lg1 p1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg Avalikul kohtuistungil lühimenetluses 25. augustil 2016.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Svetlana Maripuu Süüdistatav M.O, ik.XXX Kaitsja Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.O kuriteos
§-de 74, 75 alusel jätta M.O ’le mõistetud vangistus tingimuslikult 2 kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui M.O kolme
elama oma alalises elukohas XXXXXX
Kui M.O katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. M.O suhtes tõkendit ei kohaldatud. Välja mõista M.O ’lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber 99916700066300. Maksekorralduse selgitusse lisada: menetluskulu, kr asi 1-16-3150, M.O : - sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot; - isiku kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku 84 (kaheksakümmend neli eurot; - kaitsjatasu 312,00 (kolmsada kaksteist) eurot. kokku menetluskulu 1471,00 (üks tuhat nelisada seitsekümmend üks) eurot. M.O-d menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Asitõend – nuga (pakend nr 1) mis asub Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis ja kannatanule kuuluvad kampsun ja t-särk (pakend nr 2 ), mis asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis hävitada. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas täitmiseks PPA Lääne Prefektuuri 3 Kuressaare politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kuulutamisest. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus M.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 25.12.2015 kella 20.00 ajal Saare maakonnas XXXX vallas XXX külas oma elukohas XXX talus ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi ühel korral noaga T.M-le kõhu piirkonda, tekitades T. M-le eluohtliku tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani M.O toime
Menetlusosaliste seisukohad kohtus M.O kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav. M.O tunnistas ennast kohtuistungil täielikult süüdi. Prokurör peab M.O süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse
M.O poolt toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör on seisukohal, et M.O poolt on tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega tagajärje suhtes. Prokurör loeb M.O karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.O poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu. Prokurör taotleb M.O süüdi tunnistamisel
MS §-st 238 lg 2 tulenevalt vähendada 1/3 võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 aastat. Välja mõista süüdistatavalt riigituludesse menetluskulu. 4 M.O kaitsja leiab, et kaitsja seisukohalt süüdistus on põhjendatud. M.O on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses tunnistanud enda süüd. Tekitatud kahju on moraalne ja füüsiline. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kannatanule põhjustati füüsilist valu. Kaitsja võtab süüdistuses esitatud sündmuse faktilised asjaolud omaks, ei vaidlusta. Kaitsja leiab, et lisaks süüdistusaktis toodud kergendavale asjaolule - puhtsüdamlikule kahetsusele, esineb ka teine kergendav asjaolu, milleks on leppimine kannatanuga. Kohtueelses menetluses on kannatanu avaldanud, et ta on süüdistatavaga leppinud. Kaitsja ei nõustu prokuröri hinnanguga teo raskusastmele ja prokuröri poolt karistuseks nõutava reaalse vangistusega. Kaitsja leiab, et M.O-d ei peaks lähtuvalt karistamise aluseks olevatest asjaoludest karistatama 6-aastase vangistusega. Esineb kaks kergendavat asjaolu. Kaitsja esitab taotluse karistada M.O sanktsiooni alammääras ja vähendada karistust 1/3 võrra. Kaitsja teeb kohtule ettepaneku määrata tingimisi karistus ehk kohaldada
lg 1 sätteid, ehk karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile. Kuna pole palju valikuvõimalusi, siis peab katseaeg olema maksimum ehk 3 aastat. Kui ta allutatakse käitumiskontrollile, siis kriminaalhooldusel viibimine tagab selle, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei esitatud. Kaitsja taotleb kohaldada KrMS § 180 lg3, ekspertiisitasu tuleb riigi tuludesse nõuda, kuid palub kaitsja tasu jätta riigi kanda, vähendada sundraha ja mõista see välja ühe miinimumpalga ulatuses ehk 430 eurot. M.O on 56-aastane, ta ei käi tööl, sissetulek puudub ja menetluskulu täies ulatuses tasumine käib talle üle jõua. Menetluskulud palub kaitsja määrata tasumisel ositi võrdsetes osades 1 aasta jooksul, siis jääks ära täitemenetlus. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et M.O kahetsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ja palub kohtul määrata M.O-le kergem karistus, kui seda nõudis prokurör ja kohtul karistada M.O-d seekord veel tingimisi karistusega. Kannatanu T.M –M.O karistamist ei nõua, jääb sellega oma kohtueelses menetluses juba väljendatud seisukoha juurde. Kannatanul ja süüdistaval kannatanu sõnul probleeme ei ole. T.M on M.O nõule andestanud. Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et M.O süü
lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtulikul arutamisel toimikus olevate tõendite põhjal on kindlaks tehtud järgmist: - Lääne Prefektuuri juhtimiskeskuse teatisest nähtub, et 28.12.2015.a. alustati kriminaalmenetlust
kell 20.00 paiku lõi M.O XXX talus XXX külas XXX vallas Saare maakonnas ühise joomingu ajal tekkinud tüli käigus oma T.M-le noaga kõhupiirkonda, millise tegevusega põhjustas kannatu tervisekahjustuse.(tl. 1, I kd ); - 28.detsembril
lg1 p1 järgi.
„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ alusel on eluohtlik tervise kahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. M.O-le süüks arvatud tegu seisneb ühel korral kannatanule T.M-le noaga kõhu piirkonda löömises. Noalöögi tagajärjel sai kannatanu eluohtliku kehavigastuse. Vaidlust selles, et M.O lõi kannatanut ühekordselt noaga kõhu piirkonda ja, et just selle noalöögi tagajärjel sai kannatanu eluohtliku kehavigastuse, ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu sai just need kehavigastused, millised on märgitud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis. Kohus leiab, et süüdistatav M.O lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda, pidi pidama võimalikuks seda, et kannatanu võib saada eluohtliku kehavigastuse või vähemalt möönma seda (
Objektiivsest küljest on
Seega taandub küsimus M.O teo kvalifitseerimisel tema subjektiivse külje hindamisele, mille kaudu saab anda hinnangu ka kuriteo objektiivse koosseisu tunnustele. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteoskoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eelpool loetletud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.O poolt toimepandud tegu vastab süüteokoosseisule
lg1 p1 järgi – kannatanule on tekitatud süüdistatava poolt vähemalt kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Rünnatud on isiku tervist – kehalist ja vaimset heaolu seisundit, põhjustatud on oht elule tervisekahjutusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Süüdistatava tegu ja teo tagajärg on põhjuslikult seotud. M.O võis ja pidi keskmise elukogemuse tasandil ette nägema, et tema poolt teise inimese noaga kõhu piirkonda löömine võib põhjustada kannatanule eluohtliku kehavigastuse või möönma seda. Kohtulikul uurimisel, pole selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mille tõttu süüdistatav ei saanud keskmise inimese elukogemuste pinnalt aru, et inimese noaga kõhu piirkonda löömisel ei teki ükskõik millist, sh. rasket ja elule ohtlikku kehavigastust. Kannatanu noaga kõhupiirkonda löömise tagajärjel polnud süüdistataval mitte mingit võimalust sündmuste edasist kulgu –vigastuste tekkimise mehhanismi- kontrollida. Sellega on
Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel M.O ’le lähtub kohus
sätestatust.
Kohus on tuvastanud M.O süü
M.O on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. M.O poolt on toimepandud I astme isikuvastane kuritegu.
lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks vangistust neljast kuni kaheteistkümne aastani. Karistuse mõistmisel M.O-le arvestab kohus 6
lg1 p3 ja 9 alusel karistust kergendavate asjaoludena süü puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga.
Karistuse mõistmisel arvestatakse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.O-d on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral liiklusalase kuriteo, so.
Karistuse mõistmisel M.O-le võtab kohus arvesse ka kannatanu enda käitumist kuriteosündmuse õhtul-koos süüdistatavaga tarvitasid alkoholi, koos tülitseti. Süüdistatava poolt kannatanu noaga kõhtu löömine toimus ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista M.O-le vangistusliku karistuse miinimummäära lähedale. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale M.O-le käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo eest mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohus arvestades M.O poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas ning võib määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. M.O suhtes on kohaldatavad
ta tuleb katseajaks, mille pikkuseks määrab kohus maksimum määra kolm aastat, allutada käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi - kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud. Tõkendit käesolevas kriminaalmenetluses ei ole kohaldatud. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 430,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x430 eurot =1075 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. - Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiiside tasu summas 84 eurot (tl.30). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. M.O kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses kokku 72+72+168 eurot, so. kokku 312,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus arvestades asjaoluga, et M.O omab ühe kehtiva kriminaalkaristuse. Varasem kuritegu on toimepandud samuti alkoholijoobe seisundis. Eelmisest kuriteost uue raske kuriteo toimepanemiseni oli möödunud vaevalt kaks aastat. Arvestades nimetatud asjaolusid ei pea kohus M.O resotsialiseerumisväljavaateid kuigi heaks. M.O on 56-ne aastane töövõimeline meesterahvas ja seega endale töökoha aktiivse ja kiire otsimisega on temal võimalik tasuda kriminaalmenetluskulud. Seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada M.O-lt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuna M.O ei tööta ning toimiku andmetel 7 puudub temal sissetulek, millest regulaarselt tasuda ositi menetluskulusid, siis ei pea kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine ositi. Kohtuistungil kinnitas M.O ise, et ei tööta ja saab elamiseks raha vennalt, so. kannatanult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.