale ostja (J.U ) pärast kuute aastat, üheksat ebaõnnestunud enampakkumist ja vähemalt kolme algatatud kohtuvaidlust, on hageja esitanud taaskord kohtusse täitemenetluse takistamise eesmärgil hagi (jättes seejuures tasutama kostjatele varasemalt tekitatud menetluskulud teistes eelviidatud menetlustes). Sellist hageja tegevust saab ja tuleb lugeda enda menetluslike õiguste kuritarvitamiseks. Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise läbiviimise korda. Hageja on asunud seisukohale, et enampakkumine on

§ 223lg 1 alusel tühine, kuivõrd rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda.

Hageja väited on ebaõiged. Kohtutäitur on toimetanud kõik ettenähtud dokumendid hagejale kätte kooskõlas

’i ja TsMS’iga. Kohtutäitur on toimetanud dokumendid kätte postkasti panekuga (TsMS § 326 lg 1), kuivõrd hageja vältis dokumentide vastuvõtmist. Täitemenetluses tehtavate dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse TsMS-is sätestatut (

§ 10lg 2). Kõneksoleval juhul toimetaski täitur nõutud menetlusdokumendid hagejale kätte kooskõlas Ts

MS § 326 lg-ga 1 ja 2 postkasti panekuga, kuivõrd muul viisil ei olnud dokumentide kättetoimetamine õnnestunud - postkasti panekuga kättetoimetamise eeldused olid täidetud. Nimelt nähtub kohtutäituri dokumentide kättetoimetamise aktidest, et kohtutäitur püüdis kõneksolevaid dokumente toimetada isiklikult kätte enne postkasti panekut korduvalt. Kuivõrd see ei õnnestunud, pani kohtutäitur dokumendid hageja elukoha postkasti. Sellisel viisil dokumentide kättetoimetamise lubatavust kinnitab ka kohtupraktika (asjad nr 2-08-52075 ja 2-07-5859). Seega on ebaõige hageja väide, et hageja ei ole nõutud dokumente kätte saanud; dokumentide kättesaamist tõendab juba ainuüksi asjaolu, et esimene hagi esitati kohtusse 22.04.2015. Hageja on asunud seisukohale, et sellisel viisil täitemenetluse läbiviimine on tervikuna vastuolus hea usu põhimõttega. See on ebaõige. Sellise väite saaks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et head kombed ja hea usk peaks kohalduma eelkõige olukordades, mida seadusandja ei ole suutnud ette näha, kuid mis on vastuolus ühiskonna liikmete enamuse õiguslustunde ja väärtushinnangutega või põhiseaduslike põhimõtetega. Hageja ei ole selliste asjaolude esinemist kohtu ette toonud ega veelgi vähem tõendanud ja neid tegelikult ei esine. Ainuüksi laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks antud tagatise (koormatud kinnistu) realiseerimine ei ole ühelgi juhul vastuolus ühiskonna õiguslustundega. Vastupidiselt käitub halvas usus üksnes M. Q.I (hageja esindajana), kes on algatanud ühe koormatud kinnistu realiseerimise takistamiseks neli erinevat tsiviilasja erinevates kohtutes ning venitanud täitmist tänaseks juba tänaseks ca 8 aastat. KOHTU PÕHJENDUSED I 9

§ 223

lg 1 alusel on enampakkumine kehtetu, kui vara müüdi isikule, kellel ei olnud seda õigust osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti enampakkumisi olulisi tingimusi ja lg 2 alusel võib enampakkumise kehtetuse tunnistamisel võlgnik nõuda p 1 lausel müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel ja p 4 alusel nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. TsÜS § 55 sätestab et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. II Hageja väidab, et ta pole täitedokumente kätte saanud, teda pole tema õigustest teavitatud.

§ 2

p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks

§

§ 75

lg 4, mis sätestab, et kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, siis toimetatakse talle arestimisakt kätte.

§ 10lg 1 1.

lause sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

§ 10

lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. TsMS § 326 (30.04.2014 red) lg 1 1. lause sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise, lg 2 sätestab, et kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtutäitur esitas kohtule täitmisteate kättetoimetamise akti 04.09.2014 nr xxx (dtl 879), millest nähtuvalt on hagejale üle antud 16.09.2014 täitmisteade (täimisteade 04.09.24 nr xxx, dtl 983) täitedokumendi ärakiri ja hageja on kinnitanud, et ta on teadlik algatatud täitemenetlusest ning õigustest ja kohustustest seoses täitemenetlusega. Dokumendile on ta andnud oma allkirja. Kohtumenetluses määras kohus hageja taotlusel käekirja ekspertiisi. Eksperdi arvamuse (akt nr xxx 29.11.23 dtl 1336) kohaselt on täitmisteate kättetoimetamise aktile 04.09.2014, täiteasi xxx, Q.I 10 nimelt tõenäoliselt alla kirjutanud (allkirjastanud) Q.I. Kohtu hinnangul ei ole sellel dokumendil Q.I allkirja välistatud. Nii ei ole ekspertiisiaktiga tõendatud hageja väide, et Q.I pole dokumendile alla kirjutanud. Täitur esitas kohtule ka Q.I e-kirja 17.09.2021 täiturile, milles Q.I kirjutas: „ Teatan Teile, et eile õhtul kella 18-19 vahel käis Teie poolt saadetud kuller täitedokumentidega, mille ma vastu võtsin. Kullerile andsin ka allkirja aga kuupäeva ei küsitud ja seda ma ka ei kirjutanud. … Palun siis lugeda õigeks, et sain dokumendid katte 16.septembril 2014.a.“ (dtl 984). Nii on tõendatud kostjate väited, et hageja sai kätte täitmisteate ja täitedokumendi. E-posti aadress XXX, millelt on hageja mainitud e-kirja saatnud, on üks tema poolt kohtumenetluses kasutatud e-posti aadressidest (näiteks tema 05.10.2020 esitatud määruskaebus, dtl 392). Kohtul puudub alus kahelda e-posti aadressi õiguses ja selles, et just hageja kirjad on saadetud sellelt e-posti aadressilt. Täituri kohtule esitatud kirjast Q.I-le 22.09.2014 nr 2/xxx (dtl 876) nähtub, et täitur teatas hagejale arestimistoimingu läbiviimise ajast 29.09.20214 kl 13:00 ja kohast Xxx II korrus täituri büroos ning arestitavast kinnisasjast. Täitur palus kirjas hagejal ka kohale tulla ning anda arvamus hinna kohta. Täitur selgitas kirjas, et arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel ning kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur, viidates

§-i 74 lõikele 3 ja lõikele

1. Lisaks on täitur esitanud kohtule 22.09.14 e-kirja, millega ta saatis Q.I-le teate arestimistoimingu läbiviimise kohta ja palunud kättesaamise kinnitust (dtl 874). Q.I on kinnitanud 22.09.2014 kl 19:37 e-posti aadressilt XXX (millelt ta on suhelnud ka kohtumenetluses, tema 05.10.2020 esitatud määruskaebus, dtl 392), et sai teate kätte. Seega on kostjad tõendanud, et hageja oli teadlik ka vaidlusaluse kinnisasja arestimise toimingust. Täituri poolt kohtule esitatud dokumentide aktist nr xxx 30.09.2014 nähtub, et 1) kohtutäitur on arestinud hagejale kuuluva kinnisaja sissenõudja Nordic Hypo Finance OÜ (nüüd ärinimi Bone Finance OÜ) huvides tema täitmisavalduse alusel, ning 2) Tallinna notar R.D poolt 17.06.211 tõestatud ja koostatud hüpoteekide kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, notarikonto kasutamise avalduse nr xxx alusel on algatatud täitemenetlus (dtl 331). Akti märkuste kohaselt üritas täitur 2 korda erinevatel aegadel hageja elukohas XXX (seda aadressi pole hageja vaidlustanud) hagejale aktis märgitud dokumente üle anda järgmiselt: 03.10.14 kell 16.19 ja 07.10.14 kell 11.
2. Hagejat polnud mõlemal korral kodus ning täitur pani dokumendid postkasti. Aktist nähtub, et hagejale toimetati kätte 07.10.2014 kinnisasja arestimise akt, täitetoimingust teatamine ja elektroonilise enampakkumise kuulutus kooskõlas

§10lg 1 1. lause, lg 2, 75 lg 4. Ts

MS § 326 lg 1 1.lause ja lg

1. Kostjate väited on tõendatud, et täitetoimingust teatamise teade, arestimisest teatamine, arestimisakt on hagejale kätte toimetatud ja vastupidine hageja väide ümber lükatud. Hageja väide, et täitur ei saanud panna postkasti nimetatud dokumente, on otsitud ja ebaõiged ega ole kooskõlas seadusega. Kohus märgib veel täiendavalt, et hageja väide, et OÜ Nordic Hypo Finance ei eksisteeri ja justkui ei saaks täitemenetlust pidada, ei ole õige, kuna OÜ Nordic Hypo Finance uus ärinimi on OÜ Bone Finance (need on äriregistri avalikud andmed) ning kuskilt ei nähtu, et äriühing oleks lõppenud. Hageja väidab, et ta ei tea midagi sissenõudja võla suurusest, ei saa sellest aru ja sellest pole talle teavitatud ja pole aru saada, mis on õige summa, mida täidetakse. Märgitud väide on ümber lükatud J.U poolt kohtule esitatud 06.05.20214 kirjaga (dtl 881). Selle kirja kohaselt loovutas Nordic Hypo OÜ M. Q.I-ga sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva nõude 158245 eurot, teatas hagejale, et alates 06.05.14 on hageja lepingupartneriks Nordic Hypo Finance OÜ ning et laenuleping on võla tõttu üles öeldud 25.10.
2. Kirjas nõuti, et hagejal tuleb tasuda 08.05.2014 kogu nõue Nordic Hypo Finance kontole. Nõue on järgmine: laenujääk 90 000 €, tasumata intressid 11725, leppetrahv 27 000 eurot, viiviseõue (0,2% korda 164p) 29520 eurot, võlasumma 08.05.2014 158245 eurot. Kiri on adresseeritud hageja elukoha aadressile XXX. Hageja on selle kirja kätte saanud, kuna on sellele alla kirjutanud 06.05.
3. Seda asjaolu kinnitab ka täituri poolt kohtule esitatud H R e-kiri 03.09.2014 (dtl 872), mille kohaselt käis Q.I koos M. Q.I-ga H. R 11 juures büroos 06.05.14 ja H. R lasi Q.I-l allkirjastada täitemenetluse avalduse, et tal oleks kogu info. Nii on alusetu hageja väide, et võlausaldaja pole talle nõudest, selle sisust ja suuruset teatanud. Kui hageja ei saa mingil põhjusel nõude suurusest aru, nagu hageja väidab hagiavalduses, siis võib selline väide olla

§ 221lg 1, lg 1,1.

järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eelduseks, kuid tõendeid, et kohus oleks sundtäitmise käesolevas täiteasjas tunnistatud lubamatuks, ei ole ning vastavad hageja hagid on jäetud läbi vaatamata asjades nr xxx 22.04.2015, xxx 21.06.2016 (dtl 171, 306, 180, 297). Asjas nr xxx (dtl 186, 315, 339, 963) ei ole kohus hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi veel sisuliselt lahendanud (nähtav ka kohtuinfosüsteemist). Nimetatud põhjustel ei tõusetu küsimust sellest, et enampakkumine oleks kehtetu

223 lg 1 tuleneval muudel asjaoludel. Õiged pole hageja väide, et ta ei saa aru täitmisel olevast nõude arvestusest, sest eespool tuvastas kohus, et sissenõudja on sellest teavitanud ning koos nimetatud nõudele lisandunud täitekuludega vastavalt täitekulude väljamõistmise otsusele 04.09.14 (dlt 875) moodustab nõude lõplik summa 172 506, 21 eurot. Märgitud dokumendid on hagejale kätte toimetatud aktiga 04.09.2014 nr xxx (dtl 879), mis on hagejale üle antud 16.09.2014 (vt eespool otsus). Asjaolu, millises ulatuses tuvastati M. Q.I vastu nõudeid tema pankrotimenetluses, ei oma tähtsust, sest tähtsust omab, millist nõuet soovib sissenõudja (kostja 1) täita käesolevas täitemenetluses. Nii ei oma tähtsust Ametlike Teaannete teade M. Q.I pankroti kohta ja määrus xxx 03.02.20 (dtl 42, 50) ning võlausaldajate nõuete tunnustamise nimekiri (dtl 281). Nõude suurust ja ulatust saab hageja vaidlustada aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses

§ 221

järgu, kuid sellised kohtulahendeid, et sundtäitmine oleks lubamatu või osaliselt lubamatu, ei ole esitatud. Kohus märgib, et hageja väide, et M. Q.I menetluses tehtu kohtulahend peaks olema täitedokument võlausaldajale, on õige vaid pankrotimenetluse seisukohalt, kuid sissenõudja ei ole esitanud täitemenetluses täitedokumendina M. Q.I suhtes tehtud kohtulahendid. Selle tõttu on ebaõige hageja väide, et käesolevas asjas oleks täitedokumendiks M. Q.I suhtes tehtud määrus 03.02.2020 nr xxx (dtl 50), millega kohus määras kindlaks iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses jääb raha saamata. J.U poolt kohtule esitatud sissenõudja 09.05.14 täitmisavaldusest (dtl 812) nähtub, et sissenõudja pöördub täituri poole ja nõuab hagejalt 158 245 €, mis sisaldab täpselt samasugust võlaarvestust, nagu eespool märgitud nõudest teatamise kiri. Täitmisavalduse kohaselt on nõude aluseks 03.08.2011 Q.I (xxx) ja Nordic Hypo vahel sõlmitud laenuleping nr xxx, kokkulepe nr. 1 (sõlmitud 16.03.2012) laenulepingu juurde. Sissenõudja on palunud pöörata sissenõue laenu tagatiseks hüpoteegiga koormatud ja hagejale kuuluvale kinnistule, registriosa nr xxx, müüa kinnisasi täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras avalikul enampakkumisel. Sellel kirjal on hageja allkiri 06.05.2014, mis tõendab, et hageja on kätte saanud täitmisavalduse ja selle avalduse lisad: laenulepingu, kokkuleppe laenulepingu juurde, hüpoteegi seadmise lepingu, võlanõude loovutamise teate, Eesi Posti kviitung ülesütlemiskirja saatmise kohta ja Eesti Posti kinnitus ülesütlemise kirja kättesaamise kohta M. Q.I poolt 31.10.13, ja volikirja. J.U esitas tolle kirja (09.05.14) lisad, mis on järgmised: esialgse võlausaldaja nõudekiri 25.10.13 M. Q.I-le (dtl 814), mis on M. Q.I-le kätte toimetatud Eesti Posti andmete kohaselt (dtl 815); nõudekiri hagejale 25.10.2013 (dtl 816) selle kohta, et M. Q.I on jätnud lepingust tuleneva nõude täitmata ja hagejal on võimaldatud tasuda võlga, mille on Eesti Posti andmete järgi kätte saanud hageja (dtl 817); kokkulepe 1 laenulepingu juurde (dtl 818) ja laenuleping ise nr xxx (dtl 853); täitmisavaldus ning volikiri H. R, kes allkirjastas täitmisavalduse (dtl 860, 862); Tallinna notar R.D tõestatud leping 17.06.2011 (nr xxx), mille sõlmisid hageja ja OÜ Nordic Hypo Finance (uus ärinimi Bone Finance OÜ) (dtl 847). Notariaalselt tõestatud lepinguga seadis hageja hüpoteegi 160 000 eurot talle kuuluvale kinnisasjale, 12 mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (Xxx). Lepingust nähtuvalt tagas hüpoteek Q.I ja OÜ Nordic Hypo Finance (uue ärinimega OÜ Bone Finance) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenevaid rahalisi kohustusi. J.U on esitanud kohtule ka M. Q.I-le saadetud sama kinnistu hindamise akti 13.12.2010 (turuväärtus 2 300 000 eesti krooni) enne hüpoteegi seadmist (dtl 826), mis võimaldab järeldada, et asjal oli väärtus, et seada hüpoteek sellele kinnisasjale. Lepingu kohaselt seadis hageja enda kinnisasjale nr xxx hüpoteegi Nordic Hypo Finance OÜ kasuks 160 000 eurot koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Selline dokument on täitedokument

§ 2lg 19 tähenduses.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Bone Finance OÜ kasuks sellele kinnistule seatud hüpoteek 160 000 eurot 17.06.2011 avalduse alusel koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (dtl 17). Seega on hüpoteek ka hageja kinnistule seatud ning sissenõudjal (kostja 1) on õigus nõude rahuldamiseks nõuda täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist. Hageja ei ole tõendanud, et sundtäitmine oleks lubamatu selle notariaalselt tõestatud lepingu 17.06.2011 järgi või et leping pole kehtiv. Märgitud lepingu on tõestanud notar kooskõlas AÕS § 64.1, § 326, TsÜS § 82 ja leping vastab seaduses sätestatud vorminõuetele. Hüpoteegi seadmine hageja kinnistule M. Q.I (hageja poeg, vaidlus puudus) kohustuste täitmise tagamiseks on tavapärane ja ühiskonnas aktsepteeritav tehing ja kuskilt ei nähtu, et lepingus olevad kohustused oleksid kuidagi tasakaalust hageja kahjuks väljas ega ole heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1, 2 järgi. Hageja väited võimalikust tehingust arusaamatusest, ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks

§ 223

järgi, vaid asjaoluks, mida hageja saab vaidlustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses, ent selliseid kohtuotsuseid, et sundtäitmine oleks lubamatu, ei ole kohtule esitatud. Väide, et hageja on näinud sissenõudjat vaid korra notari juures, ei ole üldse asjaoluks, mis pidada täitemenetluses enampakkumist kehtetuks tunnistamise aluseks või seadusest tulenevaks asjaoluks, mis lubaks pidada eelviidatud notariaalselt tõestatud ja sõlmitud lepingut mittekehtivaks. Nagu kohus tuvastas, esitas kohtutäitur kohtule täitmisteate kättetoimetamise akti 04.09.2014 nr xxx (dtl 879), millest nähtuvalt on hagejale üle antud 16.09.2014 täitmisteade, täitedokumendi ärakiri ja hageja on kinnitanud, et ta on teadlik algatatud täitemenetlusest ning õigustest ja kohustustest seoses täitemenetlusega. Eeltoodud täituri esitatud akt 04.09.2014 nr xxx, akt 30.09.2014 nr xxx ja eelviidatud J.U esitatud tõendid kinnitavad kostjate väiteid, et hageja on kätte saanud 1) täitedokumendi (notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu), 2) täitmisteate, 3) nõude aluseks olevad dokumendid (laenuleping, kokkulepe 1, nõude arvestus, nõude loovutus jms), 4) kinnisasja arestimise teate, 5) arestimise akti, 6) et hageja on teadlik oma õigustest täitemenetlusest ja nõude suurusest. Seega on ebaõiged hageja väited, et vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, et hageja pole täitmisteadet, arestimisakti kätte saanud, et teda pole teavitatud tema õigustest täitemenetluses või nõue on arusaamatu. Nii ei ole kinnisasja arestimine tühine

§ 55p 1, 2, 4 järgi.

Hageja väitis, et kinnisasi müüdi enampakkumisel odava hinnaga, mis kahjustab hageja huve. Täituri poolt kohtule esitatud dokumentide kättetoimetamise aktist 15.06.2020 xxx (dtl 882) nähtub, et täitur on toimetanud hagejale kätte täitetoimingust teatamise ja elektroonilise kordusenampakkumise kuulutuse, mis pandi 19.06.2020 tema elukoha aadressi järgsesse postkasti kl 18:20. Eelnevalt üritas täitur dokumenti kätte toimetada 15.06.20 kl 9:20. Seega on vastav dokument hagejale kätte toimetatud

§ 10. lg 1 1. lause, lg 2 ja Ts

MS § 326 järgi (2020.a juunis kehtiv redaktsioon). Kinnisasja enampakkumise teade on avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes 15.06.2020 (dtl 59). Sellest nähtuvad enampakkumise aeg, kord, viis, kinnisasja omanik, kinnisasja registriosa number, kinnisasjas kirjeldus, kolmandate isikute õiguste teatamise kord, hüpoteegid, kitsendused. Teade vastab

§ 153lg 1 nõuetele.

Teate kohaselt algab enampakkumine 08.07.2020. Seega on teate avaldamise ja enampakkumise aja vahel vähemalt 20 päeva kooskõlas

§ 153lg 2.

13 J.U on esitanud kohtule väljavõtted Ametlikest Teadaannetest 17.09.15, 26.07.16, 14.06.17, 18.07.17, 21.08.17, 03.10.2017, 01.11.17, 06.05.19, 15.06.2020 (dtl 151-163, 211-223), milledel on määratud kinnisasja enampakkumise erinevaid alghindu, kuid kinnisasja ei õnnestunud müüa täituri andmetel erinevatel põhjustel. Täitur väitis, et asjas toimus 13 enampakkumist, millest viimasel, mis toimus 08.07.20-15.07.2020, õnnestus kinnistu müüa ja selle ostis J.U 105 000 euroga. Täituri väidete kohaselt ei õnnestunud eelnevatel enampakkumistel vara müüa. Nimelt ei saanud I, II (oktoober 2014, oktoober 2015) korral enampakkumist läbi viia, kuna hageja oli esitanud hagid, kus käesolev täitemenetlus peatati hagi tagamise korras (asjad nr xxx, xxx, dtl 171, 180, 297, 306). Kolmas enampakkumine nurjus, sest kedagi ei ilmunud pakkumisele, kuigi hind oli 160 000 eurot ehk suurem kui 13.12.10 turuväärtus (vt hindamisakt 13.12.10, väärtus kroonides). Neljas enampakkumine toimus täituri määratud hinnaga 150 000 eurot, kuid enampakkumine nurjus, sest kedagi ei ilmunud pakkumisele. Viiendat enamapakkumist ei saanud läbi viia, kuna kohus peatas täitemenetluse asjas nr xxx hagi tagamise korras. Kuues enampakkumine pidi aset leidma 2017.a. juulis 120 000-eurose alghinnaga, kuid ka see enampakkumine nurjus, sest kedagi ei ilmunud enampakkumisele. Seejärel hindas täitur kinnisasja 110 000 eurole, kuid ka see enampakkumine nurjus, sest kedagi ei ilmunud enampakkumisele. Sama juhtus ka seitsmenda ja kaheksanda enamapakkumisega. Üheksas enampakkumine 2017.a oktoobris ei õnnestunud 107 000-eurose alghinnaga, kuna kedagi ei ilmunud enampakkumisele. Täitur hindas vara 105 000 eurole. Ka kümnes enampakkumine ei õnnestunud, sest kedagi ei ilmunud enampakkumisele. Sissenõudja palus alandada hinda (dtl 880, 23.11.17 e-kiri) 99000 eurole. Üheteistkümnes enampakkumine leidis aset 28.11.-22.12.2017 alghinnaga 99 000 eurot. Selle enampakkumise akti koos vara ümberhindamise ja eelneva enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktiga toimetas kohtutäitur hagejale kätte 13.12.2017 kl 16:19 postkasti panekuga (dtl 881) kooskõlas

§ 10lg 1 1. lause, lg 2, Ts

MS § 326, kuna 09.12.17 kl 9:44 ei õnnestunud dokumenti hagejale kätte toimetada. Täituri väidetel osales tollel enampakkumisel kolm isikut, kuid hagi tagamise korras oli enampakkumine peatatud asjas nr xxx. Kaheteistkümnes enampakkumine pidi toimuma 29.05.- 05.06.2019 ja täitur tõstis kinnistu alghinna 105 000 eurole, millele tulid ka osalejad, kuid hagi tagamise korras peatas kohus tsiviilasjas nr xxx (29.05.2019 määrus) täitemenetluse ja enampakkumise. Kolmeteistkümnes enampakkumine oli välja kuulutatud 08.07.15.07.2020 kinnisasja alghinnaga 105 000 eurot. Nimetatud elektroonilise kordusenampakkumise teate toimetas kohtutäitur hagejale kätte 19.06.2020 postkasti panekiga (dtl 882), nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, mitte 06.07.2020 nagu hageja väitis. Seega oli hageja viimasest enampakkumisest teadlik. 20.07.2020 enampakkumise akti (dtl 11) kohaselt müüs kohtutäitur kinnistu enampakkumisel parima pakkumise teinud J.U-le 105 000 euro eest. Hageja ei ühegi enampakkumistega seotud kostjate, iseäranis täituri väiteid sisuliselt vaidlustaud. Eeltoodu alusel, arvestades 13 enampakkumist ja seda, et kinnisasja väärtus oli 2010.a detsembris 146996,79 eurot (2 300 000/15,6466) ja et see müüdi enampakkumisel pärast 12 ebaõnnestunud enampakkumist või peatatud täitemenetlust hinda hoides, langetades, tõstes, alles 13. enamapakkumisel 105 000 euro eest, ei saa rääkida, et enampakkumine oleks toimunud hinnaga, mis rikuks hageja õigusi ja seda oluliselt. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse kinnisasja enampakkumine 20.07.2020 toimunud üldse rikkumisega, sh olulise rikkumisega. Täitur väitis, et Q.I esitas avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr xxx ja kohus peatas 29.05.2019 kohtumäärusega hagi tagamise korras täitemenetluse ja sellega ka enampakkumise. Täitur väitis ka seda, 16.03.2020 määrusega tühistas Harju Maakohus oma kohtumääruse, rahuldas sissenõudja määruskaebuse ning tühistas ka hagi tagamise. Hageja ei ole sisuliselt neid väiteid vaidlustanud. Vaidlusalune enampakkumine toimus aga 2020.a juulis, mistõttu 14 ei ole täitur enampakkumist läbi viinud ajal, mil täitemenetlus oli peatatud. Kohus tuvastas eespool, et enampakkumine ei ole toimunud ka tühise arestimise alusel. Nii on ebaõige hageja arvamus, et täitemenetluses võlgniku nõude rahuldamiseks hüpoteegi realiseerimine on hea usu põhimõttega vastuolus ning et läbiviidud täitemenetlus oleks ka ise ka seetõttu hea usu põhimõttega vastuolus. Ülaltoodu alusel jääb hageja hagi rahuldamata. III Kohus ei nõustu järgmiste hageja väidetega ja peab seetõttu põhjendatuks kostjate väiteid. Hageja väide, et tal on õigus tasaarvestada kahju hüvitamise nõue (mis on tekkinud väidetavalt lepingu eelsetel läbirääkimistel andmete avaldamata jätmise tõttu) sissenõudja nõudega M. Q.I vastu, ei ole asjakohane. Sellistel asjaoludel saab vaidlustada sundtäitmist selle lubamatuks tunnistamise hagiga

§ 221

järgi ning mainitud väide pole enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eelduseks. Lisaks ei ole hagejal VÕS § 197 mõtte kohaselt samaliigilist nõuet sissenõudja vastu, kuid sissenõudjal (kostja 1) on nõue hoopis M. Q.I vastu, mille täitmise rahuldamiseks on tal õigus nõuda täitemenetluses hageja kinnistul nõuet tagava hüpoteegi realiseerimist AÕS § 325 lg 1 järgi. Nimelt võib AÕS § 325 lg 1 järgi kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hageja väide, et talle pole selgitatud võlgniku (M. Q.I) laenuvõimekust, kui laenu anti ja seati tagatiseks hüpoteek, ei ole sama moodi põhjendatud väide enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eeldusena. Asjaolu, kas laenu andmine M. Q.I-le on kehtiv ja kas võlausaldajal (sissenõudjal) on nõue tema vastu, on hagejal võimalik vaidlustada sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses

§ 221järgi.

Kohus märgib, et vastutustundlikku laenamist puudutav regulatsioon muutus teistele isikutele, krediidiasutustele, kohustuslikuks alles 01.07.2011 (VÕS § 403.2), st üks kuu hiljem kui lepingud, sh täitedokument sõlmiti. Nii pole põhjendatud hageja väide, et talle pole hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel räägitud võlgniku varanduslikust olukorrast. Hageja väitis, et täitemenetluses tuli arvestada, et M. Q.I suhtes kuulutati välja pankrot, kuid tollel ei ole käesolevas vaidluses tähtsust. PankrS § 35 lg 1 jj ei tulene, et kui kohus kuulutab võlgniku (M. Q.I) pankroti välja, siis tuleb teiste isikute suhtes läbiviidav täitemenetluse peatada. Hüpoteegi eesmärgiks on tagada lepingust tuleneva kohustuse täitmine olukorras, kus laenulepingust tulenevaid kohustusi võlgnik nõuetekohaselt ei täida, sh kui põhivõlgnik on pankrotis. IV TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tagas hagi 24.07.2020, 03.08.2020 määrustega ja kinnisasjale nr xxx seati Q.I kasuks keelumärge. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 järgi 24.07.2020 ja 03.08.2020 seatud hagi tagamise abinõud. V Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud poole, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kulude suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). 15 (digitaalne allkiri) Kohtunik 16